KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11435 Tsiviilasi Eesti Vabarii

§ 1045

lg 1 punktile 1,

§ 129lõikele 1 ja OAS § 31 lõikele 1.

Viimase sätte kohaselt läks hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest kostja vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitis 392,30 eurot. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et tal puuduvad rahalised vahendid ning tema ainsaks sissetulekuks on vanglas abitööde eest makstav palk 60 eurot. Lisaks peetakse rahaliste nõuete tasumiseks palgast kinni 50%. Kostja leidis, et nõuded tuleb esitada xxx, kes arvestab need maha. Kostja palus talle hagi nõudeid mitte saata, kuna temast ei sõltu nende tasumine. Kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
3. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et kostja on süüdi mõistetud vägivalla kuriteo toimepaneku eest, mille tulemusena kuriteo ohver suri. Harju Maakohtu 09.03.2020 otsusega kriminaalasjas nr xxx (toimiku lk 37-42) mõisteti kostja süüdi KarS § 114 lg 1 p 4 järgi, sest kostja sooritatud kuriteo tõttu suri I O. 7.

§ 1045

lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 8.

§ 129

lg 1 näeb ette, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.

§ 129

lg 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal kui vägivallakuriteo sooritanud isikul tuli hüvitada kannatanu matusekulud sellele isikule, kes need kulud kandis.

1. Ohvriabi seadus (OAS) § 8 lg 1 p 1 järgi mõistetakse antud seaduses vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm. OAS § 9 lg 1 kohaselt on õigus saada hüvitist eelnimetatud teo tagajärjel tekkinud kahju kannatanud Eesti kodanikul. OAS § sätestab, et vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need kandnud isikule summas 448 eurot. Eeltoodust tuleneb, et riik hüvitab vägivalla kuriteo ohvri matusekulud kuni summani 448 eurot isikule, kes on need kulud kandnud. OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast.
2. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 16.12.2019 tegi Sotsiaalkindlustusamet otsuse nr KT0631 (toimiku lk 5), milles ohvriabiseaduse § 9 lg 4 alusel otsustati hüvitada vägivallakuriteo ohvri I Ou matusekulud summas 392,30 eurot. Ohvri matusteks kulus kokku 642,30 eurot, millest 250 euro ulatuses oli hüvitise taotleja saanud toetust xxx. Eeltoodut arvesse võttes jäi katmata kulude summaks 392,30 eurot. Kuna hageja hüvitas ohvri matusekulud kandnud isikule 392,30 eurot, tekkis eeltoodu ulatuses hagejal nõudeõigus kostja vastu. Hageja saatis kostjale 01.02.2022 kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude (toimiku lk 4) ja palus hüvitada 392,30 eurot, kuid kostja nõuet ei täitnud.
3. Kohtumenetluses ei ole kostja esitanud hageja nõudele sisulisi vastuväiteid, vaid on viidanud rahaliste vahendite puudumisele. Kohus selgitas kostjale 12.01.2023 pöördumises (toimiku lk 35), et viimane ei ole hageja nõudele esitanud sisulisi vastuväiteid. Kohus selgitas, et ei saa kostja eest vastuväiteid kujundada ega tõendada. Kohus selgitas, et ainuüksi kostja väited rahaliste vahendite puudumise tõttu ei võimalda jätta hagi nõuet rahuldamata ning kohus ei tegele kohtulahendite täitmise korraldamisega.
4. Kostja esitas kohtule xxx üksuse juhi käskkirja (toimiku lk 22), mille kohaselt on kostja määratud tööle majandustööde abitööliseks tunnitasuga 0,63 eurot. Kostja esitas kohtule ka kinnipeetava nõuete täitmise aruande (toimiku lk 27-28, 45-46), mille kohaselt oli kaks täitemenetlust tema suhtes lõpetatud ja ühest oli ta vabanenud ning mitmed kohtutäituri nõuded endiselt menetluses. Eelviidatud tõenditest nähtub, et kostjal on mitmeid varem täitmata nõudeid, milliseid täidetakse täitemenetluse korras. Ainuüksi mitmete varasemate täitmata nõuete olemasolu tõttu ei saa kohus jätta hageja nõuet rahuldamata. Kuna kostja ei ole nõudele esitanud vastuväiteid ja hageja nõue on tõendatud, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 392,30 eurot.
5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
6. Kuna hageja ei esitanud rahaliselt kindlaksmääratavate kulude hüvitamise taotlust, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik