1-17-1374/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-1374 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 31.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu V.A , isikukood XXX, kannab karistust xxx Kaitsja RESOLUTSIOON kokkuleppel Toomas Alp Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta V.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Tallinna Vangla esitas 11.07.2017 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 14.08.2017 määrusega edastati asja materjalid Viru Maakohtule vastavalt kohtualluvusele, kuna kinnipeetav V.A asub alates 20.07.2017 Viru Vanglas. V.A tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.03.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9, § 209 lg 2 p 1, § 4231 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud. Karistuse kandmise algus 26.10.2016 ja lõpp 26.03.
2. 1 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.07.
3. Kinnipidamisasutusest V.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 18-l korral, neist 5 karistust on kehtivad. Vanglas viibib 7ndat korda, politsei huviorbiidi alates
4. eluaastast. Soodusteguriks on legaalse sissetuleku puudumine, kriminaalne tutvusringkond ning vähene probleemide lahendamise oskus. Lühikese vangistusaja tõttu ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. On vestelnud xxx ja xxx Rahvastikuregistri andmetel on V.A registreeritud xxx elanikuks, elukoht puudub. Esitas vabanemisejärgseks elukohaks kaks aadressi: xxx ja xxx. Kriminaalhooldaja andmetel ei kuulu kumbki elamispind kinnipeetava poolt nimetatud isikutele. Omanikud ei viibinud Eestis, nendega ei olnud võimalik kontakti saada ning kodukülastust ei olnud võimalik teostada. Põhihariduse omandas xxx. a vanuselt saadeti xxx põhjuseta puudumiste ja halva käitumise pärast. Oma sõnul läbis xxx noorte vanglas xxx kutseõppe. On varasemalt töötanud ametlikult xxx xxx Kinnipeetava sõnul omab firmat xxx, mis tegeleb metsandusega ja autoremondiga. Kriminaalhooldusametniku andmetel on firma äriregistri andmetel jätnud alates 2013 majandusaasta aruanded esitamata ning saanud 23.02.2016 hoiatusmääruse registrist kustutamise kohta. Nüüd on otsustanud kuulutada välja pankroti. Loodab saada tööd kaplani kaudu. Kinnipeetaval on 15.06.2017 seisuga täitmata rahalisi nõudeid 8423,37 euro ulatuses, vabanemisfondis on 7 eurot. Süüdimõistetul puudub positiivne toetav sotsiaalne võrgustik. Endise elukaaslase, poolõe ja emaga on suhted katkenud. Kinnitab eelneva riskihindamise ankeedi infot, et tal on poeg D.r, kes on hetkel umbes 15 aastane ning kelle kasvatamises ta ei ole kunagi osalenud. Seab eesmärgiks osaleda oma noorema 5 aastase poja elus. Lapse ema oli narkomaan ning on surnud, poissi kasvatab vanaema. Tutvusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos on oht panna toime ka vägivaldseid kuritegusid. Väidetavalt proovis esimest korda amfetamiini xxx Vanglas
5. aastal. Hiljem hakkas uuesti amfetamiini tarvitama. Väitis, et manustamised on olnud suukaudsed, kuid varasemalt on vangla andmeil tuvastatud amfetamiini süstimine 1,5 g päevas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 76 %. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 49 %. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta Tallinna Vangla kinnipeetava V.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist vanglast. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt elab Rahvastikuregistri andmetel elab V.A ema xxx, isa on surnud. Isikul ei ole ülalpeetavaid. Tutvusringkond on kriminaalse taustaga. V.A puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. V.A soovib tööle asuda väidetavalt talle kuuluvasse xxx, millel Äriregistri andmetel on alates 2013.a majandusaasta aruanded esitamata ja 23.02.2016 on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole kindel, et isik OÜ-s töötada saab. Isik on korduvalt karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest, kuid on olnud ka vägivaldne. Ta on olnud kriminaalhooldusel, mil ei teinud talle kohtu poolt määratud 120 ÜKT tunnist ära ühtegi tundi ja karistus pöörati täitmisele. Samuti pani kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo. Isik on toime pannud vägivaldse kuriteo alkoholijoobe mõjul. On esinenud narkootikumide tarvitamist.
6. augustil esitas Viru Vangla täiendava õiendi, mille kohaselt on V.A võimalik elama asuda xxx asuvasse rehabiliatsioonikeskusesse xxx küla. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 26-28) nõustub Tallinna Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta, nagu ka vangla, V.A ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuuri hinnangul ei esine Fjodor 2 V.A puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toime panemast. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada V.A vangistusest enne karistusaja lõppu, s.o 26.03.2018 olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, isik on impulsiivne kuid mitmetel juhtudel kavandab oma tegevuse ette. Süstemaatiliselt toime pandud vargused ja kelmused annavad alust järeldada, et isik ei vaevu lahendama probleeme seadusega kooskõlas ega hooli kaasinimeste tunnetest ja õigustest. Paneb süstemaatiliselt toime varavastaseid kuritegusid, seega puudub motivatsioon ja tahe loobuda kuritegelikust käitumisest. Kehtiv karistus narkootikumide vahendamise eest. Omab palju sidemeid kriminaalse taustaga isikutega. Ühiskonnas kehtivate reeglite eiramine ei tekita isikus tõrget ega kahtlusi, kas tema käitumisviis ja probleemide lahendus on õige. Muuhulgas pani kriminaalhooldusel olles toime uue kuriteo ja eiras talle määratud kohustusi. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et V.A on probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega ning narkootiliste ainete kaubitsemisega. Kindlasti ei saa välistada ohtu, et isik vanade harjumuse juurde tagasi pöördub. Seega ei oleks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine V.A puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on V.A ohtlik avalikkusele. V.A vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. V.A selgitas kohtule, et rehabilitatsioonikeskuse Lootuse külas palub talle võimalust asuda sinna elama ja ta soovib seda võimalust kasutama ja oma poolt lubab, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja on arvamusel, et ennetähtaegseks vabastamiseks on kõik alused olemas. Isik võib suunduda Lootuse küla keskusesse, kus tall osutatakse igati abi ja toetust. Kaitsjal on veendumust, et isik on tugevalt motiveeritud asuda elada rahabilitatsioonikeskusesse ja järgida sealseid reegleid Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et V.A tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Rahvastikuregistri andmetel on V.A registreeritud xxx elanikuks, elukoht puudub. Põhihariduse omandas xxx. a vanuselt saadeti xxx põhjuseta puudumiste ja halva 3 käitumise pärast. Oma sõnul läbis xxx vanglas xxx kutseõppe. On varasemalt töötanud ametlikult xxx, xxx, xxx ning xxx. Isikul puudub toetav lähivõrgustik, enamik tutvusringkonnast on kriminaalse taustaga. Süüdimõistetul on viis kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on teda karistatud: varguse eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt, avalikult kuid vägivalda kasutamata; kelmuse eest, mis on toime pandud korduvalt; narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 14: 2 KarS § 218 lg 1 alusel (väheväärtusliku asja vargus), 4 NPALS § 151 lg 1 alusel (narkootikumidega seotud süütegu), 4 liiklusalast rikkumist ja 4 ilma piletita sõidu eest ühistranspordis. Käesoleval ajal kannab süüdimõistetu liitkaristust varguse eest, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, kelmuse eest, mis on toime pandud korduvalt ja sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtuotsusest nähtub, et isik juhtis 7-l korral mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, pani toime 8 varguseepisoodi (nendest 5-l korral jättis tanklas mootorikütuse eest tasumata) ning esitas ettevõtte nimel laenulepingu sõlmimiseks valeandmeid, et saada laenu summas 5190 eurot. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, kuna vanglakaristus on sedavõrd lühikest aega pikk. Küll aga on süüdimõistetu osalenud vestlustes kaplani ja sotsiaaltöötajaga. Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, isikutunnistus, mis kehtib kuni 20.04.
7. Vabanemisel on isikul võimalik elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse xxx, mis asub aadressil xxx. Isikul puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetav on vanglas viinud läbi vestluse kaplani ja sotsiaaltöötajaga ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohtu hinnangul annab näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Isik on korduvalt karistatud eriilmeliste, kuid peamiselt varavastaste, kuritegude toimepanemise eest ja kohtul ei teki veendumust, et ennetähtaegse vabanemise korral suudaks ta seaduskuulekale teele asuda. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.03.2018, s.o pisut vähem kui seitsme kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh on ta pannud kuritegusid ka kehtival katseajal olles ja tema karistus on täitmisele pööratud. Käesoleval juhul kaaluvad isikut negatiivselt iseloomustavad asjaolud selgelt üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud (korduv karistatud, elu- ja töökoha puudumine, narkotarvitamine hea käitumine vangistuses). 4 Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Võttes arvesse, et isik on varasemalt kehtiva katseaja jooksul toime pannud uue kuriteo ja tema karistust on mh ka täitmisele pööratud, siis kohtul sellist veendumust, et isik alustaks uut, seadusekuulekat elu, ei teki. Samuti suurendab võimaliku retsidiivsusriski kindla elu- ja töökoha ning seaduskuuleka suhtlusvõrgustiku puudumine. Kohus märgib sedagi, rehabilitatsioonikeskuse teenused on igale vabanenud ja vabastatud isikule kasulikud ja suureks toeks.. samas selle konkreetse kinnipeetu puhul ei tekki kohtul veendumust, et nüüd on tema hoiakutes toimunud vajalik sisuline pööre, et karistus on teda nii mõjutanud, et ta enam ei hakka uusi kuritegusid toime panema ja rehabilitatsioonikeskus osutab talle toetust ja abi seadusekuulekale elule asumisel. Tegelikult selline võimalus oli isikul ka varem. Ka olles kriminaalhoolduse all pole tal tekkinud senini teoks saavat mõtet asuda seadusekuulekale elule, minna rehabilitatsioonikeskusesse. Selle asemel jätkas ta rikkumistega. Ja käesolevaks ajaks ei tekki kohtul veendumust, et nüüd on isik valmis jätkama seadusekuuleka eluga Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 5 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu V.A temale Harju Maakohtu 28.03.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 6