← Eesti

1-19-1942/5

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

1-19-1942 1-19-1942 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2019, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1942 (19230200057) Kohtunik Külli Iis

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2019 Prokurör Katrin Tron Süüdistatav M.J – isikukood XXX ; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXX; ajutiselt ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; 3 kehtivat väärteokaristust; kahtlustatavana oli kinni peetud 21.22.01.2019, s.o 2 päeva, tõkendit kohaldatud ei ole; kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada M.J

§ 424lg 1 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 21.01.2019 kuni 22.01.2019, s.o 2 päeva ja kandmisele kuulub 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui M.J 1 (ühe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast.

4. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta M.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb M.J loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

  1. Välja mõista M.J-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse kokku summas 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) eurot, s.h määratud kaitsjale makstud tasu 75 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
  2. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus M.J süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 21.01.2019 kell 17.35 Tallinnas, Punane 16b maja juures mootorsõidukit Dodge Caliber registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove: alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,15 mg/l) ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 alusel ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 alusel on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides 2 Seega pani M.J toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M.J süüditunnistamist

§ 424lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 8 kuud.

Mõistetavast vangistusest lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust ning 7 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täitmisele, kui M.J 1-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisakaristusena ära võtta M.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud kogusummas 885 eurot ja seda on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M.J tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.