Obsah (8)

§ 66§ 16§ 2§ 15§ 18§ 56§ 47§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2020, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5799 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi A.Z-i kaebus Maks

§ 66

lg 2 ja 3 alusel võimaldada A.Z tasuda 400 euro suurune rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 100 eurot. Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole Swedbank EE522200221013264447, SEB Pank EE351010052031000004 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 003210624668 ning selgitusega: „930019001398, A.Z, XXX“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 1 Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud

1. Maksu- ja Tolliameti Ida talituse peainspektor Zinaida Saar koostas 09.10.2019 A.Z-i suhtes väärteoprotokolli väärteoasjas nr
2. Väärteoprotokolli kohaselt avastati 19.09.2019 xxxx linnas, xxxx tänav xxxx juures peatatud sõidukist xxxx registreerimismärgiga nr xxxx, mille roolis oli A.Z , 18 karpi ehk 262,4 grammi erinevat marki huuletubakat. A.Z väitis 19.09.2019 antud ütlustes, et ostis umbes kaks torni huuletubakat xxxx vahet sõitvalt laevalt enda tarbeks. Kõnealuste tubakatoodete hoidmisega ja edasitoimetamisega on A.Z rikkunud TubS § 24 lg 1, kuna suitsuvaba tubakatoote käitlemine on keelatud. Sellega pani A.Z toime TubS § 39 lg-s 1 kirjeldatud väärteo, s.o keelatud tubakatoote hoidmine, edasitoimetamine, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Tubakatooted kuuluvad kohustuslikule konfiskeerimisele vastavalt TubS § 51 lg-le
3. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et subjektiivsest küljest on antud tegu A.Z-i poolt toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Menetlusalune isik oli teadlik, et huuletubaka käitlemine on keelatud, kuid vaatamata sellele hoidis ta enda valduses käitlemiseks keelatud tubakatooteid ning toimetas need edasi kasutuses oleva sõidukiga. A.Z on kehtiv karistus samasuguse süüteo toimepanemise eest. 2. Maksu- ja Tolliameti Ida talituse peainspektor Zinaida Saare 07.11.2019 otsusega väärteoasjas nr 930019001398 karistati A.Z-i TubS § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 190 trahviühikut, s.o 760 eurot.

§ 66

lg 2 ja 3 alusel määrati, et A.Z on võimalik tasuda rahatrahvi ositi selliselt, et esimene osamakse summas 190 eurot tuleb tasuda 25.11.2019, teine osamakse summas 190 eurot tuleb tasuda 25.12.2019, kolmas osamakse summas 190 eurot tuleb tasuda 25.01.2020 ning viimane osamakse summas 190 eurot tuleb tasuda 25.02.

1. Juhindudes TubS § 51 lg-st 6 määrati konfiskeerida asitõendina hoiule võetud huuletubakas koguses 18 karpi (262,4 grammi), mis asub Maksu- ja Tolliameti laos (kauba üleandmise-vastuvõtmise akt nr 19YA1712961-1/1 26.09.2019).
2. 19.11.2019 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku A.Z-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.11.2019 otsusele väärteoasjas nr
3. Kuna menetlusaluse isiku kaebus ei vastanud VTMS §-s 115 sätestatud nõutele, jättis Viru Maakohus 26.11.2019 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 05.12.2019 esitas menetlusalune isik A.Z kohtule VTMS § 115 nõuetele vastava kaebuse väärteoasjas nr
4. Menetlusalune isik A.Z palub kaebuses, et kohus vähendaks temale karistuseks määratud rahatrahvi, sest tema hinnangul ei ole rahatrahv proportsionaalne temalt ära võetud huuletubaka kogusega. A.Z omas 18 pakki huuletubakat (262,4 grammi), kuid lubatud koguseks on 10 pakki, mistõttu eksis ta 8 pakiga. Kohtuväline menetleja määras talle rahatrahvi 190 trahviühikut summas 760 eurot, mis tähendab, et iga ületatud karbi eest sai ta 95 eurot trahvi. A.Z juhib tähelepanu, et väärteoprotokollist nähtuvalt on talle määratud suurem rahatrahv põhjusel, et ta omab kehtivat karistust tubakaseaduse rikkumise eest. A.Z tunnistab, et omab kehtivat karistust tubakaseaduse rikkumise eest, kuid nendib, et varasema rikkumise puhul oli tal auto peal suurem kogus huuletubaka pakke. Peale kõnealust 2 tubakaseaduse rikkumist viis ta ennast informatsiooniga kurssi, kuid mitte piisavalt ning leiabki, et on rikkunud käesoleval juhul tubakaseadust puuduliku info tõttu. Tema teadis, et lubatud on kuni 20 pakki huuletubakat ning ta ostiski aktiivse huuletubaka kasutajana xxxx laeva pealt rohkem huuletubakat, et kauemaks jätkuks, s.o 20 pakki huuletubakat ning seda teadmisega, et see pole karistatav. Ta rõhutab, et ta ei teadnud, et 20 huuletubaka pakki on keelatud, kuid nüüd on talle selge, et lubatud koguseks on kuni 10 pakki huuletubakat. Ta kahetseb oma tegu ning lisab, et edaspidiselt ta teab, kui palju ta võib oma tarbeks huuletubakat omada ning väldib teisi koguseid. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta.
5. 19.12.2019 saabus kohtule Maksu- ja Tolliameti kirjalik seisukoht menetlusaluse isiku A.Z-i kaebusele väärteoasjas nr 930019001398 tehtud üldmenetluse otsuse peale. Kohtuväline menetleja palub kohtul jätta VTMS § 132 p 1 alusel Maksu- ja Tolliameti 07.11.2019 otsuse väärteoasjas 930019001398 muutmata ning A.Z-i kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel ning palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja, analüüsides kõiki tõendeid kogumis ja koostoimes, on veendunud, et Maksu- ja Tolliameti 07.11.2019 üldmenetluse otsus A.Z-i suhtes on seaduspärane ja õige ning karistus on põhjendatud. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Enne käesolevat väärteoasja koostas Maksu- ja Tolliamet A.Z-ile 29.03.2019 üldmenetluse otsuse nr 930019000221/5 sarnastel asjaoludel ning kõnealusel korral määrati A.Z-ile TubS § 39 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 175 trahviühikut, s.o 700 eurot ning temalt konfiskeeriti 121 pakki huuletubakat. Juba kõnealuses menetluses tunnistas A.Z , et oli teadlik huuletubaka käitlemise ebaseaduslikkusest. TubS § 39 lg-s 1 sätestatud väärteo eest nähakse füüsilisele isikule ette karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Käesoleval juhul arvestas kohtuväline menetleja karistuse määramisel esmalt sanktsiooni keskmist määra ning asjaoluga, et tegemist oli tahtliku teguviisiga. A.Z tasus rahatrahvi lõplikult 13.06.
6. Kolm kuud hiljem tabab Maksu- ja Tolliamet A.Z-i väärteo toimepanemiselt. Väärteomaterjalide kohaselt avastati A.Z-ilt 18 karpi ehk 262,4 grammi erinevat marki huuletubakat. Kohtuväline menetleja tõdeb, et käesolevas väärteoasjas oli väärteomenetluses ära võetud huuletubaka kogus kordades väiksem. Samas juhib kohtuväline menetleja tähelepanu asjaolule, et eelmise rahatrahvi tasumisest oli möödas kõigest kolm kuud, millest kohtuväline menetleja saab järeldada vaid seda, et isikule varasemalt määratud karistus ei motiveerinud isikut oma käitumist parandama. Seega ei ole kuidagi põhjendatud ka väiksema karistuse määramine. Väärteomenetluse toimikus puuduvad andmed kaebaja sissetuleku suuruse ja/või ülalpeetavate arvu kohta. Samuti ole kaebaja kaebuses eelnimetatud andmetele viidanud. Kaebaja ei ole viidanud raskele majanduslikule seisundile vaid on jaganud rahatrahvi suuruse ära võetud huuletubaka pakkide arvuga. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudub kaebuses piisav alus kaaluda rahatrahvi vähendamist. Võttes arvesse A.Z-i ütlusi esimeses väärteoasjas on üheselt selge, et isik teadis juba siis, et huuletubaka käitlemine on keelatud. Nüüd käesolevas menetluses, eelmise menetluse valguses, ei tundu kaebaja kahetsus teo toimepanemise üle siiras. Kohtuotsuse põhjendused
7. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3 Menetlusalune isik kinnitas 05.12.2019 kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning ka kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse A.Z-ile seda, et 19.09.2019 xxxx linnas, xxxx tänav xxxx maja juures peatatud sõidukist xxxx registreerimismärgiga nr xxxx, mille roolis oli A.Z , avastati erinevat marki huuletubakat koguses 18 karpi ehk 262,4 grammi. Maksu- ja Tolliameti 07.11.2019 üldmenetluse otsusest nähtuvalt rikkus A.Z keelatud tubakatoote hoidmise ja edasitoimetamisega TubS § 24 lg 1 ning pani toime TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. TubS § 3 lg 1 kohaselt on tubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. TubS § 3 lg 4 sätestab, et suitsuvaba tubakatoode on tubakatoode, sealhulgas närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi. TubS § 24 lg 1 sätestab, et suitsuvaba tubakatoote käitlemine on keelatud, välja arvatud suitsuvaba tubakatoote ladustamine ärilisel eesmärgil käitatava sellise laeva pardal, mis suundub riiki või lähtub riigist, kus laeval ladustatava suitsuvaba tubakatoote müük on lubatud. TubS § 311 lg 1 p 1 kohaselt võib käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet füüsiline isik mitteärilisel eesmärgil Eestisse tuua koos temaga liikuvas pagasis teisest liikmesriigist maksimaalselt kümme pakki tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi. Tubakaseaduse (TubS) § 39 lg 1 näeb ette vastutuse maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega või tubakatootega seonduva tootega või keelatud tubakatootega või sellega seonduva tootega kauplemise või selle hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest. Käesoleval juhul puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. A.Z kinnitab ka ise kohtule esitatud kaebuses, et ostis xxxx käies laeva pealt huuletubakat ning tunnistab, et omas 18 karpi huuletubakat kogusega 262,4 grammi. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu tõendavad 19.09.2019 koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll ning 26.09.2019 koostatud õiend väärteoasjas nr
10. Eelnevalt nimetatud dokumentidest nähtub, et 19.09.2019 peatasid Maksu- ja Tolliameti Ida talituse ametnikud maanteekontrolli käigus transpordivahendi xxxx registreerimismärgiga nr xxxx, mille roolis oli A.Z ning transpordivahendi läbivaatamisel avastati salongist juhi kõrvalistme eest põrandalt valge kilekott huuletubaka karpidega. Vaatluse käigus avastati sõidukist 4 karpi huuletubakat Oden’s Extreme Portion 18 g (kokku 72 g), 3 karpi huuletubakat Thunder Frosted 19,8 g (kokku 59,4 g), 4 karpi huuletubakat Oden’s Cold Dry 10 g (kokku 40 g) ning 7 karpi huuletubakat Siberia White Dry 13 g (kokku 91 g). Avastatud huuletubakas jäeti asitõendina hoiule Maksu- ja Tolliameti hoiulattu. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu tunnistab A.Z ka 19.09.2019 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. A.Z-i ütluste kohaselt kuulusid autost leitud huuletubaka karbid temale. Ta ostis enda tarbeks umbes 2 torni huuletubaka karpe xxxx vahelt sõitvalt laevalt xxxx augusti lõpus. Kuivõrd A.Z-i poolt juhitud sõidukist leiti rohkem kui kümme pakki käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet (kokku leiti 18 huuletubaka karpi kogusega 262,4 grammi), on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et A.Z rikkus keelatud tubakatoote 4 hoidmise ja edasitoimetamisega tubakaseaduse § 24 lg 4 sisaldavat keeldu ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud Tubs § 39 lg 1 järgi. 7.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Väärteoprotokollis on A.Z avaldanud, et ei pannud tegu toime tahtlikult, vaid tal oli puudulik info ning ta sai valesti aru. Kohtule esitatud kaebuses rõhutab A.Z samuti, et viis ennast peale esimest rahatrahvi informatsiooniga kurssi ning jõudis selgusele, et lubatud on 2 torni ehk 20 huuletubaka karpi. Ta ostiski 20 karpi huuletubakat, teades, et tema tegu ei ole karistatav, kuid kahjuks eksis. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt pani A.Z aga väärteo toime kavatsetult. Subjektiivse koosseisu osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et A.Z pani väärteo toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. A.Z-i karistati Maksu- ja Tolliameti 29.03.2019 üldmenetluse otsusega nr 930019000221/5 samuti TubS § 39 lg 1 järgi sarnastel asjaoludel (tol korral konfiskeeriti temalt 121 karpi huuletubakat) ning juba kõnealuses menetluses tunnistas A.Z , et oli teadlik huuletubaka käitlemise ebaseaduslikkusest. Sarnastel asjaoludel uue väärteo toimepanemine samal aastal (19.09.2019) sai olla ainult A.Z-i tahtlik valik ning kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et isik tubakaseadust teadmatusest rikkus. 8. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid A.Z-i teos ei esine. Samuti ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 9.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. TubS § 39 lg 1 näeb maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega või tubakatootega seonduva tootega või keelatud tubakatootega või sellega seonduva tootega kauplemise või selle hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Rahatrahvi minimaalne määr tuleneb

§ 47

lg-st 1, mis sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Seega peab A.Z-ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 – 300 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on A.Z-ile määranud karistuseks rahatrahvi 190 trahviühiku ulatuses, mis on üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja põhjendab sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi määramist asjaoluga, et varasema süüteo eest mõistetud karistus ei mõjutanud isikut hoidumast edaspidisest süüteo toimepanemistest. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et A.Z omab kehtivat karistust samasuguse süüteo toimepanemise eest (29.03.2019 karistati A.Z-i väärteokorras TubS § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut summas 700 eurot ning kõnealusel korral konfiskeeriti A.Z-ilt 121 karpi huuletubakat). Kohtuvälise menetleja hinnangul peab A.Z-ile määratav rahatrahv olema aga varasemalt määratud rahatrahvi summast suurem. 5 Kohus, võttes arvesse A.Z-ilt leitud keelatud suitsuvaba tubakatoote kogust, asub seisukohale, et TubS § 311 lg 1 p-s 1 nimetatud piirmäära arvesse võttes ei saa hinnata menetlusaluse isiku süüd antud väärteos suureks. TubS § 311 lg 1 p 1 kohaselt võib käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet füüsiline isik mitteärilisel eesmärgil Eestisse tuua koos temaga liikuvas pagasis teisest liikmesriigist maksimaalselt kümme pakki tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi. TubS § 6 lg 22 sätestab, et käitlemiseks mittelubatud suitsuvabu tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogus ületab 15 kilogrammi (15 000 grammi). Kui varasema väärteoasja raames võeti A.Z-ilt ära 121 karpi huuletubakat, siis käesoleva väärteoasja raames võeti A.Z-ilt ära 18 karpi huuletubaka karpe kogusega 262,4 grammi (ületas lubatud kogust 8 karbiga). Eeltoodust tulenevalt peab kohus isiku süüd väärteo toimepanemisel võrreldes varasemalt toime pandud samalaadse süüteoga oluliselt väiksemaks. Kui aga võtta arvesse, et süü suurust mõjutab ka väärteo toimepanemise subjektiivne külg ning A.Z pani kõnealuse väärteo toime kavatsetult, siis ei saa tema süüd alammäära lähedaseks hinnata. Arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt menetluse raames karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ei ole ilmnenud. Ka kohtu hinnangul ei esine

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samas on menetlusalune isik kohtule esitatud kaebuses seaduserikkumist kahetsenud (

§ 57

lg 1 p 3), mistõttu peab kohus võimalikuks pidada A.Z-i puhul karistust kergendavaks asjaoluks kaebuses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik A.Z-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja, et arvesse tuleb võtta ka süüdlase isikut. Maksu- ja Tolliamet on varasemalt A.Z-i juba karistanud sarnastel asjaoludel 175 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 700 eurot, kuid tol korral oli A.Z-i süü väärteo toimepanemisel oluliselt suurem. Kohus, võttes arvesse A.Z-i süü suurust konkreetse väärteo toimepanemisel, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, leiab, et käesoleval juhul oleks isikule üksnes kehtiva samaliigilise väärteo tõttu sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistuse määramine põhjendamatu ning ei vastaks isiku süüle. Kohus leiab, et sanktsiooni keskmisest määrast madalam karistus rahatrahv 100 trahviühikut summas 400 eurot oleks käesoleval juhul A.Z-i süüle vastav ja proportsionaalne nii toimepandud väärteoga kui ka preventiivsete eesmärkidega. 10.

§ 66

lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. A.Z esitas kohtuvälises menetluses kohtuvälisele menetlejale taotluse tasuda rahatrahvi mitmes osas, kuna tema keskmine sissetulek on 600 eurot kuus. Kohtuväline menetleja nõustus, et A.Z-ile käib rahatrahvi täies ulatuses tasumine üle jõu ning võimaldas A.Z rahatrahvi tasuda ositi neljas osas. Lähtudes eeltoodust peab kohus samuti võimalikuks A.Z tasuda rahatrahvi ositi. A.Z tuleb tasuda temale mõistetud 400 euro suurune rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et igakuiselt kuulub tasumisele 100 eurot. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 6

1. Kohtuväline menetleja on otsustanud konfiskeerida asitõendina hoiule võetud huuletubaka koguses 18 karpi (262,4 grammi), mis asuvad Maksu- ja Tolliameti laos. TubS § 51 lg 6 annab kohtule, Maksu- ja Tolliametile või Politsei- ja Piirivalveametile võimaluse konfiskeerida TubS §-s 39 nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed. Arvestades eeltoodut, tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata osas, millega juhindudes TubS § 51 lg-st 6 määrati konfiskeerida asitõendina hoiule jäetud huuletubaka koguses 18 karpi (262,4 grammi).
2. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus A.Z-i kaebuse ning tühistab Maksu- ja Tolliameti 07.11.2019 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930019001398 karistuse mõistmise osas ja teeb uue otsuse, millega mõistab A.Z-ile TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot.

§ 66

lg 2 p 3 alusel võimaldab kohus A.Z tasuda 400 euro suurune rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 100 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 7