← Eesti

4-22-4557/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2023, Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-22-4557 (244022005456) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi s

) § 15 lg 1 p-s 2 sätestatut ja rikkumine on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

K. K.’le määrati

§ 227lg 2 alusel rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 22.12.2022 K. K. kaebus K. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.12.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244022005456. Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja sõitis Kohtla-Järve-Tammiku- Kukruse teel suunaga Kukruse poole, kell 17:35 peatas kaebaja sõiduki politseipatrull peale pööret Tammikust Kukruse suunas. Kaebaja nägi politseiautot seismas Tammiku tee otsesõidu suunal. Kaebaja ees liikus sõiduk oluliselt kiiremini kui kaebaja. Sel kellaajal oli Tammiku asulas väga tihe udu, udu hajus just enne ristmikku (pööret Kukruse suunas). Kaebuse esitaja tegi pöörde ja temale hakkas vastu liikuma patrullauto enne pööret Kukruse suunale, autol põlesid sinised vilkurid, kaebuse esitaja arvas, et patrullauto sõidab järele kaebuse esitaja ees sõitnud autole. Kaebuse esitaja sõiduki taha jõudes lülitas patrullekipaaž sisse ka punase vilkuri, mille peale kaebuse esitaja peatas oma sõiduki. Politsei esitles ennast ja lasi puhuda alkomeetrisse. Alkomeetril süttis kollane tuli ja politseinik küsis, kas isik on tarvitanud aknaklaasi vedelikku. Kaebuse esitaja vastas, et ei tarbi seda. Pärast huulikuga puhumist veenduti, et isik ei ole midagi tarvitanud. Politseiniku küsimusele, miks isik kinni peeti, ei osanud ta midagi arvata. Politseinik hakkas rääkima kiirusest 75 km/h. Kaebuse esitaja ütles, et ei mäleta sellise kiirusega sõitmist, kuna udu oli tihe ja nähtavus halb, sõidukil põlesid esimesed ja tagumised udutuled. Isik kirjutas seletuse, et ei mäleta sellise kiirusega sõitmist. Politseinikud läksid enda autosse ja umbes 10 minuti pärast tulid tagasi ja palusid allkirja. Isik keeldus ja palus näidata videot, kuna kaebuse esitaja ees sõitis ka sõiduk. Siis tuli teine politseinik ja ütles, et mingit videot ei ole. See vastus tundus kaebuse esitajale imelik. Siis palus isik näidata kiiruskaamera näitu, millest samuti politseinikud keeldusid, väites, et isik on ju kõigega nõus. Siis keeldus isik üldse midagi allkirjastamast, kuna ei saanud aru, miks temale ei tutvustatud kiiruskaamera näitu ja videosalvestist. Kaebuse esitaja soovib tunnistada kiirmenetluse otsuse nr 10220182181756 läbiviidud toimingute tühisust ning tühistada kiirmenetluse otsus 10220182181756 ja tühistada määratud karistusena rahatrahv 160 eurot. 2 / 14 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja lisada väärteoasja materjalide juurde karistusregistri väljavõte, menetlusaluse isiku teabenõue kohtuvälisele menetlejale ja kohtuvälise menetleja vastus koos kiirusmõõturi tunnistuse koopiaga ning tõend A. F.i koolituse läbimise kohta. Kohus uuris esitatud tõendid. Nimetatud tõenditest tuleneb, et politseinik A. F. on läbinud vastava mõõtjale teenähtud koolituse, kiirusmõõtur on tüübikinnitatud ja taadeldud ning menetlusalune isik on karistamata isik. Selles osas ei ole kohtuliku uurimise käigus vaidlusi tekkinud. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde, kuid soovis täpsustada faktilises mõttes, et politseisõiduk hakkas talle vastu liikuma enne, kui ta jõudis ära pöörata, ja sõitis seejärel talle järele. Politseisõiduk oli Tammiku tee pikendusel, mõõtis sealt kiirust, menetlusalune isik pööras kurvis paremale ja politseisõiduk hakkas talle järgi liikuma. Kaebuse esitaja sõnul ta võibolla tõesti ületas kiirust, aga seal oli paks udu, kurv ja libe, ta ei sõida 75 km/h. Samuti menetlusalune isik täpsustas, et ta küsis politseinikelt sõiduki kohta, mis liikus tema ees ja kiirendas kohe pärast asula lõppu, seetõttu ta tahtis näha videosalvestist. Seega lähtub kohus sellest, et isik toetab oma kaebust ja jääb kaebuses esitatud seisukohatade juurde, et talle ei olnud näidatud näitu, ei ei olnud tehtud salvestist ja isik kas ei mäleta kiirust või võib olla tõesti kiirust ületanud. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Antud väärteoasjas on 09.12.2022 koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220182181756 selle kohta, et 09.12.2022 kell 17:28 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Kohtla-Järve- Kukruse- Tammiku tee 19-l kilomeetril suunaga Kohtla-Järve poole juhtis K. K. mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h, antud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Antud teoga rikkus K. K.

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 227lg 2 järgi.

Kohtulikul uurimisel on uuritud isikulised ( tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused) ja kirjalik tõend – kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Kohtuistungil menetlusalune isik andis ütlused (t.l al 35 pöördel), mille kohaselt

  1. detsembril tuli Tartust. Oli külm ilm, -2 kraadi. Kuni Jõhvi piirini oli ilm väga hea, Jõhvi piirist oli -5 kraadi ja oli paks udu. Sõitis koju läbi Tammiku asula. Alguses on 70 märk, siis 50 märk kuni peale asulat kuni 300 m. Menetlusaluse isiku ees sõitis valget värvi auto. Paremat kätt Tammikust tulles on üks hoone, pärast seda hoonet läks selgemaks, udu hajus. Tema (eessõitev auto) kiirendas, menetlusalune isik mõtles, et libe on ja varsti peab ära pöörama, ei sõitnud kiiersti. Menetlusalusel isikul kukkus külmaga alla pardakaamera, mis muidu alati töötab, nii et salvestust ei ole. Enne ärapööret 20 m hakkasid politseituled vilkuma otsesuunas kõrvalteel. Menetlusalune isik nägi, et hakkasid sinised tuled vilkuma, menetlusalune isik keeras ära ja mõtles, et politseinikud jõuvad järgi sellele valgele autole kes kiirendas, aga tema üllatuseks pandi punane vilkur tööle menetlusaluse isiku auto taga. Menetlusalune isik peatus kohe. Politsei esitles ennast, küsiti mis kiirusega ta sõitis. Menetlusalune isik vastas, et ta ei vaadanud, vaatas et libe on. Küsiti, kas teeme 3 / 14 kiirmenetluse protokolli. Enne seda paluti puhkuda alkomeetrisse. Seal läks tööle kollane tuli, pärast korduvat puhkumist samuti läks tööle kollani tuli. Pärast prodseduuri kordamist huulikuga läks tööle roheline tuli. Pärast seda öeldi, et isik peeti kinni kiiruse pärast, tema kiirus oli 75 + kilomeetrit tunnis, mis on ebareaalne enne kurvi. Isikul on suur auto ja sellega on päris libe sõita. Küsiti, kas isik kiirustab kuhugi, isik vastas, et peab lapse sõbra juurest ära võtma Purtsest. Siis võeti tema dokumendid ja mindi autosse. Kui politseinikud tulid tagasi, paluti allkirjastada kiirmenetluse otsus. Menetlusalune isik küsis, mis sai sellest valgest autost kes tema ees sõitis, kas see on video peal näha. Selle peale politsei vastas, et videot ei ole. Isik oli hämmingus sellest, et videot ei ole. Seepeale menetlusalune isik palus näidata kiiruskaamera näitu. Vastati, et seda ka ei ole, te olete oma ületatud kiirusega nõus. Isik vastas, et ei ole nõus ja kui te näitu ei näita, siis ta ei allkirjasta kiirmenetluse otsust. Natukese aja pärast tuli teine poltiseinik isikuga rääkima, kuid isik ei olnud ikka nõus allkirjastama. Seejärel isik jätkas oma teekonda ja sõitis koju. Kohus märgib, et menetlusalune isik ei ole kordagi eitanud kiiruse ületamise fakti kui sellist. Ta ei avaldanud seda kohtuvälises menetluses ( väitis, et ei vaadanud spidomeetrit, isiku ütlused kiirmenetluse otsuses), kaebuses ( oli, udune, ees sõtis teine sõiduk kiirendades, talle ei olnud näidatud mõõturi nõidu ega salvestist), seda ka kohtulikul arutamisel. Kohtulikul arutamisel kohtu otsustele küsimustele, milline on isiku mõte, kas mõõtmisel tekkis viga uduse ilma pärast või mõõdeti hoopis teise eestseisva sõiduki kiirust, vastas isik, et aga talle ei olnud näidanud näitu ega videos ja kiirmenetlusega ta oli küll nõus, kuid palus tema kiirust tõendada. Menetlusalune isik leiab sisuliselt seda, et karistada võib alles siis, kui tema poolt kiiruse ületamine on tõendatud konkreetse tõendi liigiga- videosalvestisega, samuti kui on tuvastatud, et talle tutvustati mõõturi näitu. Menetlusaluse isiku argument on sisult ekslik ja kohus selgitab isikule kohtuotsuses seaduse ja kohtupraktika alusel, kuidas kiiruse mõõtmine toimub ja mis võetakse arvesse. Edasi kohus näitab eeskätt, milline on tõendite sisu ja annab neile hinnangu. Tunnistaja P. andis kohtus ütlusi (t.l al 36 pöördel), mille kohaselt kella poole kuue paiku õhtul, võib-olla kell kuus, oli pime aeg ja patrul seisis Kohtla-Järve- Kukruse- Tammiku teel, Tammiku poole. Kell pool kuus tuli patrulli auto asukoha auto vastu, liikus üksinda ja ületas kiirust lõike 2 piirides. Tunnistaja peatas auto, juhiks osutus menetlusalune isik. Menetlualusele isikule oli koostatud kiirmenetluse otsus. Kiirust mõõtis paariline A. F.. Fikseeritud kiiruseks oli 75 km/h. Vahemaa politseisõiduki ja menetlusaluse isiku sõiduki vahe oli kiiruse mõõtmise ja fikseerimise ajal umbes 200 meetrit. Segavaid faktoreid ei esinenud. Kohtu küsimusele, kas tugev udu on segavaks faktoriks, vastas tunnistaja, et jah, tugev udu oleks segavaks faktoriks, sel juhul seda ei olnud. Tunnistaja sõnul kiiruse mõõtmise fikseerimise hetkel menetlusaluse isiku auto liikus üksinda. Kohtu küsimusele, kas tunnistaja on kindel, et kui kiirust mõõdeti ja fikseeriti, oli mõõdetud just menetlusaluse isiku sõidukit, tunnistaja vastas, et on kindel. Kohtu küsimusele, kui kaua säilib kiirusmõõturil fikseeritud näit, vastas tunnistaja, et nii kaua kui ise veelkord ei vajuta nuppu, näit ise ära ei kao. Tunnistaja andis kohtus ütlusi, mille kohaselt ta rääkis menetlusaluse isikuga ja korduvalt pakkus talle näiduga tutvumist, kuid isik keeldus, ei soovinud sellega tutvuda. Isik ei soovinud üldse koostööd teha. Kui tunnistaja tahtis tutvustada kiirusmõõturi kasutamise protokolli, siis keeras pea ära, ei soovinud rääkida ega mingit koostööd teha. Vestluse ajal isik oli enda autos. Kohtu küsimusele, kas selleks, et tutvuda näiduga, peab isik suunduma teie autosse, vastas tunnistaja P., et kui ta soovib, ta võib seda teha. Tunnistaja väitel pakuti menetlusalusele isikule võimalust tulla politseisõidukisse näiduga tutvuma, kuid isik keeldus sellest. Tunnistaja kinnitas, et menetlusalune isik ka kohapeal rääkis politseinikele, et menetlusaluse isiku ees sõitis teine sõiduk. Tunnistaja sõnul menetlusalune isik väitis, et tema ees sõitis sõiduauto kiiremini kui 4 / 14 tema, tema (menetlusalune isik) spidomeetrit ei vaadanud, ei jälginud kiirust ning ei tea, mis kiirusega sõitis. Kiiruse fikseerimise hetkel menetlusaluse isiku sõiduk liikus üksinda. Tunnistaja kinnitas ka seda, et menetlusaluse isiku ees tõepoolest sõitis teine sõiduk, kelle kiirus samuti oli kontrollitud ja jäi lubatud piiridesse. Menetlusaluse isiku küsimusele, kui kaugel teeristist seisis politseisõiduk kiiruse mõõtmise hetkel, vastas tunnistaja P., et umbes 100 meetrit teeristist. Kiirust saab mõõta umbes 600-800 meetri kauguselt, udu ei olnud ja ilm oli selge. Samuti tunnistaja kinnitas, et vahetuse alguses oli tehtud seadme test, seade oli töökorras. Kasutatud mõõteseadme puhul videosalvestist ei tehta, Stalker seda ei võimalda. Kohtu küsimusele, milles seisnes kiirusmõõturi protokollis märgitud halb nähtavus, vastas tunnistaja, et oli pime aeg, antud teelõik ei ole valgustatud ning seetõttu on protokollis märge halva nähtavuse kohta, eraldi mingeid takistavaid asjaolusid kiiruse mõõtmisel ei esinenud. Tunnistaja A. F. andis kohtus tunnistajana ütlusi (vt kohtuistungi protokoll lk al 38), mille kohaselt teostas ta patrullteenistuses koos A. P.iga liiklusjärelevalvet Kohtla-Järve-Kukruse-Tammiku teel ning mõõdeti sõidukeid, mis liikusid Kohtla-Järve suunas. Tuli sõiduk, mille kiirus oli üle 70 km/h, fikseeritud 75 km/h. Sõiduk oli Hilux. Juhiga vestles paarimees A., kes kontrollis ka alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus. Oma sõidukis kontrolliti juhi andmed ning koostati protokoll. Kohtu küsimusele mõõtmise protsessi osas tunnistaja vastas, et mõõtmise hetkel seisti kõrvalteel, sõiduk lähenes neile, tuli Tammiku kurvist, kiirus oli üle lubatust. Oli pime aeg ning olu lumi, ehk siis oli libe. Kiirusmõõturi näitu fikseeris tunnistaja F.. Tunnistaja kirjelduse kohaselt vaatas ta kiirusmõõturi tabloolt, mis kiiruseni sõiduk kiirendab, fikseerimise hetkel oli 75 km/h, ehk toimus kiirendamine. Kohtu küsimusele, kas ilm oli udune, tunnistaja F. vastas eitavalt. Menetlusaluse isiku sõiduki ja politseisõiduki vahe oli mõõtmise hetkel umbes 200 meetrit. Tunnistaja selgituste kohaselt, heade olude ja sirge tee puhul võib selle seadmega mõõta kiirust ka kilomeetri kauguselt. Kohtu küsimusele, kui kaua säilib kiirusmõõturi tablool näit, tunnistaja selgitas, nii kaua kui vajutatakse nuppu. Ettepaneku kiirusmõõturi näiduga tutvuda tegi paarimees, menetlusalune isik ei soovinud tutvuda, põhjust ei selgitanud. Tunnsitaja F. väitel, kui paarimees pakkus näiduga tutvuda, siis isik pööras paremale, üldse ei tahtnud suhelda. Isik pani allkirja, et on tutvunud õiguste ja kohustustega ja et on nõus kiirmenetlusotsusega. Kohtu küsimusele, missugune oli menetlusaluse isiku positsioon kohapeal rikkumise osas, vastas tunnistaja, et menetlusalune isik, kui sai aru, et koostatakse protokoll, siis suhtumine muutus, väitis, et ei vaadanud spidomeetrit, ei tea oma sõidukiirust ning et tema ees sõitis teine sõiduk. Kohtu küsimusele, kas vastab tõele, et menetlusaluse isiku ees sõitis mingi teine sõiduk, tunnistaja F. vastas jah, see pööras paremale. Mis sõiduk see oli, tunnistaja ei mäleta, kuna kiirus oli lubatud piires, siis ei pööra tähelepanu. Kui paarimees hakkas tutvustama kiirusmõõturi kasutamise protokolli, seda ette lugema, siis isik pööras pea ära. Isikule pakuti, kas ta soovib dokumendiga tutvuda, isik keeldus. Kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele, mis põhjusel oli kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitud halb nähtavus, vastas tunnistaja, et sõiduk tuli linna sees kurvist, seetõttu märgitud, et halb nähtavus. Kiirusmõõturi testid olid tehtud vahetuse alguses, seade oli töökorras. Kasutatud seade Stalker ei võimalda teha videosalvestist. Kohtus avaldatud kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik A. F. teostas riikliku järelevalve korras K. K. poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Hilux reg.nr XXX sõidukiiruse mõõtmist 09.12.2022 kell 17:28 Ida-Virumaal Kohtla-JärveKukruse-Tammiku tee 19-l kilomeetril suunaga Kohtla-Järve poole, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP021146, antennid KC068289 ja KR021386, tabloo DI
  2. Seadme testid 09.12.2022 kell 11:08, seade on töökoras, seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulasisene tee, nähtavus halb, 5 / 14 pimeaeg, ilmastik sademeteta, teeolud märg, lumi. Kattega tee. Sõiduridade arv 1+1, kahesuunaline tee. Mõõtja asukoht märgitud seistes kõrvalteel, kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal statsionaarne. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus
  3. sõidurajal, vastassuunalisel, liikus üksinda. Märkused: kiirus mõõdeti 2-3 sekundi jooksul ning segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal ( Doppleri signal) ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem 75 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/3 km/h, lõplik mõõtetulemus 72 km/h. Juhile saedme tabloole fikseeritud lugemit ei näidatud, märgitud selgitus „isik ei soovi tutvuda, allkiri“. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Isiku avalduste lahtrisse tehtud omakäeline märge „Isik ei soovi protokolliga tutvuda, allkiri“. Isiku allkirja lahtisse märgitud „Isik keeldus allkirjastamast. A. P. 09.12.2022, allkiri“. Seega, vaidlust ei ole, et menetlusalune isik sõitis 09.12.2022 kell 17:28 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Tammiku alevikus Kohtla-Järve-Kukruse-Tammiku tee 19-l kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Menetlusalune isik oli nii teo toimepanemise järgselt kui ka kohtuistungil seisukohal, et ei ole nõuetekohaselt leidnud tõendamist, et politseinikud mõõtsid just tema, mitte tema ees sõitnud sõiduki kiirust. Samuti menetlusalune isik väidab kaebuses ning kohtuistungil antud ütlustes, et temale ei tutvustanud kiirusmõõturi näitu, kuigi ta seda politseinikelt küsis. Menetlusalune isiku ülekuulamisel kohtuistungil, kohtu küsimusele, kas isik ütles politseinikele, et tema ees sõitis teine auto, menetlusalune isik vastas „ütlesin, et teine auto sõitis ees, ütlesin, et näidake mulle videosalvestist, kus see teine auto oleks. Politseinik F. ütles, et teist autot ei olnud. Siis ma küsisin kiiruskaamera näitu, siis öeldi, et seda ka ei ole“ (t.l 36 pöördel). Kuna väärteoasja arutamisel on ilmnenud erisused menetlusaluse isiku ütlustes kohtus üle kuulatud tunnistajate A. P.i ja A. F.i ütlustega kiirusmõõturi näiduga tutvumisega võimaldamise osas, peab kohus vajalikuks esmalt selgitada, mis kuulub kontrollimisele isikuliste tõendite analüüsimisel ja kuidas sellistele tõenditele hinnang antakse. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Riigikohus on lahendis nr 1-18-1247/58 selgitanud, et tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (eelviidatud lahendi p 37, edasiviitega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsusele asjas nr 3-1-1-10-17, p 8). Samuti on kohtupraktikas peetud isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel võimalikuks tugineda ka tema ütlustevälistele selgitustele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-104-16, p 11). Seega peab kohus kontrollima isikuliste ütluste loogilisust, vastuolude puudumist, nende järjepidevust. Samuti tuleb tõendi kontrollimisel hinnata, kas ütlused on eluliselt usutavad, kuivõrd detailsed ja selged need on ning kuidas ütlused ühtivad teiste tõenditega (Riigikogu lahend 3-1-1-100-15 p 16; samuti otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13).“ Kohus leiab, et ei ole ühtki alust kahelda tunnistajate A. P. ja A. F.i ütluste usaldusväärsuses. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A. P.i antud ütluste kohaselt pakkus ta korduvalt menetlusalusele isikule näiduga tutvuda, kuid isik keeldus sellest (t.l 37). Kohtu täpsustusele, kas isikule pakuti minna politseisõidukisse näiduga tutvuma, vastas tunnistaja, et seda pakuti, kuid isik keeldus. Tunnistaja A. F. andis kohtus tunnistajana ütlusi, milles kohtu küsimusele, kas tegite ettepaneku vaadata näitu teie autos, tunnistaja vastas, et seda tegi paarimees ning menetlusalune isik ei soovinud tutvuda (t.l 38). Kohtu küsimusele, kas menetlusalune isik selgitas miks teda näit ei huvita, tunnistaja vastas, et ei selgitanud. Kui paarimees pakkus näiduga tutvuda, siis pööras paremale, üldse ei tahtnud suhelda. 6 / 14 Asjaolu, et menetlusalune isik ei soovi kiirusmõõturi näiduga tutvuda, on nõuetekohaselt kantud ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Tunnistajate A. P.i ja A. F.i ütlused sündmuse osas on kattuvad ja vastuoludeta. Mõlemad tunnistajad selgitasid kindlalt ja vastuoludeta osas, mis ouudutab järelevalve teostamist ja mõõtmisprotsessi, samuti loogiliselt on selgitatud iga politseiniku tegevus kiirmenetluse otsuse vormistamisel kui ka kiirusmõõturi protokolli koostamisel, sama olukord on isikule näudu tutvustamise asjaolude kohta. Ei esine ühtki kahtlust tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Kohtu arvates, et mõningad erinevused tunnistaja ütlustes ei kahanda nende usaldusväärsust. Nimelt. Menetlusalune isik on seisukohal, et politseinike ütlused on vastukäivad ka seetõttu, et ühe politseiniku sõnul seisis politseinike auto mõõtmise hetkel teeristist 30 meetri kaugusel ja teise sõnul 100 meetri kaugusel, kohus ei nõustu. Menetlusaluse isiku poolt esile toodud erisused meetrites, kui kaugel pidi politseisõiduk seisma mõõtmise hetkel teeristist kas 30 või 100 m kaugusel, ei ole antud asjas määrava tähendusega, ei oma tähtsust kiiruse mõõtmisel ja selle tõendatusel. A. P.i sõnul võimaldab kiirust mõõtnud mõõteseade mõõta kiirust kuni 600-800 meetrit (t.l 37 pöördel), tunnistaja A. F.i ültuste kohaselt isegi kuni kilomeeter, kui olud on head ja sirge tee (t.l 38). Tunnistajate arvamus, kui kaugel oli nende asukoht kõrvalteel võrreldes peateega, on hinnanguline ja erinevus nende ütlustes selles osas on väheoluline, mis ei sea kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsust. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et keeldus kiirusmõõturi kasutamise protokolli allkirjastamist, mida kinnitas isik ka kohtuistungil (t.l 36). Iseenesest on menetluses on ette nähtud olukordi, kui isik kasutab õigust dokumendile allkirjastamisest keelduda. Analüüsides menetlusaluse isiku positsiooni kogu menetluse jooksul jõuab kohus arvamusele, et alates hetkest, mil menetlusalusele isikule sai teatavaks, et politseiametnikel puudub videosalvestis, otsustas ta seada kahtluse alla ( keeldus kiirusmõõturi kasutamise protokollile allkirjastamast ning ütluste andmisel avaldas, et ta ei mäleta kiirust), et politseineike poolt oli mõõdetud ja fikseeritud just menetlusaluse isiku ja mitte tema ees sõitva sõiduki sõidukiirus. Isiku keeldumised allkirjastamisest on kohtu arvates seotud sellega, et isiku seisukohal kahandab selline isiku käitumine dokumendi tõeldusliku tähendust. See nii ei ole. Mõõtetulemuste protokollimise nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse
  8. juuni 2011.a määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §-s 10: §
  9. Mõõtetulemuse protokollimine

(1)Lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule kantakse mõõteprotokolli: 1) kiirusmõõturi lugem ja seerianumber; 2) keskkonnatingimused mõõtmisel; 3) selle sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti; 4) kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal (käes hoitud, statiivil, seisvas sõidukis, liikuvas sõidukis jm); 5) liikuvast sõidukist mõõtmise korral selle liikumine samas suunas või vastassuunas sõidukiga, mille sõidukiirust mõõdeti; 6) liikuvast sõidukist radarkiirusmõõturiga, mis võimaldab mõõtmist erinevatel režiimidel, kasutatud mõõterežiim.
(2)Mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Haldusmenetluse seadus sätestab lisaks: 7 / 14 § 18. Protokoll
(1)Menetlustoiming protokollitakse, kui: 1) menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse; 2) seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan; 3) toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile; 4) protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest.
(2)Protokoll peab sisaldama: 1) menetlustoimingu teostamise aega ja kohta; 2) menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid; 3) menetlustoimingu eesmärki; 4) menetlustoimingu käigus esitatud taotlusi; 5) menetlusosalise seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemust.
(3)Protokollile kirjutab alla selle koostanud isik. Kohus märgib, et vastavalt kehtivale õigusele puudub liiklusjärelevalvet teostaval ametnikul kohustus saama kiirusmõõturi kasutamise protokollile isiku allkirja. Seega iseenesest fakt, et isik ei anna kiirusmõõturi kasutamise protokollile oma allkirja ega tutvu sellega, ei sea kiirusmõõturi kasutamise protokolli kui sellist kahtluse alla ja isiku püüdlused selles suunas on edutud. Kuna menetlusaluse isiku ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega ( mille usaldusväärsuses kohtule kahelda alust ei ole), suhtub kohus menetlusaluse isiku ütlusteesse teatud kriitilisusega ja tugineb neile selles osas, mis isiku ütlused on kooskõlas teiste tõenditega. Väärib tähelepanu menetlusaluse isiku argument kiirusmõõturi näidu tutvustamise kohta. Kohtupraktikas on ammu juhitud tähelepanu vajadusele tutvustada isikule kiirusmõõteseadme näitu ( 3-1-1-105-03, 3-1-1-29-05). Kusjuures nimetatud kohtupraktikas on selgitatud, et näidu tutvustamata jätmine iseenesest ei tee kiirusmõõturikasutamise protokolli lubamatuks tõendiks, vaid võib tekitada vaidlusi tõendi usaldusväärsuses. Nii on käesolevas kohtuasjas, milles isik väidab, et näitu ei olnud talle tutvustatud. Kohus märgib, et isikule ei ole võimalik tutvustada näitu, kui ta ise seda väldib, takistab mingil viisil ( nagu seda kirjeldasid tunnistajad, politseinik P. tegi isikule korduvalt ettepaneku minna tutvuma näiduga, mis on patrulli autos tablool, isik aga ei teinud koostööd, vaatas teisele poole, jäi istuma oma autos). Kui isik niimoodi käitub, et ole näiduga tutvumise vaidlustamisel edukat perspektiivi. Oluline kohtu arvates on see, et mõõtja poolt peab olema järgitud ausa menetlemise põhimõte ja isikule oleks tehtud võimalikuks näiduga tutvumine - selgitatud, et tutvustatakse näitu, selleks tuleb minna politseisõidukisse, näit on tabloole ka reaalselt fikseeritud ( püsib tablool). Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on märge tehtud, et isik ei soovi tutvuda näiduga. Sellest tulenevalt on loogiline, et selline ettepanek isikule oli tehtud ja seda kinnitavad mõlemad tunnistajad oma ütlustes. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et ka tehnilises mõttes oli tutvumine tagatud ja võimalik – näit oli tabloole fikseeritud. Isik on kiirmenetluse otsusele andnud omakäelise ütluse rikkumise asjaoludest, samuti on isik allkirjastanud kiirmenetluse otsusel õiguste ja kohustustega tutvumise lahtri ning kinnitanud allkirjaga, et talle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi, ta on tutvunud väärteo kirjeldusega ning nõustub kiirmenetlusega. Seega oli menetlusalusel isikul õigus ja võimalus avaldada juba kohapeal, et tema õigusi on rikutud ja millega. Isikule tutvustati ning pakuti allkirjastamiseks ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll, milles muuhulgas on lahter juhi selgitusteks, mille täitmisest (ja üldse kogu protokolliga tutvumisest ning allkirjastamisest) isik keeldus. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et juhul, kui politseinikud oleks jätnud näitu tutvustamata või oleksid takistanud 8 / 14 isikul minna tutvuma kiirusmõõturi näiduga, jätaks menetlusalune isik kasutamata oma õiguse seda väidet kajastada kohapeal menetlusdokumentides. Kohus ei pea menetlusaluse isiku väiteid, et ei olnud võimaldatud tutvuma näiduga ega kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, usaldusväärseks. Kohus ei näe, milline võiks olla antud juhul politseinike huvi niiviisi tegutseda. Vastupidi, politseinikud on huvitatud, et isik oleks tutvunud kiirtusmõõturi kasutamise protokolliga ja vajadusel võib isik esitada omapoolsed märkused protokollile, kuna see on oluline tõend. Menetlusalune isik just vastates kohtu küsimustele, miks ta jättis kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tutvumata ja keeldus sellest, asus väitma, et seda ei ole talle kätte antudki (kohtuistungi protokolli lk 4 kohtu küsimustele vastates) Kaebuses ei ole ta sellist väidet esitanud (rääkimata kohuvälisel menetlemisel antud ütlustes), mistõttu kohus suhtub sellesse väitesse kriitiliselt. Kohus leiab, et isik ise tegi oma valiku ja jättis kasutamata võimaluse esitada kiirusmõõturi kasutamise protokollile kõikvõimalikke märkusi, muuhulgas ka taotluse tutvustada talle näitu või avaldada, et näit on talle tutvustamata. VTMS § 19 lg 1 p 6 näeb ette, et menetlusalusel isikul on õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse. Nimetatud säte on olulise tähendusega menetlusaluse isiku efektiivse kaitseõiguse tagamisel. Kui isik otsustab loobuda õigusest menetlustoimingu protokolliga tutvuda või teha selle kohta avaldusi, mis protokollitakse, lisada omakäelisi märkusi, ei tähenda see, et menetlustoimingu protokoll muutub sellepärast õigustühiseks. Kui isik keeldub menetlustoimingu protokolle või mistahes muid menetlusdokumente allkirjastamast, on see tema vaba valik. Sellegi poolest ei näe kohus ühtki asjaolu, millel saak seada kahtluse alla kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärsust. Kohtus üle kuulatud kiirust mõõtnud politseiametniku ütlused kogumis tunnistaja P.i ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga näitavad kiiruse mõõtmise protseduuri loogiliselt ja jälgitavalt ning tõendid kogumis kinnitavad, et mõõdetud oli just menetlusaluse isiku sõiduki sõidukiirus 2-3 sekundi vältel, kiirus oli tõusev ning menetlusaluse isiku ees sõitnud sõiduk ei seganud menetlusaluse isiku sõiduki sõidukiiruse mõõtmist mingil moel. Mõlemad tunnistaja avaldasid kohtus kindlalt, et tõepoolest isiku sõiduki eest liikus teine sõiduk, kuid selle kiirus oli normis, mittelubatud kiirus oli fikseeritud just menetlusaluse isiku sõiduki liiklemisel. Tunnistajate ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Puutuvalt kaebuse esitaja etteheitesse, et kiiruse mõõtmist ei ole videosalvestatud, selgitab kohus, et seadusandja ei ole teinud salvestustehnika kasutamist liiklusjärelevalve teostamisel kohustuslikuks. Kiiruse ületamise videosalvestise puudumisel ei ole automaatne menetlusõiguse rikkumise tähendust. Mõõtmise käiku on kohtus võimalik kontrollida mõõtja ülekuulamisel, mida kohus tegigi, küsitledes istungil tunnistajana A. F.i. Ka kohtupraktika selle küsimuses olemas, et menetlustoimingu käigu kohta on võimalik politseiniku ülekuulamine. Riigikohtu lahend 3-1-1-67-15: „19. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud välistada seda, et karistusotsus tugineb üksnes liiklusjärelevalvetoimingule, näiteks kiiruse mõõtmise protokollile ja riiklikku järelevalvet teinud ametniku ütlustele. Selline sisuliselt ühest tõendiallikast pärinevatele tõenditele tuginev isiku süüditunnistamine eeldab vältimatult siiski ka seda, et kohus välistab nende tõendite hindamise tulemusel kahtlused tõendite usaldusväärsuses ning menetlusaluse isiku süüdiolekus (KrMS § 7 lg 3, in dubio pro reo-põhimõte). Kolleegium kordab, et seejuures ei ole põhjendatud aprioorselt 9 / 14 välistada menetlusaluse isiku ütluste tõepärasust vaid selle tõttu, et need on vastuolus liiklusjärelevalvetoimingu protokolli ja politseiametniku ütlustega. 20. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. …. Muu hulgas võimaldab VTMS § 313 kuulata kohtus tunnistajana üle ka kohtuvälise menetleja ametnikku, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses. Kolleegium on varem märkinud, et vähemalt kahekesi liiklusjärelevalve tegemine ongi vajalik muu hulgas selleks, et vaidlusi tekitavates olukordades usaldusväärselt tõendada järelevalve käigus tuvastatud asjaolusid, näiteks mõõtmistulemuste saamist või väärteosündmuse toimumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. jaanuari 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-09, p 17). Juhul kui kohtul tekkinud kahtluse kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, peab kohus in dubio pro reo-põhimõttest tulenevalt väärteomenetluse lõpetama (vt nt 8. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-89-14, p-d 7–8; 23. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-22-12, p 8; 27. mai 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-41-10, p 9; 5. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-12-10, p 10). Tulenevalt

§ 1962

lg 1 p 6 on politseiametnikul või abipolitseinikul õigus kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõidukijuhi tuvastamisel. Kuivõrd lubatud sõidukiiruse ületamine on nõuetekohaselt tõendatud teiste tõenditega (kiirusmõõturi kasutamise protokoll, kahe tunnistaja ütlused), ei ole videosalvestuse puudumine antud väärteoasja lahendamisel sellise tähendusega, et kohtuvälise menetleja otsus tuleks tühistada. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et antud juhul mõõdeti kiirust radartüüpi kiirusmõõturiga, mis ei võimalda mõõtmist videosalvestada ja seda kinnitasid kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud A. P. ja A. F.. Tõenditena on kohtu poolt uuritud politseinikest tunnistaja ütlused, teise politseiniku ütlused, kes oli mõõtja ja tema ütluste kaudu on kontrollitud mõõtetegevuse käiku, ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Oluline on kontrollida tõendite alusel, kas mõõteprotseduur oli läbi viidud vastavalt õigusaktidele. Kohus kontrollib mõõteprodseduuri vastavust õigusaktidega kehtestatud reeglitele. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 1 sätetele peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus või piiratakse eriõigust. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätetele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või kui mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Kui mõõtevahend on kantud Mõõteseaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Väärteoasjas kontrollitud kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki sõidukiirust kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2X nr DP021146, antennid KC068289 ja KR021386, tabloo DI014709, mille kohta on 24.03.2022 väljastatud taatlustunnistus nr TTRS-22/00055 (t.l 29). Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt on 10 / 14 mõõtmist läbi viinud politseiametnik A. F. läbinud „Mõõtealase koolituse“ 27.05.2019 (t.l 31). Nagu ülalpool märgitud, testiti kiirusmõõturi protokollist nähtuvalt seadet 09.12.2022 kell 11:08, seade oli töökorras ning seadme temperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et mõõtetulemuse jälgitavus on ettenähtud korras tõendatud. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise metoodika on sätestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni õ2011.a määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ 2. peatükis. Määruse § 1 lg 1,3 ja § 5 kohaselt on radarkiirusmõõtur, mis töötab Doppleri efekti kasutamisel, lubatud mõõtevahend. Määruse § 6 lg 4 p 1 kohaselt tehakse mõõturile test enne kasutuselevõtmist. Test oli läbitud, mille kohta vastav märge kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Määruse § 9 lg 2 kohaselt radarkiirusmõõturi kasutamisel 1) valitakse mõõtmiseks vastav mõõte- ja suunarežiim; 2) suunatakse kiirusmõõtur mõõteobjektile; 3) kui Doppleri helisignaal on sisse lülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda. Protokollis on märge Doppleri signaali kohta – „ühtlaselt tõusev“. Kõik vajalikud tegevused on tehtud- valitud mõõte- ja suunarežiim, tunnistaja ütluste oligi seade suunatud menetlusaluse isiku sõidukile. Seega mõõtja poolt teostatud mõõtetegevus vastav eelpool kirjeldatud nõuetele. Radarkiirusmõõturiga kiiruse mõõtmisel on oluline just Doppleri signaali jälgimine ja selle iseloomu fikseerimine, signaal ei tohi olla katkendlik, ei tohi olla välja lülitatud, signaali iseloomu puudutavat informatsiooni tuleb protokollida ja see peab olema kontrollitav ( Riigikohtu lahend 417-5471/19). Doppleri signaali esinemist ja selle laadi ei ole käreoleva kohtuasjas kahtluse alla seatud. Ka kohus ei näe alust selles kahelda. Määruse § 10 on sätestatud nõuded protokollile. Mõõtmisprotokolli kantakse: 1) kiirusmõõturi lugem ja seerianumber; 2) keskkonnatingimused mõõtmisel; 3) selle sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti; 4) kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal (käes hoitud, statiivil, seisvas sõidukis, liikuvas sõidukis jm); 5) liikuvast sõidukist mõõtmise korral selle liikumine samas suunas või vastassuunas sõidukiga, mille sõidukiirust mõõdeti; 6) liikuvast sõidukist radarkiirusmõõturiga, mis võimaldab mõõtmist erinevatel režiimidel, kasutatud mõõterežiim.

(2)Mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Mainitud määrusest ei tulene, et mõõtmisel oleks salvestamine kohustuslik. Menetlejad peavad kasutama parimaid vahendeid, kuid ei saa jätta tähelepanuta, millised õigusaktidega lubatud mõõteseadmed on menetleja kasutuses olemas. Tunnistajad on kinnitanud, et radarkiirusmõõturi puhul ei ole salvestamise võimalust. Ka kohtupraktikas on selles osas seisukohad välja kujunenud, 3-1-1-67-15, p 13: 11 / 14 „ Liiklusväärtegude tõendamise puhul tuleb arvestada liiklusväärtegude massilisust ja nende tegudega rünnatavate õigushüvede kaalukust ning teiselt poolt ka vajadust tagada isikute kaitseõigus süüteomenetluses. Seetõttu lasub riikliku järelevalve tegijal kohustus kasutada väärteo tõendamiseks enda kasutuses olevaid parimaid võimalikke vahendeid, sealhulgas objektiivsuse tagamiseks võimaluse korral rikkumine salvestada. Liiklusjärelevalve tegemise käigus avastatud väärtegude puhul on nii menetlusökonoomia kaalutlusest kui ka kaitseõiguse tagamise eesmärgist lähtudes põhjendatud nõue, et tuvastatud rikkumine fikseeritakse võimalikult vähe vaidlusi tekitaval viisil. Kolleegium möönab samas, et õigusaktid ei pane praegusel ajal liiklusjärelevalvet tegevale ametnikule kiiruse mõõtmisel salvestusseadme kasutamise kohustust ning see sõltub konkreetsel juhul patrulli käsutuses olevast mõõteseadmest ja selle tehnilistest võimalustest.“ Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tuvastamist on leidnud

§ 227lg 2 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis.

Kohtul puudub alus arvata, et liiklusjärelevalvet teostav ametnik oleks teadlikult omistanud kaebaja sõidukile kiiruse, mis tegelikult kuulus mõnele teisele sõidukile. Samuti ei näe kohus alust arvata, et käesoleva juhul oleks esinenud mõõtja eksimus mõõtetegevuse teostamisel. Kohtul ei tekkinud ühtki mõistlikku kahtlust politseinikest tunnistajate ütlustes ja kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt liikus mootorsõiduk mõõtmise hetkel üksinda. Nii tunnistaja A. Franikov kui tunnistaja A. P. kinnitasid, et menetlusaluse isiku ees sõitis teine sõiduk, mis pööras paremale. Tunnistaja A. F., kes teostas kiiruse mõõtmist, väitis kohtuistungil, et nimetatud sõiduk liikus lubatud kiiruse piires, ehk siis tema sõidukiirus oli samuti mõõdetud, kuid mitte fikseeritud, kuna rikkumist ei esinenud. Menetlusaluse isiku hinnangul oli tema vahemaa eessõitva sõidukiga umbes 100 meetrit (t.l 36 pöördel). Kohus leiab, et tunnistajate selgitustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on leidnud usaldusväärselt kinnitust, et tõepoolest mõõdeti just menetlusaluse isiku sõiduki sõidukiirust. Antud olukorras, kus kaks sõidukit liikusid samas sõidureas üksteise taga piisavalt pika vahemaaga (hinnanguliselt 100 meetrit), ei pea kohus usutavaks ühe sõiduki sõidukiiruse omistamine teisele. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 09.12.2022 kell 17:28 mõõdeti Ida-Virumaal Kohtla-JärveKukruse- Tammiku 19-l kilomeetril suunaga Kohtla-Järve poole K. K. juhitud sõiduki Toyota Hilux reg.nr XXX sõidukiiruseks 75 km/h +/- 3 km/h., sõiduk liikus eelnäidatud kiirusega ja sõidukit juhtis menetlusalune isik . Kaebuse esitaja väited tema enda sõidukiiruse kohta (t.l 39), menetlusaluse isiku väide „Kuna tegemist on asulasisese teega, siis seaduskuuleka liiklejana ma ei üle asula sees kiirust. Kuna tee oli libe, siis oli ka võimatu seda teha kuna ees oli 90 kraadine kurv“) ei saa asendada taadeldud kiirusmõõturi nõuetekohaselt mõõdetud ja protokollitud mõõtmise tulemust, mistõttu jääb kaebuse esitaja hinnang enda sõidukiiruse kohta tagajärjetuks. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg-s 2 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. 12 / 14 Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud ning selle on toime pannud menetlusalune isik. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h, siis rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 2 sätestatud nõuet ja tegemist on väärteoga

§ 227lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, milline on suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul ning teadis, et ületab lubatud sõidukiirust vähemalt 22 km/h. Isik mööniski kiiruse ületamist ehk soostus sellega, kui sõitis selle kiirusega ( vähemalt 72 km/h) alal, kus piirang on 50 km/h. Puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS

  1. peatüki
  2. jao mõttes. Puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud KarS
  3. pesatüki
  4. jao mõttes. Menetlusalune isik on süüdiv ja täiskasvanu, seega süüvõimeline KarS § 33 mõttes. KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. K. K. on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (

§ 227

lg 2).

§ 227

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmise kuni uue kuuni. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus hindab menetlusaluse isiku süü suurust keskmisest alla poole. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga ehk kahjulik tagajärg puudub.

§ 227lg 2 järgi on karistatav kiruse ületamine vahemikus 21 km/h kuni 40 km/h.

Isik ületas kiirust 22 km/h. Seega tema süü on lähedane minimaalsele. Karistusregistri andmetel K. K.l kehtivad karistused puuduvad, seega tuleb lugeda, et kaebuse esitaja näol ei ole tegemist pideva liiklusrikkujaga. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millele saab kohus sekkuda diskretsioonupiiride ületamisel. Kohtu hinnangul antud hetkel kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. 13 / 14

§ 227

lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, see on summas kuni 400 eirot. Keskmine sanktsioon on seega 50 ühikut ehk 200 eurot. Isikule on määratud 40 trahviühikut summas 100 eurot. Seega isikule määratud rahatrahvi määr jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Samas tuleb arvestada, et

§ 227

lg 1 järgi kiiruse ületamise ees kuni 20 km/h on ettenähtud rahatrahv kuni 30 ühiku ehk summas 120 eurot. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on karistamise proportsiooniga vastavalt teole ja süü suurusele arvestatud. Kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi sanktsiooniraami keskmisest madalamas määras, mis ka kohtu hinnangul vastab süü suurusele, ja karistuse eesmärkidele ning arvestab teo toimepanija isikut. Samuti annab määratud karistus muuhulgas isikule signaali, et edaspidi ta uusi süütegusid toime ei paneks. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot, on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus K. K. karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist. KOHTU MEETMED Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või selle tühistamine. Eeltoodust lähtuvalt tuleb K. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.12.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244022005456 jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 14 / 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.