4-23-318 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-318 Kohtunik Inna Ombler Vaidlust

§ 201

lg 1 ls 2, mille seadusandaja on sätestanud järgmises sõnastuses: kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Osutatud sättest nähtub, et sissenõudja saab saata avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga maakohtule vaid siis, kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud. Kõnealuse nõude olemus seisneb sissenõudja aktiivses tegevuses: sissenõudja peab võlgnikuga saavutama kontakti, et välja selgitada rahatrahvi tasumata jätmise põhjused ja see, kas eksisteerivad asjaolud, mis välistavad asenduskaristuse kohaldamise. Analüüsides sissenõudja avaldust ja selle lisasid, ei olnud maakohtu hinnangul neist sedastatav, kas sissenõudja on üldse võlgnikuga mingisugustki kontakt omanud, sh puudub igasugune informatsioon selle kohta, kuidas või millal selgitas sissenõudja välja karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumise. Sissenõudja on kohtutäituri avaldatud informatsiooni pinnalt teinud kindlaks selle, et võlgniku suhtes on rahatrahvi täitmine võimatu. Sissenõudja ei ole aga välja selgitanud kohtusse pöördumise eeldust ehk seda, kas eksisteerivad asenduskaristuse, s.o aresti või üldkasuliku töö kohaldamist välistavad asjaolud. Kohus selgitas, et saavutamaks kohtus asenduskaristuse taotluse sisulist läbivaatamist, tuleb kohtule esitada nõuetekohane taotlus, milles tuleb kajastada andmed: millal sissenõudja võlgnikuga ühendust võttis ja kas võlgniku puhul esineb mingeid aluseid, mis ei võimalda tal asenduskaristusena määratavat aresti või üldkasulikku tööd täita. Sissenõudjal tuleb võlgnikule selgitada asenduskaristuse, s.o aresti ja üldkasuliku töö olemust, teavitada võlgnikku sellest, et sissenõudja kavatseb rahatrahvi tasumata jätmise tõttu asenduskaristuse taotlusega pöörduda kohtusse. Kui konkreetse võlgniku puhul eksisteerivad karistuse asendamist välistavad asjaolud, puudub sissenõudjal kohtusse pöördumise alus. Kui sissenõudja on välja selgitanud, et karistuse asendamist välistavad asjaolud puuduvad, pöördub sissenõudja kohtusse ja kohtul on menetluslik pädevus, et toimida VTMS § 211 lg-s 1 ettenähtud korras ja teha kõnealuses sättes nimetatud lahend.

1. Kohus leidis, et ei saa sisuliselt läbi vaadata taotlust, mis ei ole nõuetekohane, sest PS § 146 ls 2 näeb ette, et kohus on õigusemõistmisel seotud põhiseaduse ja seadustega. Viimati nimetatu tähendab muu hulgas seda, et kohus võib läbi vaadata ainult selliseid avaldusi/taotlusi/kaebusi, mille läbi vaatamiseks menetlusseadustik talle õiguse annab. Kuna arutataval juhul esitas sissenõudja nõuetele mittevastava taotluse, saab selle menetluslikuks tagajärjeks olla üksnes taotluse läbi vaatamata jätmine. Kui seadusandja poolt sissenõudjale pandud kohustused on täitmata, ei saa kohus asuda kohtumenetluses sissenõudja asemele ega hakata täitma sissenõudjale pandud ülesandeid. Määruskaebus
2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kohtuväline menetleja. PPA taotleb määruse tühistamist osas, millega tema taotlus jäeti sisuliselt läbi vaatamata ja palub saata väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. PPA on seisukohal, et taotlust läbi vaatamata jättes rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.
3. PPA märgib, et 24.01.2023 edastas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule asenduskaristuse taotlemise avalduse, milles on muu hulgas viidatud, et sissenõudja poolt on 17.10.2022 võlgnikule tema e-postiaadressile edastatud info tasumata rahatrahvi ja asenduskaristuse taotlemise kohta. Taotlusega koos edastati maakohtule ka Põhja prefektuuri 24.11.2020 otsus nr 2302,20,016624 A. Fedortšenko karistamise kohta, mis jõustus 18.12.2020, ja kohtutäitur P. Petteri 01.08.2022 avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks. Viimasena nimetatud dokumendilt nähtub muu hulgas, et kohtutäitur alustas rahatrahvi tasumata jätmise tõttu A. Fedortšenko suhtes täitemenetlust 05.03.
4. Rahatrahv 400 eurot oli 01.08.2022 seisuga 2/5 4-23-318 tasumata ning täitemenetluse kestel selgitati välja, et võlgnik ei oma registrites registreerimisele kuuluvat ning materiaalset väärtust omavat vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul puudub sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata ning temale kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Seega oli sissenõudja enne maakohtule asenduskaristuse taotluse esitamist tuvastanud isiku suhtes asenduskaristuse kohaldamist välistavate oluliste asjaolude puudumise.
5. PPA on seisukohal, et tuleb hinnata

§ 201

lg 1 eesmärki, kas säte teenib võlgniku või sissenõudja huve.

§ 201lg 1 eesmärk on tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte selle välistamine.

Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 4-15-9605 märkinud, et

§ 201lg 1 kaitseb kohtuvälise menetleja huve.

Sätte eesmärk on määratud karistuse tegeliku ja võimalikult kiire täitmise tagamine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt taotleda selle asendamist. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS §-s 82 sätestatud tähtaegadest. Sissenõudja leiab erinevalt maakohtust, et

§ 201lg 1 ls-s 3 sätestatud karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks saavad olla rahatrahvi tasumine, Kar

S § 82 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumine või isiku surm.

1. VTMS § 211 lg 11 kohustab maakohut rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga lahendama süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. KarS § 65 lg 5 ls 2 annab kohtule õiguse vajadusel määrata enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontroll, et välja selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. Seadusandja ei ole pannud sissenõudjale kohustust astuda võlgnikuga enne asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamist aktiivsesse dialoogi ja andnud õigust koguda andmeid tema tervisliku seisundi kohta. Maakohus on määruses heitnud sissenõudjale ette kohtule seadusega pandud kohustuste täitmata jätmist. Samuti leiab kaebuse esitaja, et VTMS § 211 lg 3 ja PS § 146 järgi ei ole avalduse läbi vaatamata jätmine maakohtu määruses esitatud põhjendustel õigustatud. Maakohus on juhindudes VTMS § 211 lg-st 3 kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõttes. VTMS § 211 lg 3 kohaselt võib kohus teha määruse, milles jätab sissenõudja taotluse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine eeldab taotluse sisulist läbi vaatamist ega võimalda kohtul jätta sissenõudja taotlust sisuliselt läbi vaatamata. Maakohtul oli õiguslik alus kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnenud kahtlus või ebaselgus lahendada VTMS § 212 sätestatust tulenevalt oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses.
2. Tallinna Ringkonnakohus võttis 16.02.2023 määrusega A. Fedortšenko määruskaebuse menetlusse ja andis kohtumenetluse pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 27.02.
3. Kohtumenetluse pooled eelnimetatud tähtaja jooksul täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud argumendid väärivad tähelepanu ning maakohtu määrus kuulub tühistamisele.
5. Rahatrahvi asendamist arestiga reguleerivad

§ 201ja VTMS § 211.

VTMS § 211 lg 1 järgi teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga muu hulgas juhul, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

§ 201

lg 1 järgi saadab sissenõudja karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumisel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga, vastavalt KarS §-s 72 sätestatule, kohtuotsuse täitmisele pööranud 3/5 4-23-318 maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Järelikult on asenduskaristuse kohaldamise absoluutseks eelduseks rahatrahvi tasumata jätmine ja selle

§ 2lg 1 p 9 ja § 3 lg 1 alusel sundtäitmisele pööramise nurjumine.

Teisisõnu tagab VTMS § 211 lg 1 selle, et süüdlane ei jääks karistuseta. Arutatavas asjas edastas kohtuväline menetleja maakohtule koos asenduskaristuse kohaldamise taotlusega 18.12.2020 jõustunud kohtuvälise menetleja otsuse ja kohtutäitur P. Petteri 01.08.2022 avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks, millest nähtub, et rahatrahvi täitmine oli osutunud võimatuks. VTMS § 211 lg-s 1 sätestatud tingimused olid seega täidetud. 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud

§ 201

lg 1 sätestatud teatist sisustama seaduse mõttest erineval viisil.

§ 201

lg 1 näeb ette, et sissenõudjal lasub kohustus võlgnikku teavitada avalduse esitamisest, mitte avalduse esitamise kavatsusest. Ringkonnakohtu hinnangul on teavitus nii täiturile kui ka võlgnikule pigem informatiivse tähendusega.

§ 201

lg-s 1 sätestatud teatise saatmine võlgnikule annab võimaluse teavitada sissenõudjat olulistest asjaoludest, mis takistasid rahatrahvi tasumist ja/või välistavad asenduskaristuse kohaldamise. Adekvaatsete põhjenduste korral on sissenõudjal võimalik kohtule esitatud taotlusest loobuda. Arutataval juhul on sissenõudja 17.10.2022 edastanud võlgnikule tema e-posti aadressile info tasumata rahatrahvi ja asenduskaristuse taotlemise kohta. Sellega on sissenõudja

§ 201lg-st 1 tuleneva kohustuse täitnud.

13. Asenduskaristuse kohaldamist välistavate asjaolude puudumise välja selgitamata jätmist ei ole alust PPA-le ette heita. Kõrgema astme kohtu hinnangul ei näe

§ 201lg 1 ette, et sissenõudja peaks täitma maakohtu poolt loetletud kohustused.

Asenduskaristuse eesmärk on see, et rahatrahvi tasumata jätnud isik kannab toime pandud süüteo eest karistuse ära muul viisil. Võlgniku menetlejaga koostööst keeldumise korral ei oleks, maakohtu seisukohti arvestades, võimalik maakohtult asenduskaristuse kohaldamist taotleda ning seega talle mõistetud karistust täita. Täitemenetluses ja asenduskaristuse kohaldamisel ei ole määravat tähtsust rahatrahvi tasumata jätmise põhjustel. Järelikult ei ole otstarbekas maakohtu nõutud täiendavate selgituste küsimine rahatrahvi tasumata jätmist tinginud asjaolude kohta. Võlgniku subjektiivsed selgitused trahvi tasumata jätmise põhjuste kohta ei mõjuta sissenõudja avalduse esitamise õigust.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole selgitanud, milliste asjaolude ilmnemisel peaks sissenõudja jätma kohtule avalduse esitamata. Nagu PPA on õigesti märkinud, on maakohus arutataval juhul delegeerinud oma kohustused sissenõudjale. Asenduskaristuse kohaldamine toimub maakohtus VTMS § 211 lg 11 kohaselt süüdlase osavõtul. Kohtuistungil saab isiku vahetu küsitlemise käigus välja selgitada nii erandlikud asenduskaristust välistavad asjaolud, kui ka isiku nõusoleku ja võimekuse kanda aresti ning teha üldkasulikku tööd. Süüdlasel on õigus esitada tõendeid ja seisukohti. Olukorras, kus ei esine ilmselgeid asenduskaristuse kohaldamist välistavaid asjaolusid, ei saa kohtuvälisele menetlejale ette heita maakohtule avalduse esitamist. Täiendavad asjaolud tuleb välja selgitada maakohtul endal: kooskõlas VTMS § 211 lg-ga 11 ja § 211 lg-ga 3 kuulab maakohus istungil ära süüdlase arvamuse ja maakohtul on õigus jätta sissenõudja taotlus määrusega rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud. KarS § 69 lg 5 ls 2 annab kohtule õiguse vajaduse korral määrata enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontroll eesmärgiga välja selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. Viidatud normidest tuleneb maakohtule kohustus võlgnik ära kuulata ja aktiivselt välja selgitada kõik asenduskaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist mõjutavad asjaolud.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada veel sedagi, et maakohtul puudus taotluse läbi vaatamata jätmiseks seaduslik alus. Kuigi arutataval juhul selleks alust ei oleks olnud, sest PPA 4/5 4-23-318 oli nõuetekohaselt kõik eeldused juba täitnud, siis juhul, kui kohtusse laekunud taotlus või kaebus ei ole nõuetekohane, tuleb maakohtul VTMS § 118 ja § 142 alusel jätta nõuetele mittevastav kaebus/taotlus käiguta ja anda selle esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nõuetele mittevastava taotluse/kaebuse esitamine ei tähenda automaatselt seda, et selle saaks jätta läbi vaatamata.
3. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus PPA-ga, et maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.
4. Juhindudes VTMS § 148 p-st 3 ja §-st 152 rahuldab ringkonnakohus PPA määruskaebuse, tühistab Harju Maakohtu 24.01.2023 määruse ning saadab maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Maakohtul tuleb anda sisuline hinnang asenduskaristuse kohaldamise võimalikkuse kohta ning arutada asja VTMS § 211 lg-st 11 tulenevalt süüdlase osavõtul. (allkirjastatud digitaalselt) 5/5