KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-17677 Koht

) § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Maakohus viitas, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 41 lg 5 kohaselt senine majanduskava. KrtS § 41 lg 4 kohaselt, kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud KrtS § 41 lg-s 4 toodud asjaolusid, millest tulenevalt on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava. Üksnes asjaolu, et korteriühistu ei ole uueks majandusaastaks majanduskava koostanud, ei ole uue majanduskava koostamise aluseks, kuivõrd KrtS § 41 lg 5 kohaselt kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Samuti märkis maakohus, et avaldaja avaldus on puudustega, kuivõrd sellel puudub allkiri. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus avalduse menetlusse võtmiseks. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et avaldus oli allkirjastamata. Avaldaja esitas kohtule
2. septembril 2022 allkirjastatud avalduse koos lisadega. Kuna menetlusdokumendid olid liiga suure mahuga, pidi avaldaja dokumendid uuesti ja osadena kohtule saatma. Seega perioodil
3. november
4. a kuni
5. november
6. a esitas avaldaja menetlusdokumendid teistkordselt. Avaldaja ei teadnud, et ta peab avalduse uuesti allkirjastama. Avaldaja kordas avalduses esitatud asjaolusid seonduvalt
7. juulil 2022 toimunud korteriomanike üldkoosolekuga ja ebaseaduslikult Madara tn 10 kinnistult maha võetud puuga. Samuti kordas avaldaja, et korteriühistu 2021 a majandusaasta aruande tegevusaruandes ei kajastu tegevusplaani ja seda millised remonditööd on plaanis järgmisel majandusaastal teostada. Avaldaja tõi välja, et riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse kohaselt on elamu halvas seisukorras. Olemasolevatele tugevdamata puitvahelagede osadele on tekkinud korteriomanike isetegevusel raskused, mis kiirendavad vahelagede deformatsiooni ja vähendavad veelgi remontimata kandekonstruktsioonide kandevõimet. Avaldaja korteriomandile on ehitise 2

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa avalduse menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 6. Kolleegium märgib, et kui kohus teeb ilma kostjat eelnevalt ära kuulamata määruse, millega keeldub hagi menetlusse võtmisest, ning hageja vaidlustab selle määruse, tuleb maakohtul

§ 663

lg 3 järgi toimetada määruskaebus ja maakohtu määrus kätte ka kostjale ning küsida kaebuse osas kostja seisukohta (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-146-10, p 33). Sama põhimõte kohaldub ka hagita asjades (

§ 477lg 1).

Kuigi maakohus ei toimetanud määruskaebust puudutatud isikule kätte ega küsinud puudutatud isikult seisukohta, siis ei pea kolleegium vajalikuks seda puudust kõrvaldada, sest tsiviilasi saadetakse maakohtule avalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. 7. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Viidatud säte võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10;
3. detsembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14;
5. märtsi
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Sama põhimõte kohaldub ka hagita asjades (

§ 477lg 1).

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus avalduse õiguslikku perspektiivikust ammendavalt kaalunud ja menetlusse võtmisest keeldumist

§ 371lg 2 p 2 alusel nõuetekohaselt põhjendanud.

1. Avaldaja on palunud avalduses kohustada korteriühistu juhatust koostama majanduskava (avalduses märgitud majandus- ja remonditööde kava). Iseenesest on maakohus vaidlustatud määruse p-s 4 asjakohaselt viidanud KrtS § 41 lg-le 5, mille kohaselt kehtib korteriühistu senine majanduskava, kui korteriühistu ei ole majandusaasta alguseks kehtestanud uut majanduskava. Küll aga kohustab KrtS § 41 lg 4 korteriühistu juhatust koostama uue majanduskava olukorras, kus ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust. Maakohus on vaidlustatud määruses avaldajale ette heitnud, et avaldaja ei ole KrtS § 41 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kohtu ette toonud.
2. Kolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus keelduda avaldaja nõude menetlemisest üksnes seetõttu, et avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ei olnud ammendavalt avalduses välja toodud. Praegusel juhul on tegemist hagita asjaga (

§ 613

lg 1).

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kolleegium märgib, et kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus

§ 3401lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Alles siis, kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, saab kohus keelduda 3

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast (vt ka Järvekülg, I jt.

§ 371, komm 3.3.9.1 – Kõve, V jt.

(koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Sama kehtib ka juhul, kui hagi nõude alus on ebaselge. Praegusel juhul puuduvad vaidlustatud määrusest põhjendused selle kohta, et avaldaja nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Maakohus on sisuliselt viidanud vaid avalduses esinevale puudusele. 11. Kolleegium märgib, et hagita menetluses on kohtu roll asja lahendamisel võrreldes hagimenetlusega oluliselt suurem. Hagita menetluses kehtivat uurimiskohustust (

§ 5

lg 3, § 477 lg 5 ja 7) täites tuleb kohtul püüda menetlusosalise soov (s.o taotluse sisu) välja selgitada ja aidata muuta avaldust menetluskõlbulikuks. Kolleegium märgib, et

§ 340

¹ lg 1 aitab kohtul täita ka tsiviilkohtumenetluses kehtivat selgitamiskohustust. Nii ei saa menetlusdokumenti üldjuhul jätta menetlusse võtmata ainuüksi seetõttu, et sel esinevad isiku teadmatusest tulenevad kõrvaldatavad puudused. Kohtu kohustus on sellises olukorras selgitada isikule puuduste olemasolu ja puuduse kõrvaldamise võimalusi ning anda isikule mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt ka Parrest, I.

§ 3401, komm 3.2.2, alapunktid a ja i.

– Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Seega ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei ole kõiki võimalikke nõudeid esitanud avalduse resolutsioonis, ei anna maakohtule alust jätta neid koheselt tähelepanuta.

1. Ka on maakohus kolleegiumi hinnangul avalduse menetlusse võtmise otsustamisel lähtunud liialt kitsalt avalduse resolutsioonis esitatud nõudest, s.o taotlusest kohustada korteriühistut koostama majanduskava (avalduses märgitud majandus- ja remonditööde kava). Avalduse sisust nähtuvalt võib avaldajal olla ka teisi nõudeid korteriühistu vastu, kuid maakohus ei ole neile tähelepanu pööranud. Nii näiteks on avaldaja viidanud
2. juuli
3. a korteriomanike üldkoosolekule, tuues välja, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ja üldkoosolek ei olnud kvooruminõude täitmata jätmise tõttu otsustusvõimeline. Avaldaja on märkinud, et kohus saab tuvastada, kas
4. juuli
5. a korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsus on tühine. Ka on avaldaja viidanud, et korteriomanike üldkoosoleku otsuseta on kinnistul maha raiutud puu.
6. KrtS § 34 lg 2 kohaselt peab majandamine toimuma korteriühistu kaudu ning kui korteriühistu oma kohustust ei täida, on avaldajal õigus nõuda kaasomandi osa majandamist. Vajadusel saab korteriühistu juhatus koostada uue majanduskava ja kutsuda kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks (KrtS § 41 lg 4). Kui korteriühistu avaldaja korteriomandi kaasomandi osa majandamise kohustust ei täida, siis on avaldajal õigus teha seda ise ja nõuda kulutuste kahjuna hüvitamist võlaõigusseaduse § 115 lg 1 alusel.
7. Lisaks viitas maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et avaldus on puudusega, sest sellel puudub allkiri. Pädeva isiku allkirja puudumise näol on tegemist avalduse kõrvaldatava puudusega. Seetõttu tuleb kohtul enne avalduse menetlemata jätmist anda

§ 3401

lg 1 alusel menetlusosalisele mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt ka Järvekülg, I jt.

§ 371, komm 3.3.9.1 – Kõve, V jt.

(koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Seega ei ole ka avalduselt pädeva isiku allkirja puudumine selline puudus, mis annaks aluse koheselt keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

1. Eeltoodud põhjustel on maakohus ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Vaidlustatud määruse põhjal ei saa asuda seisukohale, et avaldusel puudub õiguslik perspektiiv, kuivõrd maakohus ei ole välja selgitanud avaldaja nõudeid ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2. Avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel saab maakohus anda avaldajale võimaluse täpsustada oma nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid. Lisaks saab maakohus 4

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 19. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei ole määrus

§ 372lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Parandatud 27.03.2023 määrusega RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X
2. märtsi
3. a taotlus vea parandamiseks.
4. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a määruse kirjeldava osa punkti 3 teise lõigu teises lauses sisalduva kuupäeva ilmne ebatäpsus ja asendada kuupäev „
7. septembril 2022“ kuupäevaga „
8. septembril 2022“. 5