Obsah (7)

§ 2§ 37§ 121§ 38§ 45§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-412 Määruse kuupäev 3. märts 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X (X) kaebus Viru Vangla 14. veebruari 2023. a toimingu õigusvasta

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

1. Kaebaja on kaebuses väljendanud pahameelt seoses asjaoluga, et ta paigutati
2. veebruaril 2023 kambrisse P212, mille tingimused ei ole kohased. Kohtu hinnangul saab kaebusest järeldada, et kaebaja tahteks ja eesmärgiks kaebuse esitamisel on see, et kohus tuvastaks, kas tema paigutamine
3. veebruaril 2023 kambrisse P212, mille tingimustega ta ei olnud rahul, oli õigusvastane või mitte. Seega on kaebaja esitanud tuvastamisnõude (

§ 37lõike 2 punkt 6).

6.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub praeguses kaebuses esitatud nõude osas ilmselgelt kaebeõigus. 7. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebaja õiguse kaitseks (

§ 38lõige 4, § 44 lõige 1) ning tema õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lõige 2).

1. Täiendavalt on kohtupraktikas tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja
4. oktoobri
5. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1).
6. Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Kui kohus peaks tuvastama vangla õigusvastase tegevuse
7. veebruaril 2023 kaebaja paigutamisel kambrisse P212, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. 2 3-23-412 Seega tuvastamisnõude võimalik rahuldamine ei hoiaks ära olukorda, kus vangla võib pidada vajalikuks paigutada kaebaja jälle kambrisse P
8. Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu
9. juuni
10. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12;
11. aprilli
12. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Ka ei ole halduskohtule äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Kohus märgib, et kaebaja S-hoonest tavarežiimilt P-hoonesse paigutamine on suuresti sõltuv tema enda käitumisest ja P-hoonesse sattumine eelduslikult välditav, kuid mitte välistatud. Samas on kohtu hinnangul kaebajal olemas tõhusamad vahendid tulevikus võimalikus sarnases olukorras oma õiguste kaitsmiseks. Kui kaebaja siiski paigutatakse tulevikus P-hoone kambrisse P212, on võimalik koheselt taotleda vanglalt enda ümberpaigutamist, sellest keeldumist vaidlustada vaidega ja vaidemenetluse ajal taotleda kohtult esialgset õiguskaitset. Samuti saab kaebaja esitada soovi korral hüvitamisnõude. Seejuures ei pea kohus antud hetkel vajalikuks suunata kaebajat koheselt hüvitamisnõuet esitama, kuivõrd Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole esitanud kaebuse asjaoludega seoses vanglale pöördumisi. See tähendab, et antud hetkel ei saa kaebaja hüvitamisnõudega kohtusse pöörduda, kuna hüvitamiskaebuse korral tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lõige 8).
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

II 11. Kaebaja on palunud oma õiguste kaitseks kohaldada esialgset õiguskaitset. Võttes arvesse, et kohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel viibis kaebaja veel kambris P212 ning ta on soovinud enda ümberpaigutamist teise kambrisse, mõistab kohus, et kaebaja eesmärk esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel oli saada teise kambrisse. 12.

§ 249

lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Siiski ei saa kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset praeguses asjas esitatud kaebuse raames. Õiguskirjanduses on leitud, et esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuses
2. Kuna kaebaja on esitanud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse, oleks käesoleva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel kaebaja õigused kaitstud suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtava võimaliku positiivse kohtuotsusega, mis ei ole aga lubatud.
3. Kuivõrd Viru Vangla
4. veebruari
5. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vaiet vangla kohustamiseks paigutada ta teise kambrisse ning samuti pole kohtute infosüsteemist nähtuvalt antud hetkel esialgse õiguskaitse taotluses toodud asjaoludega seonduvat muud kaebust kohtu menetluses, pole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Seetõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul on kaebajal ka praeguseks esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud, kuna vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei viibi enam kambris P
6. III 1 K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 688 3 3-23-412
7. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata.
8. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4