Obsah (16)

§ 187§ 3111§ 410§ 345§ 422§ 413§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 138§ 133§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4185 Tsiviilasi A

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts S K (hageja) hagi R K OÜ (kostja) vastu, milles hageja palub kostjalt välja mõista 1031,28 eurot. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel
2. jaanuaril 2021 sõlmitud kütuse müügileping 2021/02–H. Hageja nõuab kostjalt müüdud kütuse eest tasumiseks esitatud
3. jaanuari 2021 arve nr 00133 (summas 1551 eurot) maksmata osa 581 eurot. Arve tuli tasuda
4. veebruariks
5. Aprillist oktoobrini tasus kostja 970 eurot.
6. oktoobri 2021 seisuga on tasumata 581 eurot. Lisaks nõuab hageja perioodil
7. oktoobrist 2021 kuni
8. märtsini 2022 sissenõutavaks muutnud viivist 450,28 eurot (lepingu punkti 2.4,4 alusel 0,5% päevas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja märkida et kostjal tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9. Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi, mis toimus
10. veebruaril
11. Kostjale saadeti kohtukutse äriregistrisse kantud ja kohtule avaldatud e-posti aadressil XXXXXXXXXXXXXXXX (millelt kostja on kohtuga selles kohtuasjas varasemalt ka suhelnud) esmalt
12. jaanuaril
13. Kuna kostja ei vastanud, saatis kohus korduva kirja ja luges kohtukutse kostjale kättetoimetatuks

§ 3111lg 51 järgi 5 tööpäeva möödumisel kutse saatmisest, s.o 8.

veebruaril 2023. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et kui ta 2 kohtuistungile ei ilmu, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi (

§ 410). 3.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest.

§ 345

sätestab, et kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.

§ 422

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab nõuded haiguse põhistamiseks esitatavale tõendile.

§ 422

lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Kostja ei ole kohtusse ilmumise takistusi

§ 422sätestatud korras esile toonud.

4.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas

1. veebruari 2023 kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
2. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162lg 1).

8.

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 575 eurot (käibemaksuta) hüvitamist. 9. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 1031,28 eurot.

Hagiavalduse esitamisel tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt hagilt hinnaga 1000 eurot kuni 1500 eurot tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 10. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja kohtuasja keerukust hinnates. Selleks hindab kohus esitatud 3 dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokku lepitud tunnitasu suurus on mõistlik.

1. Hageja taotlustest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 575 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 130 eurot tunnis (käibemaksuta), kokku 3,5 tundi (130x5=455) ning hinnaga 120 eurot tunnis, kokku 1 tund (120 eurot). Kokku on hageja kulu lepingulisele esindajale 575 eurot. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnihinnad 130 ja 120 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnast õigusteenuse hinda ja selle vähendamiseks kohtu hinnangul põhjust ei ole.
2. Hagejale osutatud õigusteenuse spetsifikatsiooni kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu olnud 3,5 tundi tutvumiseks kliendi dokumentidega, tema nõustamine, õigusliku positsiooni selgitamine, arutelu, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni, õigusteenuse hinda ning seda, et kohtule esitatud hagiavaldus koos lisadega pole mahukas ega tsiviilasi õiguslikult keerukas, on esindaja ajakulu ülepaisutatud. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja hagiavalduse koostamisega seonduvaid toiminguid mahus 2 tundi, mis on piisav ajakulu esindatavaga suhtlemiseks, materjalidega tutvumiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks.
3. Hageja lepinguline esindaja on menetluses eelmise esindaja surma tõttu vahetunud. Esitatud arve kohaselt on uus esindaja enne
4. veebruari 2023 kohtuistungit vaidluse asjaoludega tutvunud ning pidanud aru kliendiga, kokku ajakuluga 30 minutit. Kohtu hinnangul on toimingud vajalikud ning ajakulu mõistlik. Samuti on vajalik esindaja ajakulu 30 minutit
5. veebruari 2023 kohtuistungil osalemisega seonduvalt.
6. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada lepingulise esindaja kulu 380 eurot [(2x130)+120]. Hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb esindaja kulu hagejale hüvitada käibemaksuta summas.
7. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja menetluskulude taotluse osaliselt, määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 660 eurot (sh riigilõiv 280 eurot ja esindaja kulu 380 eurot) ja mõistab menetluskulude hüvitise 660 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
8. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

17. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4