lg 2 järgi Menetlusalune isik RG, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada RG väärteoasjas AB 1067395, AB 1118638, AB 1124004, AB 1112664
¹ lg 2,
lg.1;
S § 63 lg 1 kohaselt karistuseks arest 20 päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda päev, mis RG vabaneb Harju Maakohtu 22.07.2009.a. otsusega väärteoasjas nr: 409-13931 määratud aresti kandmiselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabli Jekaterina Paškentš poolt on 10.07.2009.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1067395 selle kohta, et RG 10.07.2009.a. kella 00.16 ajal juhtis mootorsõidukit Opel Omega reg nr xxxx Villardi 21 Tallinnas, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena äravõetud. Samuti on Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna poolt koostatud 27.06.2009.a.väärteoprotokoll AB 1124004 selle kohta, et RG 27.06.2009.a. kell 15.15 Endla 43 Tallinnas juhtis mootorsõidukit omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, puudus sõiduki registreerimistunnistus ja sõiduki omaniku poolt väljastatud kirjalik volikiri, mis on Liiklusseaduse § 17 lg. 3 kohaselt kohustuslik. Juhtis mootorsõidukit, millel oli paigaldatud sellele mootorsõidukile mittekuuluv registreerimismärk, õige registreerimismärk xxxx Samuti on Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsetalituse poolt koostatud 03.07.2009.a. väärteoprotokoll AB 1118638 selle kohta, et RG 03.07.2009.a. kell 11.45 Juhkentali 28 Tallinnas, juhtis mootorsõidukit Opel Omega reg nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena äravõetud. Samuti on Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna poolt koostatud 09.07.2009.a. väärteoprotokoll AB 1112664 selle kohta, et RG 09.09.2009.a. kell 09.45 Võistluse 3 Tallinnas juhtis mootorsõidukit Opel Omega reg nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena äravõetud. Oma sellise tegevusega rikkus RG Liiklusseaduse § 20 lg.1;§ 17 lg.1;§ 17 lg.3;§ 13 lg.2 ning pani toime Liiklusseaduse § 741 lg.2;§ 7435 lg.1;§ 745 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohus selgitas 22.07.2009.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19; 98 lg 5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi, taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik RG kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja tunnistas end temale inkrimineeritud väärtegudes süüdi täielikult, et juhtis väärteoprotokollis nimetatud aegadel ja kohtades mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahetseb toimepandut ning selgitab, et sõidukit juhib, kuna nii saab kiiremini tööle. Autokooli pole lihtsalt olnud aega minna. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et RG’i tuleks karistada arestiga 20 päeva. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega; tunnistajate ülekuulamise protokollidega ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. RG’ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada RG’i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et RG’i tuleb karistada pikaajalise arestiga, kuna isikut on varem karistatud korduvalt samasuguste väärtegude eest, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48;
Piret Liivo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.