← Eesti

4-08-8067\2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.detsember 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-8067 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Koh

§ 3sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151.

Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 2484/304 nähtub, et 20.06.2008.a. esines EKil narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist ja rahustitest. Samuti on EKile on koostatud 21.06.2008.a. väärteoprotokoll nr AB 1056845 selle kohta, et tema viibides 21.06.2008.a kella 10.36 ajal Tallinnas Madala tn 4 maja juures oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

§ 151sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151.

Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 2509/329 nähtub, et 21.06.2008.a. esines EKil segatüüpi joove narkootilisest ainest fentanüülist ja bensodiasepiinidest. Samuti on EKile on koostatud 26.08.2008.a. väärteoprotokoll nr AB 1056585 selle kohta, et tema viibides 25.08.2008.a kella 23.40 ajal Tallinnas Kopli 69B maja juures oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

§ 3sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151.

Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 3540/316 nähtub, et EKil esines keskmise raskusega kombineeritud joove alkoholist ja fentanüülist ning bnsodiasepiinide tarvitamise tunnused. EK kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti talle isiklikult allkirja vastu üle 12.11.2008.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada EKit väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest kokku arestiga 18-päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et EKi süü narkootilise aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta 20.06.2008.a.on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega (I kd lk 1), kiirabikaardiga (I kd lk 2), õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (I kd lk 3), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 2484/304 (I kd lk 6), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (I kd lk 7) ja saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 794 (I kd lk 8). EKi süü narkootilise aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta 21.06.2008.a.on tõendamist leidnud eelkõige kiirabikaardiga (II kd lk 2), õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (II kd lk 3), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 2509/329 (II kd lk 5), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (II kd lk 7) ja saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 774 (II kd lk 6). 2 EKi süü narkootilise aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta 25.08.2008.a.on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega (III kd lk 1), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3540/316 (III kd lk 2), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (III kd lk 4), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 642 (III kd lk 3) ja õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (III kd lk 6). EKi poolt toime pandud eelpool kirjeldatud 3 väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises NPALS § 151 järgi tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et EKit on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna isik ei tööta, seega puudub tal ka legaalne sissetulekuallikas. EKi ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik on näidanud üles hoolimatust varasemate karistuste täitmise suhtes. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et EKit tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Aulike Salo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.