2. Rahatrahv tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas. Tasumisel märkida viitenumber 4100075669 ja selgitus „D V 4-22-4346 rahatrahv“. Kohtuotsuse ärakirjad edastada D V´le ja Kaitseressursside Ametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil (VtMS § 20 lg 4, § 155 lg 2). Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kohtu kantseleis kättesaadav alates 22.02.2023 või mitte hiljem kui 15 päeva jooksul kassatsiooniteate maakohtule laekumise päevast arvates. Kassatsiooniteate esitamise korral jõustub kohtuotsus alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana ning see jõustub seitsme päeva möödumisel kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 24.10.2022 koostas kohtuvälise menetleja (Kaitseressursside Ameti) ametnik väärteoprotokolli menetlusaluse isiku D V suhtes (kohtuvälise menetleja toimiku lk 15-17). Väärteoprotokolli järgi D.V oli Kaitseressursside Ameti 30.09.2021 otsusega kutsutud ajateenistusse 20.07.2022 väeossa „1.Jalaväebrigaad“. D.V ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse, mida tõendab kutsealuse 1 allkirja puudumine kutsutud kutsealuste nimekirjas. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealune vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt
lg-st 1 on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses.
lg 1 p 2 kohaselt on kutsealune kohustatud ilmuma ajateenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ka kohas. D.V ei ilmunud kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ajateenistusse 20.07.2022 kell 11.30, mistõttu alustati tema suhtes väärteomenetlus
D.V on väärteoprotokolli koopia isiklikult kätte saanud 24.10.2022, mida kinnitab ka tema allkiri. Allkirja juures on olemas D.V omakäeline kinnitus, et protokoll tõlgiti temale vene keelde ja see on temale arusaadav (kohtuvälise menetleja toimiku tl 17). Õigused ja kohustused D.V’le selgitati, mida kinnitab tema allkiri (kohtuvälise menetleja toimiku lk 14). 25.11.2022 tegi kohtuväline menetleja üldmenetluse otsuse, millega karistas D.V’d
Otsuse põhjenduste järgi D.V oli kohustatud ilmuma ajateenistusse teenistuskohta ärasaatmiseks 20.07.2022 kell 11:30 aadressil Pargi 40, Jõhvi. Menetlusalune isik ei ilmunud kogunemiskohta, mistõttu on ta rikkunud
Kehtivad õigusaktid ei sätesta kutsealuse ajateenistusse mitteilmumise mõjuvaid põhjusi, mistõttu on kaitsealuse mitteilmumine ajateenistusse põhjendatud vaid erandlikel – vääramatu jõuna käsitletavatel asjaoludel. Vääramata jõud on ootamatu ja ülekaalukas asjaolu, mis takistab kohustuse täitmist ja asjaolusid arvestades on kohustuse täitmise nõudmine ülimalt ebaõiglane. Isik, kes rikkumisse satub, ei saanud vääramatu jõu asjaolu mõjutada ega saanud ka mõistlikult arvestada sellega, et selline mõju võiks ilmneda ning tema käest on ka ebamõistlik oodata vääramatu jõu mõju ületamist. D.V haiguslehel on 18.0722.07.2022 ajaperioodi kohta põhjuseks märgitud „haigestumine“. Ajateenistusse kutsumise otsuse on märgutud, et kui terviseseisund muutub, tuleb sellest viivitamatult teavitada KRA-d kirjalikult. Menetlusalune isik seda ei ole teinud. 6.07.2022 saatekirja kohaselt D.Vle oli teostatud elektrokardiograafia koormustest ja selgus, et südametoonid on selged, rütmilised. D.V 6.07.2022 e-kirja alusel oli teostatud tema terviseseisundi hindamine ning 8.07.2022 arstlik komisjon otsustas, et D.V terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele. Seda otsust isik vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Haiguslehe võtmine 5 päevaks ei ole mõjuv põhjus ajateenistusse mitteilmumiseks, mida saab käsitleda vääramatu jõuna. D.V oli kutsutud ajateenistusse 30.09.2021 otsusega, kus oli märgitud teenistuskohta ärasaatmise aeg 20.07.2022. Otsus toimetati D.Vle elektrooniliselt kätte 30.09.2021. Tal oli piisavalt aega oma tervise parandamiseks ja tervisehäirete ravimiseks. Vahetult enne ajateenistusse asumist 6.07.2022 arsti poole pöördumine kinnitab, et isiku terviseseisund on korras. Kaitseväeteenistuskohustus lasub meessoost Eesti kodanikel (
D.V on Eesti Vabariigi kodanik, ajateenistuseks kõlblik kutsealune, kellel ei olnud õigust ajapikendusele ja kes oli teadlik oma kohustusest ilmuda ajateenistusse, kuid jättis mõjuvate põhjusteta ilmumata ega teavitanud oma mitteilmumisest, millega rikkus
D.V pani süüteo toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Ta teadis, et peab ajateenistusse ilmuma, möönis kogunemiskohta mitteilmumisega, et ta teostab sellega süüteokoosseisu objektiivse koosseisu.
kohaselt on kohtuvälisel menetlejal õigus teo toime pannud isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Põhjendatud on karistuseks rahatrahvi mõistmine, sest karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Rahatrahvi määramisega on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistamise eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb D V veidi rangemalt karistada. See peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohane on rahatrahvi määramine veidi üle sanktsiooni keskmise määra, s.o summas 800 eurot (kohtuvälise menetleja toimiku lk 24-29). Otsus on väljastatud D.V’le 28.11.2022 e-postiga (kohtuvälise menetleja toimiku lk 30). 2 D.V esitas 9.12.2022 läbi oma kaitsja kaebuse Harju maakohtule kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse põhjenduste kohaselt D.V on teavitanud Kaitseressursside Ametit oma haigestumisest (18.07-22.07.2022), mille kohta edastas esimesel võimalusel e-kirjana teate haigestumise kohta. Kohtuvälise menetleja ametnik ei ole pädev hindama kutsealuse tervislikku seisundit puhtalt dokumentatsiooni järgi. Ei saa väita, et haiguslehe avamine ei ole mõjuvaks põhjuseks ega seaduslikuks aluseks kutsealuse mitteilmumiseks ajateenistusse. Iga kohusetundlik isik jääb haigena koju ja ravib ennast kuni tervenemiseni. Haigena kodunt välja minnes ning ravi eirates võib isik seada ohtu enda tervise püsivate kõrvalmõjudena tekkivate tüsistuste tekitamisega ja samuti võib haige isik nakatada teda ümbritsevaid teisi isikuid, kelle tervis ei pruugi haigestunud isiku poolt kantavat viirust kergelt põdeda, mistõttu haigestunud kaebaja otsustas jääda koju, et kaitsta enda ja teiste isikut tervist võimalikke haigusetekitajate eest. Selline käitumine on igati õigustatud ja kaebajat ei saa karistada kohusetundliku käitumise eest ebaproportsionaalselt kõrge rahatrahviga. Isegi kui kohus leiab, et kaebaja on süüdi, määratud rahaline karistus ei ole proportsioonis toimepandud rikkumisega. Kaebaja palus määrata uus arstlik komisjon seoses tervise halvenemisega 8.07.2022, mille otsust kaebaja ei ole tänaseni saanud. Jääb selgusetuks, miks otsuse p-s 7 on märgitud, et arstliku komisjoni otsuse põhjal vastab D.V tervis kaitseväeteenistuskohustuslase tervise nõuetele. Sellist otsust ei ole kaebajale kätte toimetatud. Jääb arusaamatuks kes ja mis moel on kaebaja nime alt kaitseväeteenistuse veebi kaudu kätte saanud dokumendid, kui kaebajal puudus 8.07.2022 võimalus elektroonselt kaitseväeteenistuse veebi sisse logida. Kaebaja ei mäleta, et ta on midagi vastu võtnud kaitseväeteenistuse veebi kaudu. Arstliku komisjoni otsus ei olnud postiga, e-postiga või muul moel kaebajale kätte toimetatud, millest tulenevalt talle ei ole tänaseni teada 8.07.2022 tehtud arstliku komisjoni otsuse sisu. Et kaebaja pole 8.07.2022 otsuse kätte saanud on kaebaja teatanud ka oma 25.08.2022 e-kirjas Kaitseressursside Ametile. Kaebaja on edastanud mõjuva põhjuse ajateenistuse kogunemiskohta mitteilmumiseks ja ta ei olnud teadlik viimasest arstliku komisjoni otsusest. Seega 25.11.2022 otsus kuulub tühistamisele, sest kohtuvälise menetleja ametnik ei ole üldmenetluse otsuse tegemisel hinnanud asjaolusid objektiivselt. Kaebaja palub lahendada kaebus kirjalikus menetluses, tühistada 25.11.2022 otsus ja lõpetada menetlus väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu (tl 12). Harju maakohtu 14.12.2022 määrusega saadeti kaebus alluvuse järgi Viru maakohtu Jõhvi kohtumajale (tl 14). 20.12.2022 teatas kaitsja oma volituste lõppemisest (tl 18). 6.01.2023 kohtuvälise menetleja esindaja esitas kirjaliku vastuse kaebusele, milles ei nõustu kaebusega. Kaevatav otsus on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kaebaja vastuväited ei ole põhjendatud.
lg 1 p 6 kohaselt kutsealune on kohustatud teavitama viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma raskest haigusest, puudest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja esitama terviseseisundi muutmist kajastavad dokumendid. D.V esitas töövõimetuslehe väljavõte 26.08.2022, mitte ei teavitanud Kaitseressursside Ametit esimesel võimalusel (väljavõte on tehtud 18.07.2022). Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastamist tõendav dokument, mille kirjutab välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja (RaKS § 52 lg 2). Töövõimetusleht ei takista ajateenistusse ilmumist, kuna see on ainult mõneks päevaks töökohustuse täitmisest vabastust tõendav dokument. Arstliku komisjoni otsus toimetati D.Vle kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 3 8.07.2022. Väljastusteatisest nähtub, et 8.07.2022 sisenes kaebuse esitaja iseteeninduskeskkonda ja tutvus arstliku komisjoni otsusega. HMS § 27 lg 2 p 1 kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kätte toimetatuks juhul, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel ei ole põhjendatud. Menetlusalune isik ei ole aru saanud, et ta on õiguskorda rikkunud. Kergendavad asjaolud puuduvad. Trahv vastab süüle ja on vajalik üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kaitseressursside Amet palub mitte rahuldada menetlusaluse isiku kaebus ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 12.01.2023 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, andes menetlusalusele isikule võimaluse uue kaitsja valimiseks ja teatamaks, kas ta soovib asja arutamist oma elukoha järgi (Narva kohtumajas). D.V ei teatanud oma uue kaitsja nime ega taotlenud asja lahendamist Narva kohtumajas. Teatas, et ajutiselt elab välismaal, Itaalias (tl 42). Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, poolte kirjalike seisukohtadega ja toimiku materjalidega, peab võimalikuks lahendada asja kirjalikus menetluses ning lahendab kaebuse toimiku materjalide põhjal VtMS § 120 lg 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et menetlusalune isik D.V ei ilmunud 20.07.2022 kogunemispunkti. Kutsealuste nimekiri tõendab, et D.V ei ilmunud ajateenistusse. Tema perekonnanime vastas lahtris „Ilmumine jah/ei“ seisab „Ei“. Samuti kutsealuse allkirja lahtris D.V nime vastas allkiri puudub (vt kohtuvälise menetleja toimiku lk 1). Seda fakti ei vaidlusta ka D.V ise. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kogunemisaeg oli temale eelnevalt teada. Neid asjaolusid kinnitavad toimikus olevad dokumentaalsed tõendid. Nii Kaitseressursside Ameti 30.09.2021 otsusega kutsuti D.V ajateenistusse. Teenistuskoht: 1.Jalaväebrigaad, kogunemisaeg 20.07.2022 kell 11.30, kogunemiskoht Jõhvi kontserdimaja parkla, Pargi 40, Jõhvi. Olulise info all on märgitud, et „Kui teie terviseseisund muutub enne ajateenistusse asumist, teavitage viivitamatult sellest Kaitseressursside Ametit kirjalikult… Ajateenistuse kutse eiramise ning määratud ajal mitteilmumise tagajärjeks võib olla rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest… Kui te otsusega ei nõustu, on teil õigus 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest esitada ameti kaudu kirjalik vaie Kaitseministeeriumile või kaebus halduskohtule“. Samas otsuses on märgitud ka kontaktid taotluste jm dokumentide esitamiseks (kohtuvälise menetleja toimiku lk 2). Seega, D.V oli teadlik, et oma terviseseisundi muutmisest peab ta viivitamatult teatama Kaitseressursside Ametile. Kohtuväline menetleja õigustatult osutab oma vastuses kaebusele, et D.V ei teatanud põhjustest, miks ta ei saa kogunemispunkti ilmuda. Esimene teade temalt laekus Kaitseressursside Ametile alles 25.08.2022, kui ta saatis e-kirja järgmise sisuga: „Tervist, Käisin enne kutset näitamas oma tervist, kuid kahjuks ei saanud mingit vastust. Kas ma saan oma terviseseisundist teada? Samuti ma jäin haigeks kui võib olla pidin teenistusele minna aga kuna ma tean, et mul on mured tervisega siis jään ikka ootama komisjonist tulemuse“ (tl 5). S.t enne 20.07.2022 ei ole ta Kaitseressursside Ametit oma terviseseisundi muutmisest kuidagi teavitanud. Iseenesest vastab tõele kaebaja väide, et 20.07.2022 oli D.V töövõimetuslehel. Eesti.ee portaalist tehtud väljavõttest nähtuvalt D.V oli töövõimetuslehel 18.07.2022 kuni 22.07.2022 (kohtuvälise 4 menetleja toimiku lk 23). Samas ei nähtu põhjuseid, miks ta ei saanud oma haigusest Kaitseressursside Ametile aegsasti teatada. Kui kaebaja haigestus 18.07.2022, siis tal oli vähemalt kaks päeva oma haigusest teatamiseks, mida ta ometi pole teinud. Ei kaebusest ega muudest dokumentidest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid nt, et D.V oleks alates 18.07.2022 haigestumisest ja kuni 25.08.2022 e-kirja saatmiseni nii raskes füüsilises seisundis, et ei saanud kasutada arvutit või telefoni, et saata üks e-kiri Kaitseressursside Ametile, et hoiatada kogunemispunkti ilmumise võimatusest. Tõenditest ega kaebaja põhjendustest ei nähtu, et sel ajaperioodil kaebaja oli viibinud raviasutuses, operatsioonil või oli teadvuseta, kontaktivõimetu vms. Kaebuse põhjendustest tuleneb, et D.V on põdenud haigust kodus (ei vajanud hospitaliseerimist, eriarstide kaasamist vms) ning tegu oli viirushaigusega, mille ravimine ei nõudnud mingite eriliste vahendite kasutamist. Seega D.V ei saanud olla nii raskes seisundis, et ei saanud teatada Kaitseressursside Ametile oma haigestumisest. Sel alusel ei tuvasta kohus põhjuseid, miks menetlusalune isik ei saanud hoiatada Kaitseressursside Ametit kogunemispunkti ilmumata jätmise põhjustest, mida ta ometi pole teinud. Kohus ei tuvasta ka faktilist alust, miks D.V ei saanud 20.07.2022 kogunemispunkti füüsiliselt ilmuda. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et ainuüksi töövõimetuslehel olek ei tõenda veel võimatust ilmuda määratud kohta. Tõendeid selle kohta, et 20.07.2022 seisuga menetlusaluse isiku terviseseisund oli nii halb, et ta ei saanud füüsiliselt liikuda, ei ole. Töövõimetuslehe avamise aluseks on märgitud „haigestumine“ (tl 34). Samas, kohus on eelnevalt tuvastanud, et tegemist oli tavalise viirushaigusega, mille isik on põdenud kodustest tingimustes, ei vajanud hospitaliseerimist vms. Üldiselt teada on, et sellised viirushaigused mööduvad tavaliselt mõne päevaga ise. Tõenditest ega kaebaja põhjendustest ei ole näha, et haiguse tõttu D.V oleks liikumis-, kontaktivõimetu vms, mistõttu ei saanud temale pandud kohustuse füüsiliselt täita. Isiku terviseseisundi skaala on piisavalt lai ning isegi kui D.V haigus ei võimaldanud tal täita oma töökohustused, võimalus füüsiliseks liikumiseks ja kogunemispunkti ilmumiseks oli tal ikkagi säilinud. Selline tegevus (füüsiline kohale tulek, kui tegemist ei ole suure vahemaaga) ei eelda mingeid olulisi füüsilisi või intellektuaalseid jõupingutusi (erinevalt töökohustuste täitmisest). Siin oli piisav kui isik lihtsalt tuleb määratud ajal määratud kohta. Isegi oma kaebuses D.V ei selgita, mis nimelt takistas tal kogunemiskohta tulla, viidates pelgalt töövõimetuslehel olekule. Seega, kohtu arvates, kaebaja väide, et ta ei saanud füüsiliselt kogunemispunkti kohale tulla on millegagi tõendamata. Kohus ei nõustu ka kaebaja vastuväidetega, et koju jäädes on ta hoolitsenud enda ja ümbritsevate tervisest, keda ta võis nakatada. Isegi kui tegemist oleks sellise viirushaigusega, mille puhul esineks reaalne nakatumisoht teistele (mille kohta jällegi puuduvad ükskõik millised tõendid), siis teenistuskohta saabudes võis ta saada meditsiinilist abi ja ravi kaitseväe meedikutelt, vajadusel olla teistest ajateenijatest haiguse ajaks isoleeritud jne. Selliselt oleks nakatumisoht teistele minimeeritud, kaebaja enda tervis kaitstud ja samas selliselt oleks D.V täitnud temale ette kirjutatud kohustuse kogunemiskohta ilmumiseks, mida ta ometi pole teinud. Kohus ei nõustu ka kaebaja argumentidega, et ta ei olnud arstliku komisjoni otsusest teadlik ja selletõttu justkui ei olnud teadlik, kas tema tervis vastab kaitseväeteenistuskohuslasele esitatavatele nõuetele ja kas ta ikkagi kõlbab aega teenima. Kaebaja on ise pöördunud Kaitseressursside Ameti poole palvega saata teda meditsiinilisele komisjonile. 6.07.2022 saatis ta e-kirja järgmise sisuga: „Tere, D V häirib Teid. Seoses sellega, et mul on tervise probleemid, palun Teid aega meditsiinilisele komisjonile. Andke palun ükskõik mis kuupäeva. Lugupidamisega, D V xxx“ (kohtuvälise menetleja toimiku lk 18). E-kirjale on lisatud manus „Saatekiri uuringule.pdf“. Saatekirjast nähtuvalt arst xxx OÜ-xxx suunas patsienti (D.V’d) elektrtokardiograafia koormustestile. Anamneesi all seisab: „Kaebused … valu rinnus pärast 5 füüsilist koormust… Valu leevendamiseks on vaja puhata natuke. Valu kestab 1-2 minuti jooksul… Obj-lt: südametoonid on selged, rütmilised, vererõhk 134/89, pulss 80“ (kohtuvälise menetleja toimiku lk 20). Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon tegi 8.07.2022 otsuse, millega tuvastas, et D.V terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses on ära toodud D.V tervisehäirete diagnoosid. Otsuse lõpus on olemas viide, et otsusega mittenõustumisel on õigus esitada vaie Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile või halduskohtule (kohtuvälise menetleja toimiku lk 3). Väljastusteade kinnitab, et otsus toimetati D.V’le kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 8.07.2022 kell 12:45 (kohtuvälise menetleja toimiku lk 21). Kaebaja ei tunnistanud otseselt arstliku komisjoni otsuse kättesaamist, kuid, kohtu arvates D.V argumendid on alusetud nii õiguslikult kui faktiliselt. Juriidiliselt loetakse dokument kaebajale kätte toimetatuks veebi kaudu vastuvõtmise hetkest. Selles mõttes õige on kohtuvälise menetleja viide haldusmenetluse seaduse §-le 27, mis reguleerib dokumentide elektroonilist toimetamist ja mille järgi elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise (lg 2 p 1). Antud juhul on olemas väljastusteade, mis kinnitab dokumendi kättesaamist. Samuti faktilised asjaolud osutavad, et keegi teine peale D.V’d ei saanud otsuse veebi kaudu vastu võtta. Kaebaja ei tunnista otseselt arstliku komisjoni otsuse kättesaamist. Viitab, et ei mäleta sellist. Samal ajal ei oska ta vastata, kes on siis selle otsuse kaitseväeteenistuse veebi kaudu 8.07.2022 kell 12:45 vastu võtnud, kui mitte kaebaja ise. Kaebaja ei räägi midagi sellest, et tema kaitseväeteenistuse veebi kontole oleks juurdepääsu veel kellelgi, peale teda iseenda või et tema arvutisse oleks keegi sisse häkkinud vms. Kaebaja väide, et tal puudus 8.07.2022 võimalus elektroonselt kaitseväeteenistuse veebi sisse logida, on millegagi kinnitamata. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel puudus tal võimalus 8.07.2022 kaitseväeteenistuse veebi sisse logida. Kuna juurdepääsu veebikeskkonnale anti just D.V’le, siis puudub alus oletada, et sinna oli sisenenud keegi teine, mitte kaebaja ise. Järelikult arstliku komisjoni otsus oli temale 8.07.2022 kätte toimetatud ja ta oli sellest teadlik. Puudub mõistlik selgitus miks kaebaja pidi otsuse kätte saama, kuid jätta selle sisuga tutvumata. Ta on seda ise soovinud ja palunud, s.t oli huvitatud saada teada, kas ta ikka kõlbab aega teenida. Ka see kinnitab, et ta on nii otsuse kätte saanud, kui selle sisuga tutvunud. Samuti oma ütlustes rõhutab D.V just töövõimetuslehel olekut, mitte aga et ei olnud arstliku komisjoni otsusest teadlik. Nii 24.10.2022 ülekuulamisel kinnitas D.V, et teadis, et pidi 20.07.2022 ilmuma ajateenistuse läbimiseks, kuid ei saanud ilmuda, sest jäi haigeks ja haigena ei saanud kodunt lahkuda. Saatis epostiga oma haiguslehe ja teatas, et on haige… Oli mõjuv põhjus, miks ei saanud ilmuda… On nõus minema ajateenistusse, kuid praegu on tõsised probleemid tervisega ja peab keskenduma ravile… On tugevad valud rinnakus, mis tekivad siis, kui on suure koormus. Seetõttu pöördus perearstile, kes suunas spetsialistile (kohtuvälise menetleja toimiku tl 11-12). Ehk siis isegi oma ütlustes ei räägi kaebaja midagi, et oli oodanud arstliku komisjoni otsuse, aga seda pole tulnud. Kaebaja viited enesetundele – valud rinnakus jne, on subjektiivset laadi. Võimalikud tervisemured olid pädevate spetsialistide (arstide) poolt kontrollitud ja arstliku komisjoni otsusega oli objektiivselt tuvastatud, et D.V on võimeline aega teenima. Tema subjektiivne arvamus, kahtlused, kõhklused ei vabasta teda oma kohustuse täitmisest. Vastupidine tõlgendus annaks piiramatuid 6 võimalusi oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidumiseks ja oma oletatavate õiguste kuritarvitamiseks, miks kahjustaks nii riigi õiguskorda kui kaitsevõimet. Tal oli õigus kaevata arstliku komisjoni otsus edasi, mida ta pole teinud, mis tähendab, et otsus oli temale täitmiseks kohustuslik ja kaebaja pidi sellest ka ise aru saama. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et arstliku komisjoni otsus oli kaebajale 8.07.2022 kätte toimetatud ja ta oli selle sisust teadlik. Seega, D.V terviseseisund vastas kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele, ta oli sellest teadlik ja pidi 20.07.2022 kogunemispunkti ilmuma ning tema töövõimetuslehel olek (millest ta ei teavitanud Kaitseressursside Ametit õigel ajal) ei olnud selleks takistuseks. Seega, väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud faktilised asjaolud on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kindlaks tehtud. Tõepoolest, D.V ei ilmunud 20.07.2022 kell 11.30 kogunemiskohta Jõhvi kontserdimaja parkla, Pargi 40, Jõhvi, kuigi Kaitseressursside Ameti 30.09.2021 otsusega kutsuti teda ajateenistusse, ta oli teadlik ajast ja kohast, kuhu peab ilmuma, teadlik ning tal oli selleks ka reaalne võimalus ja ei esinenud ületamatuid takistusi, mis õigustaksid määratud ajal ilmumata jätmist. Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni 8.07.2022 otsuse järgi D.V terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning tema ajutine töövõimetus 18-22.07.2022 (millest ta ei teatanud viivitamatult Kaitseressursside Ametile, vaid tegi seda vaid kuu aja pärast 25.08.2022) ei takistanud tal kogunemiskohta ilmuda, mida ta ometi pole teinud.
väärteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramine.
lg 3 kohaselt kutsealune on 17-27aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni.
lg 1 kohaselt kaitseväekohustus on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja
-s sätestatud toimingute tegemises.
lg 1 p 2 kohaselt kutsealune on kohustatud ilmuma aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. D.V on Eesti Vabariigi kodanik, 2000.s.a. ehk on kutsealuse vanuses meesoost isik, kes oli kogunemiskohta ilmumise ajast teadlik, aga jättis ajateenistusse ilmumata. Selliselt D.V tegu on õigesti kvalifitseeritud
Tema teos on olemas väärteokoosseisu objektiivsed tunnused (kutsealusena jättis ta ajateenistusse ilmumata ehk on eiranud ajateenistusse asumise kohustust) ning selle väärteo pani ta toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates menetlusaluse isiku süü raskus vastab keskmisele määrale. Kohus on eelpool tuvastanud, et D.V oli nõuetekohaselt teavitatud ajateenistusse asumise tingimustest ning teadlik, millal ja kuhu ta peab aega teenima ilmuma, mida ta ometi pole teinud, eirates ajateenistusse asumise kohustust. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole. Oma süüd kaebaja ei tunnista. 7
Kohus ei tuvasta alust raskema karistuse liigi – aresti kohaldamiseks ning nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et D.V’d tuleb karistada rahatrahviga. Kohus ei tuvasta alust kohtuvälise menetleja otsuses märgitud põhjendustele, et „Menetlusaluse isiku käitumine kinnitab, et ta ei ole ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ning ei kavatse kaitsta Eesti iseseisvust, sest ta ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse… Puuduvad andmed selle kohta, et D V üldse kavatseb osa võtta riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras… Menetlusalune isik on registreeritud välismaal, kuid tal on olemas kindel töökoht Eestis.“ Kohtu arvates sellised järeldused on liialdatud ja ennatlikud ning toimepandud teo alusel ei saa veel väita, et isik ei ole ustav põhiseaduslikule korrale, ei kavatse kaitsta Eesti iseseisvust jne. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et riigikaitsekohustus on kodaniku põhikohustus ja efektiivse riigikaitse vajadus kaalub põhiõiguste piiramise üles. Samuti, arvestades, et menetlusalune isik ei tunnista oma süüd ja õigustab ennast, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ka karistuse määra osas, ning leiab, et antud juhul esinevad piisavalt tugevad üld- ja eripreventiivsed kaalutlused, mistõttu D.V süü raskusele, aga ka üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele vastab antud juhul sanktsiooni keskmisest määrast (150 trahviühikut) mõnevõrra rangem karistus, nimelt rahatrahv 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Trahv tuleb tasuda ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole, mis on märgitud otsuse resolutsioonis. Kohtu arvates see on õiglane karistus, mis peab hoiduma D.V’d uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.