4-09-15942/2

4-09-15942 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-15942 (2316,09,009277; 2317,09,005630; 2316,09,010261) Kohtunik Märt Toming Tõlk Julia Griškova Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik EK (ik: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON
3. EK süüd tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
4. EKile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Aresti ärakandmist arvestada alates EKile kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest.
5. EKilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 4360 (neli tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „EK, 4-0915942, joobe tuvastamine“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.11.
7. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.06.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1127172 selles, et 12.06.2009 kell 20.02 peeti Narva mnt 2 maja juures kinni EK, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1519/131 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 02.07.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1112922 selles, et 02.07.2009 kell 21.20 peeti Lootsi 7 juures parklas kinni EK, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1723/10 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 06.07.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1124454 selles, et 06.07.2009 kell 21.00 peeti Endla 45 kinni EK, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1779/68 tuvastati menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 12.06.2009 episoodi kohta oskab öelda, et tarvitas, ei tea, et leiti, patrull peatas. 06.07.2009 kohta ei oska öelda, peeti kinni varguse pealt, narkootilist ainet ei ole tarvitanud. Kui võeti analüüsi, siis tarvitanud ei olnud, püsib kaua organismis. 02.07.2009 ei oska öelda, istub alates 05.07.
8. Ei tea mis oli seal parklas. Ööl vastu 06.07.2009 võeti kinni, tegelikult võeti kinni 05.07.
9. Käesolaval ajal kannab karistust vangistust 6 kuud, üks episood. Kas ei saaks nii, et saab kohe pärast karistuse kandmist minna koju, asjad kokku panna, ära kanda, sest talle on otsitud juba töökoht. Ära ei põgene, istub oma aja ära. Vanemad ei saa ka aru, et vabanen ja koju ei tule. Peab vanematele teatama, näitama, et läheb arestimajja. Tahaks vabadusest minna sinna, 15 päeva on tühiasi võrreldes seniste karistusega. Läheb tööle ja hakkab tasuma tsiviilhagisid, kohtukulusid, ekspertiistasusid vähehaaval. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Taotleb karistuseks arest 15 päeva, välja mõista ekspertiisikulud, karistuse ärakandmine pärast vangistuse ärakandmist. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Senini määratud rahatrahvid on senini tasumata. Menetlusalusele isikule on määratud ka areste. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise ja pikaajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdiststakse kolme väärteo toimepanemises, võib aresti määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Menetlusaluse isiku taotlust aresti ärakandmist arvestada eraldi ja võimaldada seda karistust kanda pärast vangistusest vabanemist ei pea kohus võimalikuks rahuldada, kuivõrd sellisel juhul ei ole tagatud menetlusaluse isiku poolt karistuse kandmisele asumine ning kaob võimalus, et pärast süüteo toimepanemist saabub kiiresti ka karistus, mistõttu kaotab karistuse kandmisele hilisem asumine oma oodatud mõju. Märt Toming kohtunik