järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühikut, s.o summas 200.- (kakssada) eurot tuleb tasuda kassatsioonitähtaja s.o 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarve(te)le, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline kvalifitseeriti
Kiirmenetluse otsusega karistati menetlusalust isikut J. O. R.i autoveoseaduse (edaspidi
) § 56 järgi, rahatrahviga 50 trahviühikut s.o summas 200.- eurot (kohtuvälise menetleja väärteoasja toimik tl 1). 2 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 30.08.2022.a. menetlusaluse isik J. O. R.i kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo koostatud kaebus kohtuvälise menetleja 15.08.2022.a kiirmenetluse otsusele nr
lg 1 ning § 56 järgi menetlusaluse isiku suhtes lõpetada, kuivõrd kaitsja veendumuse kohaselt puudub nimetatud väärteo koosseis. Kolmeastmelise deliktistruktuuri esimene aste – koosseis – jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks koosseisuks. Menetlusalune isik ei teostanud tasulist veosevedu autoga MAN TGX/KNAPEN K 100, vaid vedas enda tööandja X OÜ (registrikood XXX) kaupa, mis ei ole tasustatav. Kohtu tähelepanu juhitakse sellele, et veoselehele ära märgitud alus: X, X, ei tähenda viidet kauba omanikule. Märge ”Alus” juhatab kohta, kus ja kellelt toimus omandi üleminek, ning korraldati puidu hakkimine X OÜ puiduhakkuritega. Neid andmeid on ettevõttel vaja välja märkida ja nõudmisel esitada erinevatele säästliku metsamajandamise: FCS, PEFC, SBP audiitoritele. Seega menetlusalune isik J. O. R. ei ole toime pannud väärtegu, milles teda süüdistatakse. Seega puudub tema teos nii objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Kui need koosseisud puuduvad, ei ole võimalik isikule väärteo toimepanemist ette heita. Seega kuulub kaitsja hinnangul väärteomenetlus
lg 1 ning § 56 järgi lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel (kohtutoimik tl 2-3, 5). Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 16.11.2022.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja J. O. R. jäi kohtule esitatud kaebuse juurde andes selgitusi selle kohta, et oli esmaspäevane päev, politsei pidas ta kinni Väo teel, kontrollimaks dokumente, kaalu ja digimeeriku sõidu - ja puhkeaegade täitmist. Politsei soovil esitas ta dokumendid, sõidumeeriku kaardi, juhiloa, saatelehe ning tehnilised passid. Politsei läks oma bussi dokumente kontrollima ja pärast 5 minutit kutsuti ta nende juurde. Kõik dokumendid, sõidumeeriku ajad, töö - ja puhkeajad olid korras, siis viidati saatelehele, kus oli kirjas X ja selle järgi küsiti, et kas tegemist on X kaubaga. Tema vastas jah ja ta ei pannud pärast tähele, et milleks seda vajalik oli küsida. Kuna tegemist on nende enda kaubaga ja otsustati koostada selle põhjal väärteoprotokoll (kohtutoimik tl 25 ja tl 25 pöördel). Kaebuse esitaja J. O. R. oli kohtuistungil veendumusel, et see on alusetu, sest tegemist oli nende enda kaubaga, mis laeti metsa ääres neile peale ja selle kinnitamiseks koostati nende enda saateleht. Kohtu esitatud küsimusele, et miks saatelehele oli märgitud X, märkis kaebuse esitaja, et see näitab seda, et kellelt toimus omandi üleminek, ehk siis tegemist oli eelnevalt X kaubaga. X läks omand üle X ja ta vedas oma kaupa (kohtutoimik tl 25). Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas kaebuse esitaja J. O. R., et saateleht, mille ta liiklusjärelevalve teostajale esitas, selle sai ta vahetult peale kauba peale laadimist, kinnitamaks, et see on tema koorem ja selle vormistas hakke veojuht, kes kauba peale laadis, ehk siis antud hetkel tegemist Markusega. Saateleht koostati, kui kaup peale laeti
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline kvalifitseeriti
järgi (väärteotoimik 1).
lg 1 kohaselt tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 kohaselt ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa ärakiri) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu. Käesoleval hetkel puudub vaidlus selles, et mootorsõiduki juhtimisõigusega J. O. R. 15.08.2022.a. kella 09.12 Harju maakonnas, Tallinnas, Väo tee 6 juures liikus sõidukiga MAN TGX/KNAPEN K 100 reg nr XXX Väo Elektrijaama suunas autojuhina, mille suurim lubatud täismass ületas 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületas 40 km/h. Kohtu hinnangul märgitud fakt on tõendatud ka kaebuse esitaja J. O. R. kohtus 16.11.2022.a. antud sellekohaste ütlustega ning kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega ja nimelt Transpordiameti Liiklusregistri väljavõtetega, millistega on tõendatud ka fakt, et märgitud mootorsõiduki omanik on Swedbank Liising AS, kuid sõiduki kasutajaks on ettevõte X OÜ (väärteotoimik tl 15, 16, 17). Antud väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust ka selles, et kaebuse esitaja J. O. R. oli väärteo toimepanemise ajal X OÜ töötaja, autojuht, märgitut on kinnitanud kaebuse esitaja kohtus ise ja kohus antud faktis ei kahtle (kohtutoimik tl 24). 5 Käesoleva väärteoasja menetluse kestel X OÜ juhatuse liige P. V. on 15.08.2022.a edastanud kohtuvälisele allkirjastamata e-kirja, millises märgib, et tema hinnangul on asjad läinud sassi ja nimelt liikluspolitseinik ei pruukinud teada, et veoselehele ära märgitud alus: X, X ei tähenda viidet kauba omanikule. Märge alus juhatab kohta, kus ja kellelt toimus omandi üleminek. Nimelt korraldati puidu hakkimine X puiduhakkuritega ja neid andmeid on neli vaja märkida ja nõudmisel esitada erinevatele saastliku metsamajandamise: FCS, PEFC, SBP audiitoritele (väärteotoimik tl 3-4). Kohus tõdeb, et P. V. on ettevõtte X OÜ juhatuse liige, kinnitab märgitut digitaalsel andmekandjal olev teave ja nimelt kõne all oleva ettevõtte Äriregistrist väljastatud sellekohane teave, kuid kohtu hinnangul ei ole kohtule teada, kes on tegelikkuses välja toodud hinnangu andja, sest väärteoasja materjalidest ei nähtu, et antud seisukohta oleks tegelikkuses esitanud P. V. nimelt on märgitud e-kiri digitaalselt allkirjastamata s.t kohus ei tea, kes on avaldatud seisukoha tegelikuks esitajaks, mistõttu ei pea märgitud tõendis sisalduvat teavet usaldusväärseks.
nähakse ette väärteovastutus tasulise veoseveo teostamine autojuhi poolt tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga. Märgitud väärteokoosseis näeb ette vastutuse autojuhile, kes teostab tasulist veosevedu tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga. Väärteomenetluse käigus on kaebuse esitaja J. O. R. kinnitanud, et tema talle väärteo toimepanemise hetkel s.o 15.08.2022.a. vedas ettevõtte X OÜ kuuluvat kaupa, märgitud kaup oli nendele üle antud X OÜ poolt. Kohus märgituga ei nõustu ja asub seisukohale, et ühtegi sellekohast tõendit käesoleva väärteoasja materjalide juurde lisatud ei ole, hoopis vastupidi kohtu käsutusse on esitatud tõendid, millisest nähtub, et kaup, mida J. O. R. 15.08.2022.a vedas kuulus X OÜ-le. Märgitu loeb kohus tõendatuks alljärgnevalt. Väärteoasja materjalide juurde on lisatud nii kaebuse esitaja kui ka kohtuvälise menetleja poolt X saateleht nr 10825 (kohtutoimik tl 21, digitaalsel andmekandjal fail SAATELEHT.pdf ja väärteotoimik tl 11). Kaebemenetluse käigus kohtuväline menetleja juhtis korduvalt kohtu tähelepanu sellele, et antud saatelehe koostamise kuupäevaks on 1.08.2022.a ning märgitud saatelehest nähtub, et kaup kuulub X OÜ-le ja X OÜ on vaid vedajaks. Kohus antud tähelepanekuga nõustub ja peab vajalikuks omalt poolt märkida, et kohtu kästusse antud saateleht on tõendite hulka lisatud kaebuse esitaja ja tema kaitsja poolt kohtuvälise menetleja ja kohtu eksitamiseks. Kaebuse esitaja ja tema esindaja on kohtus selgitanud, et tegelikkuses koostati saateleht 12.08.2022.a., kuid saatelehel jäi number 2 märkimata, saateleht koostati 12.08.2022.a s.o ajal, mil kaupa autole laaditi ja vedu teostati 15.08.2022.a s.t märgitud kuupäevaks oli kauba omand juba X OÜ-le üle läinud. Kohtu hinnangul saab teha ühese järelduse selle kohta, et kõne all olev saateleht on selle täitja poolt kaebuse esitajale ette antud, saatelehe kuupäev on jäetud lahtiseks ilmselgelt eesmärgiga võimaldada sinna lisada veose teostamiseks sobi kuupäev, kuid mingil põhjusel jäi see tegemata. Kohtu hinnangul märgitud tõendis sisalduv teave ei ole usaldusväärne. Kohtu hinnangul kõne all oleva saatelehe pinnalt ei ole võimalik teha järeldust selle kohta, et kaebuse esitaja poolt 15.08.2022.a. veetav kaup oleks kuulunud tema tööandjale X OÜ-le, väide selle kohta, et alus oli X OÜ-lt veose teostamise hetkel juba omandatud, ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul kaebuse esitaja sellekohast väidet, et veetava kauba omand oli X OÜ-le üle läinud ei kinnita ka metsamaterjali üleandmise – vastuvõtmise akt nr R- 1545, esiteks ei ole märgitud tõendis ühtegi viidet selle kohta, et antud akt on koostatud 15.08.2022.a. kaebuse 6 esitaja poolt veetud kauba kohta. Märgitud akt on koostatud alles 29.08.2022.a ning kohtule antud tõendis sisalduv teave mingit tähendust käesolevas väärteoasjas ei oma. Isegi, kui jaatada, et antud akt on koostatud 15.08.2022.a. oleva kauba kohta, siis ei nähtu märgitud tõendist, millal see akti sõlmijate vahel sõlmitud on ning seetõttu peaks aktis märgitud kauba ülemineku lugema jõustunuks 29.08.2022.a s.o mitmeid päevi hiljem, kui seda on 15.08.2022.a, milline omakorda viitab samuti üksnes sellele, et 15.08.2022.a. kaebuse esitaja J. O. R. ei vedanud X OÜ-le kuuluvat kaupa vaid X OÜ-le kuuluvat kaupa (kohtutoimik tl 19-20). Kohus tõdeb, et antud väärteoasja menetluse raames ei ole kogutud ühtegi asjakohast tõendit selle kohta, et kaup, mida 15.08.2022.a J. O. R. vedas eelpool välja toodud sõidukiga, oleks kuulunud X OÜ-le. Väärteoasja materjalide juurde ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et X OÜ autojuhil oleks 15.08.2022.a olnud õigus korraldada ja teostada tasulist veosevedu ning seda kiirmenetluse otsuses välja toodud sõidukiga MAN TGX / KNAPEN K 100, reg nr XXX, kinnitab antud fakti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmebaasi ning Äriregistri andmebaasi sellekohaste 15.08.2022.a väljavõtetes sisalduv teave (väärteoasja toimik tl 8-10). Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse raames kohtus avaldati ja uuriti ka Politsei – ja Piirivalveameti vanemkomissar R. L. 17.08.2022.a. koostatud vastust X OÜ juhatuse liikme P. V.le, millises nähtub, et kohtuväline menetleja andis viimasele teada, et väärteoasjas nr 2302,22,011806 koostatud kiirmenetluse otsuse vaidlustamiseks tuleks esitada kaebus Harju Maakohtule ning samuti avaldati ja uuriti kohtus J. O. R. sõidumeeriku andmeid ajavahemiku 18.07.2022.a. kuni 31.07.2022.a. kohta (väärteotoimik tl 6-7, 12-14, kohtutoimik tl 26). Võttes arvesse fakti, et märgitud tõendites sisalduv teave kaebuse esitaja J. O. R.ile etteheidetud väärteo toimepanemise asjaolude osas mingit tõendamisteavet ei sisalda, jätab kohus märgitud tõendid tõendikogumist välja. Kohus tõdeb, et käesolevas väärteoasjas ei ole X OÜ-le väljastatud tegevusluba sõidukiga MAN TGX / KNAPEN K 100, reg nr XXX tasulise veo teostamiseks. Kohtuvälise menetleja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse artikli 1 lg 5-le on asjakohane ja põhjendatud, sest märgitud määruses on fikseeritud ka rahvusvaheliste ja riigisiseste veosevedude korral tegevuslubade vabastuse tingimused. Nii nähtub kõne all oleva määruse artiklist 1 lg 5, et ühenduse tegevusluba ei ole nõutav järgmiste rahvusvaheliste ja riigisiseste veosevedude korral ja nimelt: postivedu universaalteenusena; kahjustatud või rikkis sõidukite vedu; veosevedu mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3,5 tonni; veosevedu mootorsõidukitega, kui järgmised tingimused on täidetud: veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud; reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks; sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad; veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiviga 2006/1/EÜ (ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol). Selle punkti sätet ei kohaldata asendussõiduki kasutamise suhtes juhul, kui harilikult kasutatav sõiduk on lühiajaliselt rikkis; selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala. meditsiinitoodete, -aparaatide, -seadmete ja muude arstiabiks vajalike veoste vedu hädaolukorras, eelkõige looduskatastroofide korral. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud fakt, et X OÜ veoautojuht J. O. R. vedas kiirmenetluse 7 otsuses märgitud väärteo toimepanemise ajal ja kohas X OÜ-le mitte kuuluvat kaupa s.t veos ei olnud ettevõtte omand, tehes seda sõidukiga, millise täismass ületas 3,5 tonni tegemist ei olnud ettevõtte lisategevusalaga, märgitust tulenevalt J. O. R. rikkus
Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et J. O. R. 15.08.2022.a. realiseeris
objektiivse koosseisu s.o autojuhina teostas tasulist veosevedu, omamata selleks tegevusloa ärakirja. Subjektiivse koosseisuna kohus leiab, et J. O. R. pani
S § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on veendumusel, et J. O. R. olles autojuht pidi olema teadlik sellest, kelle kaupa ta veab s.t, et kaup mida ta veab ei kuulu tema tööandjale ta vähemalt oleks pidanud möönma seda. Samuti kohusetundliku autojuhina oleks ta pidanud veenduma selles, et võttes sõiduki peale X OÜ kaupa, peab tal veose vedamiseks olema vastav luba. Kohus asub seisukohale, et J. O. R. teos ei esine Väärteomenetluse seadustiku § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel. Kohtu hinnangul menetlusalune isik J. O. R. on toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, milline on kvalifitseeritav
Kohus tõdeb, et käesoleva kaebemenetluse käigus on tuvastatud, et J. O. R. on olnud selleks isikuks, kes pani toime temale etteheidetud väärteo, isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ning menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused on õigesti kvalifitseeritud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik A. W., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VMTS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 3 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ole ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid ( § 133 p 6). Tähelepanuta ei saa jätta ka teadmist, et väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Karistus: Järgmisena kohus kontrollib, kas karisuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü, mis J. O. R. puhul on tuvastatud, mida kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse määramisel on ka arvesse võtnud. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas väärteoasjas J. O. R. 8 puhul karistust kergendavaid asjaolusid nii kohtuvälise menetleja kui ka kaebemenetluses kohtu poolt tuvastatud ei ole. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karstust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri – ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul J. O. R. süü temale etteheidetud väärteo toime panemisel ole olnud suur ning märgitut on ka kohtuväline menetleja isiku karistamisel arvestanud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et O. J. R. pani temale etteheidetud kuriteo toime tahtlikult. Viimane teadis, et temal teostades tasulist veosevedu sõidukiga, mille täismass ületab 3500 kg ja millise valmistaja kiirus ületab 40 km/h 15.08.2022.a, puudub selleks vastav ühenduses tegevusloa ärakiri. Kohtu hinnangul kohtuväline menetleja on rajanud karistuse õigeid sätteid kohaldades, andnud omapoolse õige ja õiglase hinnangu menetlusaluse isiku teo kvalifikatsioonile ning määranud menetlusalusele isikule toimepandu eest õige ja õiglase karistuse. Kohtuväline menetleja on oma kiirmenetluse otsuses põhjendatult märkinud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem karistatud (väärteotoimik tl 18). Seega arvestades menetlusaluse isiku väikest süüd, kehtiva karistuse puudumist, asub kohus seisukohale, et olemas on kõik eeldused karistuse määramiseks alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, nii nagu seda kohtuväline menetleja ka teinud on ning kohtul puudub käesoleval hetkel ka alus vähendada kaebajale mõistetud karistust. Kohus asub seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus – või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Kõike eelpool öeldut kokku võttes jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus selgitab kohtuvälise menetleja otsusega J. O. R.ile
alusel määratud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200.- eurot tuleb tal tasuda kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri nr 10220182805359. Kohus märgib, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Käesolevas väärteoasjas olev digitaalne andmekandja 1 CD plaat jäetakse väärteoasja materjalide juurde. Kuna kaebus jäetakse täies ulatuses rahuldamata, siis ei hüvitata J. O. R.ile tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.