4-22-2604/130

(14)4-22-2604

1. Harju Maakohtu 31.08.2022 määrusega määras kohus väärteoasja nr 4-22-2604 arutamisele avalikul kohtuistungil 10.10.2022 kell 10.
3. PPA saatis 20.09.2022 Harju Maakohtule arutamiseks väärteoasja nr 2317,22,005169 (4-22-3307) materjalid, väärteoasja nr 2630,22,001564 (4-22-3301) materjalid, väärteoasja nr 2440,22,003155 (4-22-3299) materjalid, väärteoasja nr 2317,22,005810 (4-22-3298) materjalid ja väärteoasja nr 2317,22,004591 (4-22-3295) materjalid A. Martinsoni karistamiseks KarS § 218 lg 1 alusel. Juhindudes VTMS § 63 lg-test 1 ja 3 kohus ühendas 22.09.2022 määrusega eelpool nimetatud väärteoasjad ja luges ühendatud väärteoasja numbriks 4-22-
5. PPA saatis 08.11.2022 Harju Maakohtule arutamiseks väärteoasja nr 2315,22,004602 materjalid ja väärteoasja nr 2317,22,006282 materjalid A. Martinsoni karistamiseks KarS § 218 lg 1 alusel. Juhindudes VTMS § 63 lg-test 1 ja 3 kohus ühendas 09.11.2022 määrusega eelpool nimetatud väärteoasjad ja luges ühendatud väärteoasja numbriks 4-22-
7. PPA loobus 09.10.2022 kirjaliku seisukohaga ning 20.10.2022 toimunud istungil menetlusalusele isikule ette heitmast väärteoasju nr 2315,22,000342, 2315,22,004006, 2315,22,000690, 2317,20,008899, 2630,22,001538, 2317,22,004591, 2317,22,005810, 2440,22,003155, 2630,22,001564 ja 2317,22,003599, leides, et nendes väärtegudes tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetada. Kohus määras jätkata väärteoasja arutamist 21.11.2022 kell 10.
9. PPA saatis 08.11.2022 Harju Maakohtule arutamiseks väärteoasja nr 2315,22,004602 materjalid ja väärteoasja nr 2317,22,006282 materjalid A. Martinsoni karistamiseks KarS § 218 lg 1 alusel. Juhindudes VTMS § 63 lg-test 1 ja 3 kohus ühendas 09.11.2022 määrusega eelpool nimetatud väärteoasjad ja luges ühendatud väärteoasja numbriks 4-22-
11. Kuna kohtuvälise menetleja esindaja loobus menetlusalusele isikule ette heitmast väärteoasju nr 2315,22,000342, 2315,22,004006, 2315,22,000690, 2317,20,008899, 2630,22,001538, 2317,22,004591, 2317,22,005810, 2440,22,003155, 2630,22,001564 ja 2317,22,003599, lõpetas kohus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel nendes väärteoasjades menetluse.
12. Väärteoasja 2317,21,004751 09.05.2021 ja 10.04.2021 episoodide osas märkis kohus, et A. Martinsonile 09.05.2021 ja 10.04.2021 episoodides esitatud etteheide ei vasta süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele ja nendes episoodides tuli VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus lõpetada.
13. A. Martinsonile heidetakse väärteoprotokolli nr 2317,21,004751 järgi ette seda, et ta 06.01.2021 aadressil XXX, Tallinn, Harju maakond, lõi varalise kasu saamise eesmärgil OL-le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et tema pakkus internetikeskkonnas Facebook Jadenie Butiik nime all müügiks voodipesu, mida ta ei kavatsenudki ostjale üle anda. Vastavalt kokkuleppele tegi OL maksekorralduse kolme voodipesukomplekti eest summas 74 eurot MT arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, kuid A. Martinson ei edastanud toodet ega tagastanud raha.
14. A. Martinsonile heidetakse väärteoprotokolli nr 2317,21,004751 järgi ette seda, et ta 01.05.2021 Tartu linnas Tartu maakonnas lõi varalise kasu saamise eesmärgil PS-le teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et A. Martinson pakkus 2

(14)4-22-2604 internetikeskkonnas www.facebook.com müügiks dresse, mida ta ei kavatsenudki ostjale üle anda. Vastavalt kokkuleppele teostas PS maksekorralduse MT kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX summas 38 eurot. Pärast raha saamist A. Martinson kaupa ostjale ei edastanud.

1. A. Martinsonile heidetakse väärteoprotokolli nr 2317,21,004751 järgi ette seda, et ta 04.05.2021 Tartu linnas Tartu maakonnas lõi varalise kasu saamise eesmärgil BM-le teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et A. Martinson pakkus internetikeskkonnas www.facebook.com müügiks jopet, mida ta ei kavatsenudki ostjale üle anda. Vastavalt kokkuleppele teostas BM maksekorralduse MT kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX summas 24 eurot. Pärast raha saamist A. Martinson kaupa ostjale ei edastanud.
2. A. Martinsonile heidetakse väärteoprotokolli nr 2317,22,005169 järgi ette seda, et ta 15.06.2022 aadressil XXX, Tallinn, Harju maakond, lõi varalise kasu saamise eesmärgil AUle teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et A. Martinson pakkus internetikeskkonnas www.facebook.com müügiks kleiti, mida ta ei kavatsenudki ostjale üle anda. Vastavalt kokkuleppele tegi AU maksekorralduse MT kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX summas 37 eurot. Pärast raha saamist A. Martinson kaupa ostjale ei edastanud.
3. A. Martinsonile heidetakse väärteoprotokolli nr 2317,22,006282 järgi ette seda, et ta 13.08.2022 aadressil XXX, lõi varalise kasu saamise eesmärgil SS-le teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kui pakkus internetikeskkonnas www.facebook.com Marketplace müügiks kleiti, mida ta ei kavatsenudki ostjale üle anda. Eksimuses olles tegi SS kleidi eest makse MT kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX summas 27 eurot, kuid A. Martinson lubatud kaupa ostjale ei edastanud ega tagastanud saadud raha, millega tekitas SS-le varalist kahju summas 27 eurot.
4. A. Martinsonile heidetakse väärteoprotokolli nr 2315,22,004602 järgi seda, et ta 15.05.2022 XXX, lõi varalise kasu saamise eesmärgil SS-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kui pakkus internetikeskkonnas Facebook Marketplace müügiks kleiti maksumusega 21 eurot, omamata seda kaupa. Eksimuses olles tegi SS ülekande MT arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX summas 21 eurot (kleit+postikulu), aga A. Martinson ei edastanud lubatud toodet ega tagastanud SS-le raha, millega tekitas SS-le varalist kahju summas 21 eurot.
5. Harju Maakohtu 21.11.2022 istungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja A. Martinsoni süüdi tunnistamist. A. Martinson on toime pannud kõik süüteod, mida temale kohtuistungitel on ette heidetud ja tegu tunnistanud. Kuna A. Martinsoni on ka varasemalt karistatud sarnaste tegude eest, siis taotles kohtuvälise menetleja esindaja kohtult A. Martinsoni süüdi mõistmist ja karistamist juba rangema karistusega, milleks on arest sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva.
6. A. Martinson avaldas kohtus, et ta küll tunnistab ennast süüdi. A. Martinson selgitas, et aresti kandmine oleks talle kerge, kuid raske tema koerale ning südamevalu tema pojale ja emale. Üldkasulik töö oleks talle enda sõnul suurem häbi. 21.11.2022 istungil tõi A. Martinson välja, et arestimajas on väga väike liikumisruum. Ta on kaks aastat puudega ja täiesti töövõimetu, käis karkudega. Tal oli reieluu ja kaelamurd ning ta ei saa sundasendis kaua olla. A. Martinson palus endale määrata karistuseks üldkasuliku töö. 3

(14)4-22-2604 Maakohtu otsus

1. Väärteoasja nr 2317,21,004751 06.01.2021 episoodi osas märkis kohus, et see on tõendamist leidnud täies mahus. Kuna menetlusalune isik OL-le lubatud kaupa vastu ei saatnud ega tagastanud raha, sai OL seeläbi varalist kahju 74 eurot ja A. Martinson varalist kasu samas summas. Kohus asus seisukohale, et taolise teadvalt eksitava informatsiooni esitamisega ja lubaduste andmisega selleks, et ostja kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel KarS § 209 lg 1 mõttes. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega leidis kohus, et on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 209 lg 1 tunnustega süüteo, mis tekitatud varalise kahju tõttu on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.
2. Väärteoasja nr 2317,21,004751 01.05.2021 episoodi osas märkis kohus, et see on tõendamist leidnud täies mahus. Kuna menetlusalune isik PSle (end S) lubatud kaupa vastu ei saatnud, sai PS seeläbi varalist kahju 38 eurot ja A. Martinson varalist kasu samas summas. Kohus asus seisukohale, et taolise teadvalt eksitava informatsiooni esitamisega ja lubaduste andmisega selleks, et isik kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel KarS § 209 lg 1 mõttes. Kuna arutataval juhul tekitati kelmusega varalist kahju 38 euro ulatuses, leidis kohus, et menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 209 lg 1 tunnustega süüteo, mis tekitatud varalise kahju tõttu on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.
3. Väärteoasja 2317,21,00475 04.05.2021 episoodiga seoses märkis kohus, et see on tõendamist leidnud täies mahus. Kuna menetlusalune isik BM-le lubatud kaupa vastu ei saatnud, sai BM seeläbi varalist kahju 24 eurot ja A. Martinson varalist kasu samas summas. Kuigi BM kandis lisaks üle ka postikulu 3 eurot, on väärteoprotokollis märgitud üksnes summa 24 eurot ning kohus on seotud väärteoprotokollis kajastatud teokirjelduse piiridega. Kohus asus seisukohale, et taolise teadvalt eksitava informatsiooni esitamisega ja lubaduste andmisega selleks, et isik kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel KarS § 209 lg 1 mõttes. Kuna arutataval juhul tekitati kelmusega varalist kahju 24 euro ulatuses, siis leidis kohus, et menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 209 lg 1 tunnustega süüteo, mis on tekitatud varalise kahju tõttu kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.
4. Väärteoasjaga nr 2317,22,005169 seoses asus kohus seisukohale, et 15.06.2022 episood on täies mahus tõendamist leidnud. Kuna menetlusalune isik AU-le lubatud kaupa vastu ei saatnud, sai AU seeläbi varalist kahju 37 eurot ja A. Martinson varalist kasu samas summas. Kohus asus seisukohale, et taolise teadvalt eksitava informatsiooni esitamisega ja lubaduste andmisega selleks, et isik kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel KarS § 209 lg 1 mõttes. Kuna arutataval 4

(14)4-22-2604 juhul tekitati kelmusega varalist kahju 37 euro ulatuses, tuli menetlusaluse isiku tegevus kohtu hinnangul kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 209 lg 1 tunnustega süüteo, mis tekitatud varalise kahju tõttu on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.

1. Väärteoasja nr 2317,22,006282 osas asus kohus seisukohale, et 13.08.2022 episood on täies mahus tõendamist leidnud. Kuna menetlusalune isik SS-le lubatud kaupa vastu ei saatnud, sai SS seeläbi varalist kahju 27 eurot ja A. Martinson varalist kasu samas summas. Kohus asus seisukohale, et taolise teadvalt eksitava informatsiooni esitamisega ja lubaduste andmisega selleks, et inimene kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel KarS § 209 lg 1 mõttes. Kuna arutataval juhul tekitati kelmusega varalist kahju 27 euro ulatuses, tuleb menetlusaluse isiku tegevus kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 209 lg 1 tunnustega süüteo, mis tekitatud varalise kahju tõttu on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.
2. Väärteoasjaga nr 2315,22,004602 seoses asus kohus järgmisele seisukohale, et A. Martinsonile inkrimineeritud väärteo toimepanemine (episood 15.05.2022) on tõendamist leidnud täies mahus. Kuna menetlusalune isik SSile lubatud kaupa vastu ei saatnud, sai SS seeläbi varalist kahju 21 eurot ja A. Martinson varalist kasu samas summas. Kohus asus seisukohale, et taolise teadvalt eksitava informatsiooni esitamisega ja lubaduste andmisega selleks, et isik kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel KarS § 209 lg 1 mõttes. Kuna arutataval juhul tekitati kelmusega varalist kahju 21 euro ulatuses, siis menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 209 lg 1 tunnustega süüteo, mis tekitatud varalise kahju tõttu on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.
3. Karistust mõistes märkis maakohus, et karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusalust isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste väärtegude toimepanemise eest väheväärtusliku asja vastu. Kohtuvälise menetleja otsustega määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Kuivõrd trahvid on jäetud tasumata ja A. Martinson ei ole kannatanutele hüvitanud neile tekitatud kahju, viitavad eelmärgitud asjaolud sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid või tahe rahaliste mõjutusvahendite ning tekitatud kahjude tasumiseks. Sellele vaatamata, jätkab A. Martinson süütegude toimepanemist, mis kohtu hinnangul näitab, et varasemad karistused ei ole A. Martinsonile mõju avaldanud. Nii on arutataval juhul alust talle ette heita kuue väärteoepisoodi toimepanemist. Kogutud tõendid viitavad kohtu arvates sellele, et A. Martinson tegutseb kelmusi toime pannes süstemaatiliselt ning see on tema elatise teenimise viis. Arvestades taolisi karistusandmeid ja inkrimineeritud süütegude toimepanemise tehiolusid ning iseloomu, asus kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole A. Martinsonile oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud hoiduma edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu leidis kohus, et A. Martinsoni suhtes tuleb kohaldada aresti. 5

(14)4-22-2604 23.

1. Hinnates A. Martinsoni süüd süütegude toimepanemisel, arvestas kohus tekitatud kahju suurust ja toimepandud episoodide rohkust. Nii oli A. Martinsoni poolt igakordselt tekitatud kahju küll võrdlemisi väike, kuid kõikide episoodide peale kokku tekitas A. Martinson kahju 221 eurot, mis ületab KarS § 218 lg 4 sätestatud piirmäära ning samuti võttis kohus arvesse, et A. Martinson on toime pannud kuus väärteo episoodi. Seega leidis kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisest veidi suuremana. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus A. Martinsoni poolt kohtuistungil väljendatud kahetsust. Seetõttu pidas kohus põhjendatuks karistada A. Martinsoni arestiga keskmises määras. 23.
2. Kohus tõi välja, et A. Martinson on kohtule esitanud taotluse aresti asendamiseks üldkasuliku töö tundidega KarS § 69 lg 1 alusel. Kohus ei pidanud aresti asendamist üldkasuliku töö tundidega põhjendatuks. Kohus leidis, et karistuse asendamiseks üldkasuliku töö tundidega peaksid esinema erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või märkimisväärne eripära süüdlase isikus. Kohtu hinnangul ei esinenud mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse asendamise vaagimiseks. Vastupidi, kohtu hinnangul tuli menetlusalust isikut karistada arestiga ja sellises määras, mis viiks menetlusaluse isiku loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Viimane A. Martinsonile süüksarvatav episood on toime pandud 13.08.
3. Esimesed väärteoasjad A. Martinsoni suhtes on aga kohtusse saadetud 02.08.
4. Seega jätkas A. Martinson samalaadse teo toimepanemist ka ajal, mil tema suhtes olid mitmed väärteoasjad juba menetluses. Arvestades A. Martisnoni ükskõikset suhtumist juba käimasolevatesse menetlustesse, ei tagaks kohtu arvates üldkasuliku töö tundide kohaldamine A. Martinsoni sellist mõjutamist, mis viiks tema poolt edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumiseni. 23.
5. A. Martinson viitas kohtuvaidlustes oma tervislikule seisundile ja leidis, et arestimajas on väga väike liikumisruum. Ta on kaks aastat puudega ja täiesti töövõimetu ning tal oli reieluu kaelamurd, mistõttu ta ei saa olla kaua sundasendis. Samuti märkis A. Martinson, et teda pole mõtet saata riigi toidule, sest toit on niigi kallis. Ta on enda sõnul ka varem arestimajas istunud ja seal ei ole viga istuda mitte midagi. Kohus leidis, et A. Martinsoni väidetav tervislik seisund, mille tõendamiseks ta ei ole esitanud ühtegi dokumenti ja mis on üksnes paljasõnalised väited, ei ole takistuseks aresti kohaldamisel, kuna ka aresti kandes on võimalik liikuda. Samuti leidis kohus, et kirjeldatud tervislik seisund pigem viitab takistusele just üldkasuliku töö tundide tegemisel, kuivõrd üldkasuliku töö tundide määramiseks peab inimese tervislik seisund võimaldama üldkasuliku töö tegemist. Samas ei ole A. Martisoni väited tema tervislikust seisundist kohtu jaoks usutavad, kuivõrd 20.10.2022, kui ta andis ütlusi talle määratava karistuse kohta, A. Martinson selgitas, et arestimajas on hea istuda ja raamatut lugeda ning palju voodis olla, et see oleks talle kerge, kuid raske tema koerale. Samuti ei soovivat A. Martinson südamevalu oma pojale ja emale. A. Martinson soovib teha üldkasuliku töö tunde, mis on tema hinnangul suurem häbi kui arestimajas istuda. Seega on menetlusaluse isiku väited vastuolulised. Nii on ta 20.10.2022 istungil selgitanud, et ta ongi palju voodis ja arestimajas on hea istuda. Samas 21.11.2022 istungil ta väitis, et ta ei saa pikalt sundasendis viibida. Eeltoodust nähtub, et A. Martinsoni põhjendused selle kohta, miks talle tuleks määrata üldkasulik töö, ei ole usaldusväärsed ja kohus nendega ei arvestanud. 23.
6. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks karistada A. Martinsoni 15-päevase arestiga. Menetlus ringkonnakohtus 6

(14)4-22-2604

1. A. Martinson esitas 04.01.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 06.12.2022 otsuse peale ning riigi õigusabi taotluse.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.01.2022 määrusega A. Martinsoni esitatud apellatsioonkaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta neis esinenud puuduste tõttu ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 13.01.
4. A. Martinson esitas 10.01.2023 Tallinna Ringkonnakohtule x OÜ 25.10.2022 ambulatoorse epikriisi, mille kohaselt on tal diagnoositud muu hulgas xxx. Lisaks on A. Martinson sama e-kirjaga esitanud krüpteeritud digikonteineri, mida ei ole ringkonnakohtul võimalik avada.
5. A. Martinson kõrvaldas apellatsioonkaebuses esinenud puudused 11.01.2023 apellatsioonkaebuse ja 12.01.2023 apellatsioonkaebuse täiendusega. Samuti kõrvaldas A. Martinson puudused riigi õigusabi taotluses.
6. A. Martinson esitas 12.01.2023 ringkonnakohtule järelepärimise, milles ta märgib, et on XXX just XXX tõttu. A. Martinson soovib teada, kas tema väärteoasja üldse tohtis maakohtus arutada ilma kaitsja osavõtuta. A. Martinson on seisukohal, et kui tal oleks maakohtu menetluses olnud kaitsja, kes oleks teda aidanud, ei oleks asi päädinud sellega, et ta pidi esitama apellatsioonkaebuse.
7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16.01.2023 määrusega A. Martinsoni riigi õigusabi taotluse, kohustusega hüvitada riigi õigusabi kulud täielikult osamaksetena 10 kuu jooksul riigi õigusabi andmise määruse jõustumisest.
8. A. Martinson edastas Tallinna Ringkonnakohtule 17.01.2023 Eesti Töötukassa 16.08.2021 otsuse nr TVH/21/033181, millest nähtub, et A. Martinsonile on 16.08.2021 määratud XXX tähtajaga viis aastat. Otsuse kohaselt on A. Martinsonil XXX. Samuti XXX, mille põhjuseks on XXX.
9. Riigi Õigusabi Infosüsteemist tuli 27.01.2023 ringkonnakohtule teade, et tellimus on advokaadi ja Eesti Advokatuuri poolt vastu võetud ja selle täitjaks on vandeadvokaat Urmas Simon.
10. Tallinna Ringkonnakohus võttis 31.01.2023 määrusega A. Martinsoni apellatsioonkaebuse menetlusse ja andis kohtumenetluse pooltele tähtaja esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 07.02.
12. Määratud kaitsja vandeadvokaat U. Simon esitas 31.01.2023 Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mis on kuupäevastatud 30.01.2023, kuid allkirjastatud 31.01.
13. Apellatsioonkaebus
14. A. Martinson märgib 11.01.2023 apellatsioonkaebuses, et ta on XXX inimene, keda ei tohiks kohe kindlasti arestimajja saata. A. Martinson viitab, et selle terviserikke tõttu on ta ka XXX. Ta taotleb riigi õigusabi korras kaitsja määramist ja märgib, et XXX on tema ainus sissetulek. A. Martinsoni arvates peaks kohus selliste probleemidega arvestama ning leiab, et kui talle karistus määrata, siis pigem tuleks ta karistuseks saata XXX, kus ta on ka varem mitmeid kordi ravil viibinud. 7

(14)4-22-2604 A. Martinson märgib, et tal esineb XXX ning küsib kohtult, mis saab siis, kui need tekivad tal arestimajas viibimise ajal. Tema ise leiab, et see olukord oleks talle eluohtlik.

1. A. Martinson toob 11.01.2023 apellatsioonkaebuse täienduses välja, et soovib edasi kaevata Harju Maakohtu 06.12.2022 otsuse. A. Martinson tunnistab, et ei edastanud kohtule enda XXX kinnitavaid dokumente. A. Martinson märgib, et kuna tal kaitsjat ei olnud, ei teadnud ta, mida ja kuidas tuleb teha. A. Martinson ei esitanud enda sõnul kohtule oma XXX tõendavad dokumente, kuna ta tundis sellepärast piinlikkust. Nüüd aga on ta valmis kõigest tervisega seonduvast avameelselt rääkima. A. Martinson selgitab, et tal on perioode, mis vahel kestavad ka kauem kui üks kuu, kus ta ei tõuse voodist ja kus tema ainuke mõte on, et elu ei ole elamist väärt. Sel perioodil ei taha ta midagi kuulda ega näha, vaid loodab, et järgmine päev tuleb ehk parem. Elus hoidvat teda siis ainult teadmine, et tema kaotus oleks väga raske tema lähedastele. A. Martinson väidab, et kui tal lähedasi poleks, ei oleks ammu enam ka teda. Harju Maakohtu 06.12.2022 otsus ei ole A. Martinsoni hinnangul tema terviseseisundit arvestades inimlik. A. Martinson avaldab soovi maakohtu otsuse edasikaebamiseks, et ta saaks karistuseks üldkasuliku töö. Ta leiab, et see oleks riigile isegi kasulikum. Muus osas kordab A. Martinson apellatsioonkaebuses juba varasemalt esitatud argumente.
2. A. Martinsoni 12.01.2023 esitatud apellatsioonkaebuse täiendus on identne 11.01.2023 esitatud apellatsioonkaebuse täiendusega, mistõttu ei kajasta ringkonnakohus selle sisu põhjalikumalt.
3. A. Martinsoni määratud kaitsja vandeadvokaat U. Simon taotleb 31.01.2023 esitatud apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu 06.12.2022 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vähendada A. Martinsonile määratud aresti. Mõistetud aresti palub kaitsja asendada üldkasuliku tööga. 37.
4. Kaitsja märgib, et A. Martinson on ennast kõigis etteheidetavates väärtegudes süüdi tunnistanud, kuid rõhutas, et ei vasta tõele, et ta algusest peale kavatses inimestele kaupa mitte üle anda ja neid petta. A. Martinson sai ise ka petta, kuna tellis kauba, mida ei tulnud kohale. 37.
5. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et A. Martinsonil on karistusregistri andmetel ainult kolm kehtivat väärteokaristust, millest kaks on tehtud KarS § 218 lg 1 alusel. Karistusregistri väljavõtte esimesel järjekohal oleva karistuse kohta puuduvad igasugused andmed, kes selle karistuse määras, menetluse või asja nr ja otsuse kuupäev, mis annaksid võimaluse kontrollida nimetatuid karistusi kasvõi kõnealuses menetluses (topeltkaristamise keeld). Ülejäänud karistused peaksid olema kantud arhiivi KarS § 82 lg 4 alusel ning kohus ei oleks tohtinud neid karistuse mõistmisel arvestada. KarS § 24 lg 6 kohaselt ei tohiks neid andmeid isegi arhiivis näha olla, sest väärteo eest mõistetud karistuse andmeid säilitatakse arhiveerituna kümme aastat ja need peaksid olema kustutatud. A. Martinsoni aegunud karistused on aga vanemad kui 10 aastat. 37.
6. Kohus on A. Martinsonile mõistnud karistuse sanktsioon keskmises määras, kuigi kohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Samas on kohus arvestanud kergendava asjaoluna isiku poolt kohtuistungil väljendatud kahetsust. Kahjuks ei ole kohus seda kergendavat asjaolu arvestanud isikule karistust mõistes. 37.
7. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et karistuse asendamiseks üldkasuliku töö tundidega peaksid esinema erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või märkimisväärne eripära süüdlase isikus. Reaalne arest on alati rangem karistusliik kui üldkasulik töö. A. Martinsonile aga pole varem kunagi üldkasulikku mõistetud, mistõttu ei saa keegi hinnata, kuidas 8

(14)4-22-2604 rahatrahvist ranguselt järgmine karistusliik talle mõju avaldab. Kaitsja leiab, et kõnealuses olukorras on rahatrahvilt arestile üleminek ennatlik ning põhjendamatu. Kui A. Martinsoni oleks varem juba karistatud üldkasuliku töö tundidega, saaks nentida, et nimetatud karistusliik pole oma mõju avaldanud ja alles siis oleks põhjendatud järgmise karistusliigi ehk reaalse aresti mõistmine. Kohus arvestas karistuse mõistmisel asjaolu, et viimane A. Martinsonile süüksarvatav episood on toime pandud 13.08.

1. Esimesed väärteoasjad A. Martinsoni suhtes on aga kohtusse saadetud 02.08.
2. Seega jätkas A. Martinson samalaadse teo toimepanemist ka ajal, mil tema suhtes olid mitmed väärteoasjad juba menetluses. Viimase toimepandud episoodi ja esimese kohtusse saatmise vahe on 11 päeva. Kaitsja arvates ei tohiks ka seda asjaolu karistuse mõistmisel arvestada, sest kohus pole oma otsuses põhjendanud, kas A. Martinson üldse teadis, et tema suhtes on väärteoasjad edastatud kohtusse. Lihtsalt kuupäevade võrdlusest ei tohiks siin piisata, kohus oleks pidanud tuvastama ja ka kohtuotsuses selgitama, millal A. Martinson sai teada, et tema suhtes on väärteoasi edastatud kohtule menetlemiseks. Alles siis saaks kohus otsuse tegemisel arvestada asjaoluga, et kuigi A. Martinsoni suhtes oli algatatud kohtumenetlust ja ta teadis sellest menetlusest, kuid sellest hoolimata jätkas oma tegevust. 37.
3. Kaitsja suhtles A. Martinsoniga, kes kinnitas, et viimasel ajal on tema tervis siiski parem ja ta on võimeline tegema üldkasulikku tööd. Küll aga ei saa ta pikalt istuda või seista lihtsalt ühe kohapeal ehk nn sundasendis, kuid mõõdukas liikumine ja liigutamine on võimalik ja vahest ka pigem kasulik tervisele. Kodus põhjalikult järele mõeldes, leiab A. Martinson, et tervise seisukohast tuleks eelistada pigem tööd tehes liikumist kui arestikambris sundasendis lebamist ja ta palub kohtul otsust tehes sellega arvestada. Veel palub A. Martinson anda talle mõistlik tähtaeg üldkasuliku töö tegemiseks, arvestades tema tervisliku seisundit. Kaitsja on selgitanud A. Martinsonile üldkasuliku töö tundide tähtaegselt tegemata jätmise tagajärgi ja A. Martinson on sellest aru saanud. 37.
4. Kaitsja nõustub kõigi apellandi poolt juba lisatud tõenditega ega ei vaidlusta neid. Samuti ei soovi apellant ega tema kaitsja kohtus üle kuulata ühtegi tunnistajat. Kaitsja toob välja, et A. Martinson on kirjutanud kohtule, et ta ei soovi suulist menetlust ja on nõus kirjaliku menetlusega ringkonnakohtus. Kaitsja jääb apellandiga sama seisukoha juurde ja nõustub sellega.
5. PPA esitas 06.02.2023 ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, märkides järgmist. Kohtuväline menetleja tutvunud väärteotoimikuga ning maakohtu seisukohtadega nõustub täielikult maakohtuga, kuid lisaks peab siinjuures vajalikuks juhtida kolleegiumi tähelepanu apellandi varasemale käitumisele (nimelt on menetlusalust isikut 17.12.2021, 23.02.2022 (seitse erinevat episoodi), ja 17.11.2022 karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on teda kuuel korral karistatud rahatrahvidega ning kõik rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks palub kohtuväline menetleja arvestada A. Martinsoni iseloomustava asjaoluna seda, et praegusel hetkel on PPA menetluses veel kaks samaliigilist väärteoasja, milles heidetakse A. Martinsonile ette KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegusid. Nimetatud väärteod on alustatud vastavalt 15.12.2022 ja 09.01.
6. Samuti palub kohtuväline menetleja võtta arvesse asjaolu, et PPA saatis 22.12.2022 Harju Maakohtule arutamiseks väärteoasjade nr 231522006584 (kohtuasja nr 4-22-4546) ja 231722006383 materjalid. 29.12.2022 saatis PPA lisaks väärteotoimiku nr
7. A. Martinsonile heidetakse ette KarS § 209 lg 2 p 1 nõude rikkumist ja KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemist. Kohus asus seisukohale, et väärteomenetlused tuli lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja väärteomenetluse käigus kogutud materjalid edastada prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Nimetud asjaoludel koostas Harju Maakohus 25.01.2023 määruse, millega 9

(14)4-22-2604 määras lõpetada A. Martinsoni suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel tema teos kuriteotunnuste esinemise tõttu ning edastada väärteoasjad Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Tuginedes eeltoodule, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et Harju Maakohtu 06.12.2022 määrus väärteoasjas nr 4-22-2604 on seaduslik ja põhjendatud ning alused selle muutmiseks või tühistamiseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Esmalt peatub ringkonnakohus kaitsja apellatsioonkaebuse tähtaegsuse küsimusel. Nimelt edastati Harju Maakohtu 06.12.2022 motiveeritud otsus A. Martinsonile e-posti teel 21.12.
2. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev 05.01.
3. A. Martinson esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse koos riigi õigusabi taotlusega 04.01.
4. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 319 lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega ja hakkab uuesti kulgema selle taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. A. Martinson esitas 04.01.2023 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. KrMS § 319 lg 5 alusel peatus sellega määruskaebuse esitamise tähtaeg. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16.01.2023 A. Martinsoni taotluse ja talle määrati riigi õigusabi. Küsimus on selles, millal hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg pärast selle peatumist uuesti kulgema. Riigi Õigusabi Infosüsteemilt tuli ringkonnakohtule 27.01.2023 teade, et tellimus on advokaadi ja Eesti Advokatuuri poolt vastu võetud ja selle täitjaks on vandeadvokaat U. Simon. Kohtukolleegium leiab, et sellest hetkest tuleb lugeda kaebetähtaja uuesti kulgemine alanuks (vt ka RKKKm nr 3-1-1-11-17, p 7). Kuivõrd A. Martinson esitas riigi õigusabi taotluse 04.01.2023 ja kaebetähtaeg oli 05.01.2023, oli tal kaebetähtajast järel veel kaks päeva. Arvestades, et U. Simon võttis riigi õigusabi tellimuse vastu 27.01.2023, hakkas kaebetähtaeg sellest ajast edasi kulgema ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli 29.01.2023, kuid kuna tegemist oli pühapäevase päevaga, tuli apellatsiooni tähtpäevaks lugeda 30.01.
5. U. Simon on apellatsioonkaebuse küll kuupäevastanud 30.01.2023, kuid on selle allkirjastanud ja ringkonnakohtule edastanud 31.01.
6. Järelikult on kaitsja apellatsioonkaebus esitatud hilinenult ning kuna kaitsja ei ole taotlenud ka kaebetähtaja ennistamist, ei ole kriminaalkolleegiumil võimalik seda apellatsioonkaebusena läbi vaadata. Küll aga on Tallinna Ringkonnakohus võtnud 31.01.2023 määrusega (määrus allkirjastatud kell 13.11 ja kaitsja esitas apellatsioonkaebuse kell 13.45) A. Martinsoni apellatsioonkaebuse menetlusse ning andis kohtumenetluse pooltele aega kirjalike seisukohtade esitamiseks kuni 07.02.
7. Seega kuigi kaitsja esitas apellatsioonkaebuse hilinenult, on see esitatud kirjalike seisukohtade esitamiseks antud tähtaja jooksul, s.o enne 07.02.
8. Olgugi, et ringkonnakohtul ei ole võimalik kaitsja apellatsioonkaebust läbi vaadata apellatsioonkaebusena, arvestab ringkonnakohus sellega kui kaitsja kirjaliku seisukohaga.
9. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.
10. VTMS § 146 lg 2 näeb ette, et ringkonnakohus arutab väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodud etteheiteid ringkonnakohtul maakohtu otsusele ei ole. 10

(14)4-22-2604

1. A. Martinson on omaks võtnud, et ta on temale ette heidetavad väärteod toime pannud. Seda on oma kirjalikus seisukohas kinnitanud ka kaitsja. Kaitsja toob välja vaid selle, et A. Martinson on selgitanud, et ei kavatsenud inimesi petta, vaid tellis kauba ega saanud ka ise seda kätte. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, et A. Martinsoni kohtus esitatud väited selle kohta, et ta ise tellis erinevatest kohtadest kaupa, mis kohale ei tulnud, on paljasõnalised ning ebausaldusväärsed. A. Martinson esitas kohtule MT osalise konto väljavõtte aastast 2020, mis väidetavalt kinnitab kauba tellimist. Konto väljavõttest küll nähtub erinevaid kontol tehtud tehinguid, kuid ükski neist ei kinnita konkreetselt tellimusi A. Martinsonile etteheidetavates süütegudes toodud kaupade kohta. Kohtule ei ole teada, mida konkreetselt esitatud konto väljavõttes nähtuvate tehingutega osteti ja mis põhjusel ning kas need tehingud on kuidagi seotud toimepandud süütegudega või mitte, mistõttu konto väljavõte A. Martinsoni väiteid ei kinnita. Kohus andis A. Martinsonile võimaluse esitada ka muid tõendeid, mis tema väiteid kinnitaksid, eelkõige näiteks e-kirja vahetusi konkreetsete tellimuste kohta, mis on seotud talle etteheidetavate süütegudega, kuid seda A. Martinson, olenemata 20.10.2022 kohtuistungil lubatust, ei teinud. Seega on praegusel juhul vaidlus vaid selles, kas maakohus oleks pidanud A. Martinsonile määrama aresti asemel üldkasuliku töö.
2. Ringkonnakohus soostub maakohtuga, et menetlusaluse isiku väited seoses üldkasuliku töö määramisega on olnud vastuolulised. Nii on ta 20.10.2022 istungil selgitanud, et ta ongi palju voodis ja arestimajas on hea istuda. Samas väitis A. Martinson 21.11.2022 kohtuistungil, et ta ei saa pikalt sundasendis viibida. Eeltoodust nähtubki, et A. Martinsoni põhjendused selle kohta, miks talle tuleks määrata üldkasulik töö, ei ole usaldusväärsed ja kohus jättis õigustatult nendega arvestamata. Ka A. Martinson ise on ringkonnakohtule kinnitanud, et ei esitanud maakohtule tõendeid XXX probleemide olemasolu kohta, kuna häbenes seda. Ringkonnakohtule on A. Martinson küll mõningaid tõendeid esitanud, kuid nendest ei tule välja, et ka tegelikult oleks A. Martinsonile määratud puue. Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ei ole samastatav puude määramisega. Viidatud otsusest tuleb samuti välja, et puude määramiseks on eraldi kord ning selle kohta teeb otsuse Sotsiaalkindlustusamet, kuid A. Martinson ei esitanud kohtule määratud tähtaja jooksul täiendavaid dokumente, mis kinnitaks, et talle on määratud puue. Ka muud ringkonnakohtule esitatud terviseseisundit puudutavad dokumendid ei kinnita kuidagi A. Martinsoni väiteid, et tema terviseseisund ei võimalda tal aresti kanda. Seda enam, et Harju Maakohtu 21.11.2022 istungil on A. Martinson kinnitanud, et on ka varem arestimajas viibinud ja seal ei olnud tal viga midagi. Maakohtu istungil ei maininud A. Martinson sõnagi selle kohta, et tal on XXX ja et seetõttu oleks tal raskendatud arestimajas viibimine. Kuivõrd A. Martinsoni seisukohad selles küsimuses on olnud vasturääkivad, loeb kriminaalkolleegium A. Martinsoni vastavad väited paljasõnalisteks ja otsituteks. Ringkonnakohus peab seoses A. Martinsoni hirmuga, et arestimajas viibimine võib ohustada tema elu, vajalikuks selgitada, et siseministri 27.09.2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 10 lg 2 sätestab, et kinnipeetu, kes põeb või võib põdeda nakkus-, vaimu- või muud haigust, mis võib ohustada teda ennast, teise kinnipeetu või arestimaja ametniku tervist, eraldatakse vajadusel ning võimalusel teistest kinnipeetavatest kuni meditsiinilise läbivaatuse teostamiseni või kuni vajaduse ära langemiseni. Sama määruse § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt jälgitakse kinnipeetu füüsilist ja vaimset tervist arestimajas pidevalt ning kontrollitakse vastavalt vajadusele. Haigestunud kinnipeetut ravitakse arestimaja võimaluse piires. Kinnipeetule tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus, kutsudes vajadusel kiirabiteenuse osutaja või saadetakse kinnipeetu terviseteenuse osutaja juurde. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et kui kinnipeetu vajab ravi, mille andmiseks puudub arestimajas võimalus, saadetakse kinnipeetu tervishoiutöötaja saatekirja alusel valve all ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde tervishoiuasutusse või vanglasse. Järelikult ei ole põhjust muretsemiseks, kuivõrd igakülgne arstiabi on kinnipeetule arestimajas tagatud. Kaitsja ei ole samuti oma kirjalikus seisukohas leidnud, et A. Martinsoni tervislik seisund ei võimalda tal aresti kanda, 11

(14)4-22-2604 vaid on pelgalt asunud seisukohale, et A. Martinsonile tulnuks kohaldada leebemat karistust üldkasuliku töö näol. Ka ei ole kaitsja vajalikuks pidanud ega taotlenud ekspertiisi määramist, mis võimaldaks kindlaks teha A. Martinsoni aresti kandmise võimalikkuse. Sellest järeldab ringkonnakohus, et kaitsjal ei tekkinud kahtlusi, et A. Martinsoni terviseseisundist tulenevalt oleks tema aresti kandmine võimatu. 43.

1. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et A. Martinsonile tulnuks karistuseks määrata üldkasulik töö. Kaitsja andmed A. Martinsoni kehtivate väärteokaristuste kohta, on ebaõiged. Nimelt on A. Martinsonil Karistusregistri väljavõtte kohaselt viis kehtivat väärteokaristust, millest kolm on määratud KarS § 218 lg 1 alusel. KarRS § 24 lg 1 p 1 kohaselt Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Arutataval juhul puudub vaidlus selles, et A. Martinson temale väärteokaristustena määratud rahatrahve tasunud ei ole, mistõttu ei olegi võimalik talle määratud väärteokaristusi arhiivi kanda. Kaitsja on viidanud väärteokaristuste kustumise alusena KarS §-le 82, mis näeb ette otsuse täitmise aegumise. Väärteo aegumist ei tohi aga segamini ajada väärteo eest määratud karistuse täitmise tähtaja aegumisega ehk otsuse täitmise aegumisega. Ringkonnakohus ei näe, et maakohus oleks arvesse võtnud enam kui 10 aasta vanuseid väärteokaristusi ning kõik andmed väärteootsuste kohta on samuti Karistusregistrist nähtavad. Seega jäävad kaitsja sellesisulised etteheited kohtule arusaamatuks. Veelgi enam on PPA esitanud ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, millest tuleb samuti välja, et menetlusalust isikut on 17.12.2021, 23.02.2022 (seitse erinevat episoodi), ja 17.11.2022 karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on teda kuuel korral karistatud rahatrahvidega ning kõik rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks on A. Martinsoni suhtes praegusel hetkel PPA menetluses veel kaks samaliigilist väärteoasja, milles heidetakse A. Martinsonile ette KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegusid. Nimetatud väärteod on alustatud vastavalt 15.12.2022 ja 09.01.
2. Seega pole põhjendatud ja on asjakohatu kaitsja seisukoht, et A. Martinson ei teadnud tema suhtes menetluses olevatest väärteoasjadest, kui ta uued väärteod toime pani. Arutatava väärteoasja menetlus maakohtus algas juba
3. a juunis ning maakohus tegi selles asjas otsuse 06.12.2022, uued väärteomenetlused on aga alustatud peale maakohtu otsuse tegemist, s.o vastavalt 15.12.2022 ja 09.01.
4. Samuti on PPA 22.12.2022 saatnud Harju Maakohtule arutamiseks väärteoasjade nr 231522006584 (kohtuasja nr 4-22-4546) ja 231722006383 materjalid. PPA saatis 29.12.2022 kohtule lisaks väärteotoimiku nr
5. A. Martinsonile heidetakse ette KarS § 209 lg 2 p 1 nõude rikkumist ja KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemist. Vähetähtis ei ole seegi, et kohus asus seisukohale, et väärteomenetlused tuli lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja väärteomenetluse käigus kogutud materjalid edastada prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Nimetud asjaoludel koostas Harju Maakohus 25.01.2023 määruse, millega määras lõpetada A. Martinsoni suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel tema teos kuriteotunnuste esinemise tõttu ning edastada väärteoasjad Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. 43.
6. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel sellega, et A. Martinsonil mitu kehtivat väärteokaristust: teda on karistatud rahatrahvidega, kuid kõik rahatrahvid on tasumata. Korduvalt on A. Martinsoni karistatud samaliigiliste väärtegude eest. Maakohus on põhjendanud, miks ta leidis, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistust kergendavaks 12

(14)4-22-2604 asjaoluks on maakohus lugenud A. Martinsoni poolt avaldatud kahetsuse ning süüd raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse mõistmisel arvestada, väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani toime kuus väärtegu, tuleb menetlusaluse isiku süüd lugeda keskmisest suuremaks. Maakohtu eelnimetatud järeldused on asjakohased. Maakohus on karistuste mõistmisel arvestanud isiku süü suurusega, süütegude korduvusega, kergendava asjaolu olemasoluga ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades maakohtu otsuses väljatoodud fakte, leiab ringkonnakohus, et A. Martinsonile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks karistust puudutavas osas. Ringkonnakohtu hinnangul näitab A. Martinsoni poolt jätkuvate samaliigiliste väärtegude toimepanemine ilmekalt, et A. Martinson on kahetust avaldades kohtuga manipuleerinud ning et talle karistuseks aresti määramine on olnud seaduslik ja põhjendatud. 43.

1. Ka siis, kui ringkonnakohus peaks põhjendatuks A. Martinsonile aresti asemel üldkasuliku töö määramist, ei ole usutav, et A. Martinson oma terviseseisundist (mõõdukas tegutsemispiirang liikumisvaldkonnas), oleks üldse suuteline üldkasulikku tööd tegema. Justiitsministri 25.06.2004 määruse nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab pakutav töö olema ümbruskonna heakorrastamisega seotud füüsiline töö. Nimetatud säte küll näeb ette, et pakutav töö peab vastama vähemalt ühele korra § 4 lg-s 1 nimetatud punktidest, kuid üldkasulik töö on siiski enamjaolt füüsiline heakorrastustöö, mille osas nagu eelnevalt juba välja toodud, oleks kaheldav A. Martinsoni füüsiline võimekus seda tööd teha.
2. A. Martinson on märkinud, et on võimalik, et tema suhtes poleks maakohus pidanud arutama asja ilma kaitsja osavõtuta. A. Martinson on Harju Maakohtu 20.10.2022 istungil selgelt öelnud, et ta kaitsjat ei soovi ja kaitseb end ise. Samuti ei nähtu väärteoasja kohtuistungi protokollidest, et A. Martinson oleks avaldanud, et talle on menetluses jäänud midagi arusaamatuks. A. Martinson on mõistnud edasikaebetähtaegu ja seda, mida on temalt oodatud apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruses, mistõttu suutis ta ka kaebuses ja riigi õigusabi taotluses esinenud puudused kenasti kõrvaldada. A. Martinson ei ole kordagi esitanud ringkonnakohtule taotlust, et ta sooviks asja tagasisaatmist maakohtule, kuivõrd ta leiab, et tema õigusi on rikutud, jättes kaitsja määramata. Ta on küll esitanud ringkonnakohtule järelepärimise, kuid ka sellest hoolimata ei ole ta oma apellatsioonkaebuses esitatud taotlust soovinud muuta. Määratud kaitsja ei ole samuti tõstatanud küsimust sellest, et maakohus oleks selles osas eksinud ning et väärteoasi tuleks saata maakohtule uueks arutamiseks, vaid on jäänud samade taotluste juurde, mille on oma apellatsioonkaebuses ja selle täiendustes esitanud A. Martinson. Samas on kaitsja väitnud, et on A. Martinsoniga suhelnud, millest kohus järeldab, et kui väärteoasja tagasi saatmine maakohtule olnuks A. Martinsoni soov, siis oleks kas tema ise või kaitsja esitanud ringkonnakohtule sellekohase taotluse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud, jättes A. Martinsonile kaitsja määramata, muu hulgas seetõttu, et A. Martinson ise soovis asja arutamist ilma kaitsja osavõtuta.
3. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06.12.2022 otsuse väärteoasjas nr 4-22-2604 muutmata ja esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata.
4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16.01.2023 määrusega A. Martinsoni taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis talle riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 10 kuu jooksul riigi õigusabi andmise määruse jõustumisest. Osamaksed 13

(14)4-22-2604 tuli tasuda kohtumääruse kohaselt iga kuu 15. kuupäevaks. A. Martinsonile määrati kaitsjaks vandeadvokaat Urmas Simon, kes esitas taotluse osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ühes taotlusega esitas kaitsja Eesti Advokatuuri esildise, mille kohaselt on vandeadvokaat U. Simonil esildise alusel õigus taotleda riigi õigusabi tasule koefitsiendi 2 kohaldamist, kuivõrd riigi õigusabi taotlusest olid keeldunud kõik advokaadid, kellele oli õigus riigi õigusabi taotlust vastuvõtmiseks suunata. VTMS § 2 kohaselt kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Taotluse kohaselt on tasu suuruseks kaitsealusega nõupidamise eest kokku pool tundi summas 54 eurot, väärteoasja materjalidega tutvumise eest kokku 6 tundi summas 648 eurot ning apellatsioonkaebuse koostamise eest kokku 2 tundi summas 216 eurot. Kokku taotleb kaitsja tasu summas 918 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Ringkonnakohus märgib, et esitatud taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 9 lg 2 kohaselt on isiku kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest väärteoasja kohtulikul arutamisel, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro. Kaitsja on esitanud Eesti Advokatuuri esildise, mille kohaselt on tal õigus taotleda riigi õigusabi tasu koefitsiendi 2 kohaldamist, kuna kõik advokaadid olid keeldunud riigi õigusabi taotlust vastu võtmast. Kuivõrd ükski teine advokaat ei soostunud arutatavas asjas riigi õigusabi teenust osutada, peab ringkonnakohus põhjendatuks koefitsiendi 2 kohaldamist, kuid riigi õigusabi tasu ei saa sellest olenemata olla kõrgem kui 864 eurot. Seega tuleb kaitsja poolt taotletavat summat vähendada vähemalt 864 euroni. Lisaks leiab ringkonnakohus, et arvestades kaitsja apellatsiooni, milles on 1 lk sisulist arutelu, ei saanud selle koostamiseks kuluda enam kui 1 tund, mille eest on tasu suuruseks 108 eurot. Ka ei saanud kohtukolleegiumi hinnangul asja materjalidega tutvumisele kuluda rohkem kui 4 tundi, millele vastab 432 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsealusega nõupidamisele kulunud ajale 30 minuti ulatuses, s.o 54 eurot. Seega on põhjendatud hüvitada kaitsja tasutaotlus summas 594 eurot (ilma käibemaksuta). KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apellatsiooni rahuldamata, siis lasub menetlusalusel isikul tekkinud apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise kohustus tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1, KrMS § 185 lg-st 2 ning Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrusest tulenevalt summas 594 eurot (ilma käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) 14