← Eesti

2-22-136751/12

Obsah (4)§ 101§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-136751 Tsiviilasi M. A. S. hagi A. S. va

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Mõista kostjalt A. S. (isikukood: XXX) välja hageja M. A. S. (isikukood: XXX) kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 20.06.2022 - 25.09.2022 eest summas 729,44 eurot.
  2. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja A. S. kohustatud punktis 2 nimetatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4), s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval A. S. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses 1

(9)ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  3. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Vanemate kooselu lõppes novembris
  4. a. Hageja elab emaga, isaga hageja ei kohtu. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust.
  5. Hageja 1 kuu elatise määr on 225,64 eurot, seega tuleb antud summa jagada 30 päeva peale, ehk see teeb 7,52 eurot päevast. Hageja ema on saanud kahju ajavahemikul 20.06.22 kuni 25.09.22, kui isa ei ole elatise tasunud ja ega lapsega suhelnud. See teeb kokku 97 päeva. Seega 97 X 7,52= 729,44 eurot.
  6. Arvestades hageja tavalist elulaadi, koosnevad hageja igakuised vajadused järgmistest kuludest: a. Elusasemekulud. Hageja elab koos emaga 4-toalises korteris aadressil XXX. Korteris nad elavad kahekesi. Korter on poolte poolt laenu abil soetatud, kuid kostja ei kanna alates 20.06.22.a sellega seotud kulusid. Keskmine üürihind on 900 eurot. Ühe inimese kasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus ühes kuus on: laen 412 eurot ja kommunaalkulud keskmiselt 193 eurot, mis on tunduvalt väiksem summa kui üürida korterit. Seega elamiskuulud on 605 eurot kuus, millest lapse osa on 302,50 eurot. b. Toit 150 eurot; c. Riided – 100 eurot; d. Meditsiin 20 eurot; e. Lasteaed – 88,26 eurot. Seega kokku lapse kulud kuus on 660,76 eurot, millest iga vanema osa on 330,36 eurot.
  7. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: 2
(9)a. igakuine elatis seadusjärgses miinimummääras (hagi esitamise hetkel 225,64 eurot) alates 26.09.
  1. a kuni hageja täisealiseks saamiseni; b. tagasiulatuv elatis perioodi 20.06.2022 - 25.09.2022 eest summas 729,44 eurot. Hageja palub määrata, et elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja A. S. arveldusarvele nr EEXXX.
  2. Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on järjekordselt USA-s, kus väidetavalt käib ravil. Eluliselt ei ole usutav, et USA meditsiin ja muud teenused odavamad kui Eestis. Samuti kaasnevad sellega elamiskulud. Vaevalt see on võimalik pensioniga ja/või toetusega, mida kostja saab ametlikult Eestis. Kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid. Inimene, kes lubab endale vähemalt kaks korda aastas USA-s käimist ja seal kuude kaupa elamist ja sealseid raviteenuseid, peab omama korraliku sissetulekut.
  3. Kostja väidab, et eluaseme kuulud on liiga suured. Hageja ja tema esindaja kinnitavad kohtule, et mingid kokkulepped kostjaga ei olnud. Ühisomandi küsimused ei puutu elatisrahasse. Kostja eksitab kohut väites, et ta maksab ühisomandis oleva kinnisvara eest. Hetkest (sügis
  4. a), mil kostja kolis ära, kannab kõik korteriga seotud kulud hageja esindaja. Ei vasta tõele kostja väide, et korteris elab 3 isikut. Kui kostja peab silmas hageja ema sõpra-tuttavat, ehk tema elab eraldi, mitte koos hagejaga. Eestis ei ole 63 euroga võimalik mitte midagi üürida. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et hageja poolt esitatud eluasemekulud on põhjendatud. Kostja leiab, et 150 eurot 5 aastasele lapsele ei ole põhistatud, kuna ta sööb lasteaias ning õhtul talle süüa ei ole vaja anda. Kui jagada 150 eurot 30 päeva peale, siis 1 päeva kulu on 5 eurot. Laps kasvav inimene, kellele on vaja korralikku ja head toitu. Isegi, kui laps sööb lasteaias, ka siis on 5 eurot päevas põhjendatud kuulu lapse toidule. Kostjal pole aimu, kui palju maksavad laste siirupid ja muud ravimid ning rohud, mis ei säilivad kuni 3 kuud peale avamist. 240 eurot aastas lapse ravimite peale on põhjendatud kulu. Isa leiab, et 30 eurot lapse riietusele on põhjendatud. Jalg kasvab, laps läheb pikemaks. Sellises vanuses lapsel tuleb iga poole aasta tagant terve komplekt riided vahetada, samuti üldjuhul lapsel peab olema vähemalt 2 komplekti riideid.
  5. Kosta viitab, et tema varaline seisund ei võimalda talle

§ 101lg 1 sätestatud määra tasuda.

Kui viidata

§-s 102 sätestatule, peab isa tõendama oma varalist seisundit. Kostja vastuväide on paljasõnaline. 8. On üllatav, et kostjal on määratud töövõimetus. Hooldusõigust puudutaval istungil nähtus, et kostjal on olemas töökorras jalad, käed ning pea, kõik sõrmed ja varbad. Asjas nr 2-22XXX väitis kostja, et tal olid ajutised terviseprobleemid ehk stress seoses lahutusega, aga nüüd tuleb välja et ta on töövõimetu üle 3 aasta. Kahjuks otsusest ei ole võimalik lugeda ega kindlaks teha, millist liiki tööd kostja ei saa teha. Miks tal on töövõimetus määratud, kas tal on füüsilised või vaimsed probleemid? Kostja ei ole tõendanud, miks ja millist tööd ta ei sa teha. Samuti eluliselt ei ole usutav, et Kostja viibis USA-s umbes 6 kuud ja ei ole seal mingit tööd teinud. 3

(9)9. Kostja viited maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud summale ei ole argumenteeritud. Hageja esindaja tõendas kohtule, et lapse tegelikult kuulud suuremad kui

§ 101lg 1 näeb.

Eeltoodud alusel leiab hageja, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. KOSTJA VASTUS

  1. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja on nõus tasuma hagejale igakuiselt
  2. kuupäevaks elatise 100 eurot alates 11.11.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni A. S. arveldusarvele nr EEXXX, märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“.
  3. Hageja kulud on ülepaisutatud. Hageja väidab, et eluasemekulud igakuiselt moodustavad 605 eurot. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et korteris elab 3 inimest. Poolte vahel oli kokkuleppe hagejale ülalpidamise andmise osas. Ülalpidamise andmine seisneb selles, et kostja võimaldab lapsel elada korteris, mille ühisomanikud on hageja ema ja kostja ehk hageja kasutab kostjale kuuluvat 50% mõttelist osa. Kostja omakorda tasub antud korteri eluasemelaenust tulenevad laenukohustused ja teised koormatised (sh kindlustus). Teiseks võimaluseks on kostja hagejale pakkunud, et kostja annab üürile 2 tuba 2-toalisest korterist ning üürist saadud raha läheb hageja ülalpidamise katteks. Hageja ema vastas kostja pakkumisele eitavalt ja pakkus kostjale sellise võimaluse, mille kohaselt jäävad hageja ja tema ema korterisse, mis kuulub hageja vanemate ühisvara hulka, ilma igasuguste tingimusteta. Ühisvara ei ole jagatud. Kostja leiab, et põhjendatud kulud eluasemele on 63 eurot. Toidukulu on liialdatud ja ülespaisutatud, kuna laps veedab lasteaias 5 päeva nädalas ja õhtul pärast lasteaeda ei vaja laps erilist toitumist. Kostja sõnul kulub keskmiselt 5 aastasele lapsele toiduks 80 eurot kuus. Laps on terve ja ei vaja spetsiaalseid ravimeid ning hageja ei osta hooajalisi ravimeid igakuiselt, mistõttu on kostja sõnul maksimaalne hageja tervishoiukulud 7–10 eurot kuus. Hageja rõivaste maksumus on maksimaalselt 30 eurot kuus.
  4. Kostjal on puuduv töövõime alates 25.09.2020.a. Kostja jooksev sissetulek on Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus summas ca 490 eurot. Sellest tulenevalt esineb mõjuv põhjus vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Võlgnik palub nimetatud asjaolu arvesse võtta

§ 102lg 1 alusel.

13. Kostja ei nõustu tagasiulatuva nõudega. Nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks järjepidevalt kostjalt enne hagi esitamist elatise tasumist nõudnud. Hageja esitas 29.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 240-eurost elatise saamiseks, kuid hagejal ei olnud nõuet kahju hüvitamiseks tagasiulatuvalt. See kinnitab, et ema kuritarvitab oma õigusi ning tahab lapse arvelt rikastuda. Kostja märgib, et kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on järjekindlalt kostjalt elatist nõudnud ega ka, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust osundatud perioodil piisavas ulatuses täitnud, siis ei ole hageja tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud. Kostja palub jätta selles osas hagi rahuldamata. 4

(9)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 14. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (dtl 27-28 sünnitunnistus); • hageja elab koos emaga; • hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale.
  2. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise muutuva suurusena vastavalt

§ 101lg 1 sätestatud määrale alates 26.09.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Lisaks soovib hageja saada elatist tagasiulatuvalt perioodi 20.06.2022 - 25.09.2022 eest summas 729,44 eurot. 17. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)kostja majanduslik seisund on halb; (
  2. ii)hageja kulud on ülemäärased; (iii) kostjal puudub töövõime; (
  3. iv)tagasiulatuv nõue on tõendamata. 18. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on vähemalt 660,76 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel 5

(9)kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada.
  3. Kostja on osaliselt vaidlustanud hageja kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Eluasemekulud 302,50 Kulud toidule 150 Kohtu kommentaar Kostja vaidlustas kulu suuruse ja leidis, et põhjendatud on 63 eurot kuus. Kulu on kohtu hinnangul vajalik ja vältimatu. Kostja vastuväide on asjakohatu ja tõendamata/põhistamata. Hageja on kulu arvestuse teinud korrektselt, lähtudes sealjuures korteris elavate isikute arvust (2 inimest; kostja vastuväide 3 elaniku kohta tõendamata), laenuja kommunaalkulude suurusest. Hageja on õigesti märkinud, et lapse elatise suuruse määramise puhul ei oma tähtsust vanemate vahelised varalised suhted, sh nende ühisvara ja sellega seotud kokkulepped. Lapse elatisnõuet ei ole lubatud tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1). Tõendamata on lapse ülalpidamisega seotud kokkulepete olemasolu, sh eluasemekulude osas. Nõudeperioodil ei ole kostja lapse elukohaga seotud kulusid kandnud, seda on teinud lapse ema (dtl 98101). Kostja vaidlustas kulu suuruse ja leidis, et põhjendatud on 80 eurot kuus. Kulu on kohtu hinnangul vajalik ja vältimatu. Kostja vastuväide on asjakohatu ja tõendamata/põhistamata. Ca 5 eurot päevas on tänaste toiduainete hindade juures veel tagasihoidlik päevakulu. Kohus leiab, et hageja poolt esile toodud kulu suurus on põhjendatud ega ole ülemäärane. 6
(9)Kulud riietele 60 Kulud meditsiinile 20 Lasteaed 88,26 Kokku: Kostja vaidlustas kulu suuruse ja leidis, et põhjendatud on 30 eurot kuus. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hageja on kasvav laps, mis eeldab pidevat kulu riietusele. Siiski on kohus seisukohal, et 1200-eurone aastakulu ei ole põhjendatud. Kohus, arvestades hageja vanust, keskmise kvaliteediga riiete üldist maksumust, leiab et nimetatud kulud on põhjendatud 60 euro ulatuses. Kostja vaidlustas kulu suuruse ja leidis, et põhjendatud on 7-10 eurot kuus. Kulu on kohtu hinnangul vajalik ja vältimatu. Kostja vastuväide on asjakohatu ja tõendamata/põhistamata. Hageja on põhistanud, et laps vajab hooajalisi ravimeid, mis ei säili järgmise hooajani. Lisaks on tavapärane, et laps manustab vitamiine jms. Arvestades eeltoodu tavapärast maksumust, on kulu suurus põhjendatud ega ole ülemäärane. Kulu põhjendatud ja vajalik, kostja ei vaidlusta. 620,76 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 620,76 eurot kuus. 20. Kostja on märkinud, et tema sissetulek ei ole hagi rahuldamiseks piisav. 06.01.2023 määruses on kohus palunud kostjal esitada täielik ülevaade ja tõendid oma varalise seisu kohta (kinnisvara, vallasvara, sissetulekud, vältimatud kulud, kohustused) ning oma pangakontode 12 kuu väljavõtted. Kostja on kohtunõude jätnud täitmata, mistõttu on kostja väited majandusliku seisukorra osas täielikult tõendamata. Kohus loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea. Kostja on esitanud tõendid töövõime puudumise kohta nõudeperioodil (dtl 69-74). Kohus on 06.01.2023 määruses palunud kostjal selgitada ja põhistada/tõendada, milles töövõimetus seisneb. Samuti palus kohus kostjal selgitada, mida kostja on töökoha leidmiseks ette võtnud ja mis takistab tal tööd leidmast. Kostja ei ole selgitusi esitanud. Töövõimetuse olemasolu ei anna kohtule automaatselt alust eeldada, et kostja majanduslik 7
(9)võimekus elatise tasumiseks on puudulik. Hageja on põhistanud, et kostja käib mitu korda aastas USA-s ning viibib seal pikema perioodi vältel, mh tarbib seal raviteenust, mis üldteadaolevalt on oma tasulisuse tõttu üks maailma kallimaid. Kostja ei ole esile toonud, põhistanud ega tõendanud, milliste vahendite arvelt kostja sellist elustiili viljeleb. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja töövõimetus ei ole käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. 21. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 26.09.2022. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 26.09.2022. Seadusjärgne miinimumelatis on: a. perioodi 26.10.2022 – 31.12.2022 eest 225,64 eurot kuus, b. alates 01.01.2023. a 215,64 eurot kuus, sealjuures on arvestatud ka lapsetoetustega (

§ 101lg 5; perioodil kuni 31.12.2022.

a toetuse suurus 60 eurot ning alates 01.01.

  1. a toetuse suurus 80 eurot – PHS § 17 lg 3).
  2. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi edasiulatuva nõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise: a. alates 26.09.2022 – 31.12.2022 summas 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)); b. alates 01.01.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  5. Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 20.06.2022 - 25.09.2022 eest summas 729,44 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud perioodil hagejale elatist tasunud. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu, kuna hageja ei ole sellises ulatuses kostjalt elatise tasumist nõudnud.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt 8

(9)ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 225,64 eurot kuus. Kohus on ülal lapse kulusid analüüsinud ning leidis selle pinnalt, et lapse elatisnõue on
  1. a osas põhjendatud summas 225,64 eurot kuus. Tagasiulatuva nõude periood ei ole pikk. Hageja ei ole hagi esitamisega viivitanud ning on esitanud selle mõistliku aja jooksul pärast kostja poolse kohustuse rikkumise ilmnemist. Hageja nõuab elatist seadusjärgses määras, mistõttu ei saa nõue olla ka üllatav – kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Seega on kõik eeldused tagasiulatuva elatisnõude rahuldamiseks täidetud. Kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tagasiulatuvalt tasuma elatisevõlgnevuse perioodi 20.06.2022 - 25.09.2022 eest summas 729,44 eurot. hagejale
  2. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  3. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  4. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  7. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.