Obsah (4)

§ 100§ 99§ 101§ 102

2-21-16097 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Kohtunik Menetlusosalised ja nende esinda

) § 101 sätestatud alustel.

1. Resolutsiooni punktides 6-8 märgitud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2023) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
2. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Kohustada I.N.t kandma elatisraha iga kuu
4. kuupäevaks V.M. arvelduskontole XXXXXXXXXXX (AS SEB Pank, BIC ehk SWIFT-kood EEUHEE2X).
5. Juhul, kui I.N. on käesoleva kohtumenetluse kestel J.-F.N.le või E.-I.N.le elatist maksnud, kuuluvad kostja poolt tasutud summad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega.
6. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta menetluskulud tervikuna poolte endi kanda. Alaealistele lastele menetlusabi korras osutatud menetluskulud jätta tervikuna Eesti Vabariigi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. HAGEJA NÕUE
8. 14.10.2021 puudustega esitatud ning 28.02.2022 uuesti esitatud ja 01.03.2022 menetlusse võetud, lisaks 18.01.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on V.M. ja I.N. kooselust sündinud E.-I.N. ning J.-F.N.. Alaealised lapsed elavad koos emaga Eestis, laste isa I.N. elab alaliselt Xxxxxxxxxxxs ning ei täida pikaajaliselt alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Hagejate nõuded põhinevad Eesti Vabariigi Perekonnaseadusest (

) § 101 sätestatud elatise miinimummääral. Hagejad nõuavad: 1.

1. Mõista I.N.lt alates hagi esitamisest 14.10.2021 kuni 31.12.
2. a hagejate kasuks kokku välja ühekordne elatis summas 1058 eurot. 1.
3. Mõista I.N.lt alates 01.01.
4. a kuni 31.03.
5. a hagejate kasuks kokku välja ühekordne elatis summas 1185 eurot. 1.
6. Mõista I.N.lt J.-F.N. kasuks alates 01.04.
7. a kuni 31.12.2022 välja elatis 225,64 eurot x 9 ehk 2030,76 eurot. 1.
8. Mõista I.N.lt J.-F.N. kasuks alates 01.01.
9. a kuni J.-F.N. täisealiseks saamiseni välja elatis 215,64 eurot kalendrikuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 40 eurot). Välja mõistetud summat peab korrigeerima igal aastal
10. aprillil perekonnaseaduse (

) § 101 lg-tes 3-5 sätestatud alustel.

1. Mõista I.N.lt E.-I.N. kasuks alates 01.04.
2. a kuni 31.12.2022 välja elatis 191,79 eurot x 9 ehk 1726,11 eurot.
3. Mõista I.N.lt E.-I.N. kasuks alates 01.01.
4. a kuni J.-F.N. täisealiseks saamiseni välja elatis 183,29 eurot kalendrikuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 40 eurot ning 15 protsenti esimese lapse elatise summast ehk 34 eurot). Välja mõistetud summat peab 2/7 2-21-16097 korrigeerima igal aastal
5. aprillil perekonnaseaduse (

) § 101 lg-tes 3-5 sätestatud alustel.

1. Kohustada I.N.t kandma elatisraha iga kuu
2. kuupäevaks V.M. arvelduskontole XXXXXXXXXXX. KOSTJA SEISUKOHT
3. Kostja elab alaliselt Xxxxxxxxxxx Vabariigis. Kohus on kostjale kätte toimetanud hagiavalduse ja selle lisad läbi Xxxxxxxxxxx pädeva kohtu. Xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx kohus II jagu on esitanud kättetoimetamise kohta täitetõendi: tsiviilotsuse nr 1176 (dtl 297298), millest nähtuvalt avalikul kohtuistungil
4. septembril 2022 algusega kell 14.15 on hagiavaldus (ühes lisade ja menetlusse võtmise määrusega) kätte toimetatud isikule I.N., NIN xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx. Kostja ei ole kohtule kirjalikult vastanud. Kohus on kostja kontaktaadressile väljastanud xxxxxxxxxxx keelde tõlgitud kohtukutse 19.01.2023 toimuvale istungile ühes kutsega ja juhisega osaleda istungis videosilla teel virtuaalruumis (dtl 310-311) mis on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud 15.11.
5. Seega on kostja kohtuistungist teadlik ning talle on võimaldatud osaleda istungil virtuaalselt (st. kasutades nutitelefoni või arvutit). Kosta ei ole istungil osalenud ega oma mitteilmumisest kohtule teada andnud.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 407 lg 1 sätestab: Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7. Kuna kostjale on hagi välisriigis kätte toimetatud ja talle on määratud hagile vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest lausest hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9. Tulenevalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tulenevalt TsMS §414 lg 1 kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud, loeb 3/7 2-21-16097 kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest lausest kõik hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks.Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva miinimumsumma arvestamise kord.
10. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt TsMS § 407 lg 1 kostja kõik hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud. 11. Hageja taotleb elatise tasumist miinimumelatisena. Miinimumelatist reguleerib

§ 101

lg 1.

§101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad taotlevad elatise kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses.

1. Muutuvas suuruses miinimumelatis muutub iga aasta
2. aprillil. Kohus võtab alates hagi esitamisest arvesse varasemat elatise korrigeerimist vastavalt 01.04.2021 toimunud korrigeerimisele. Edasiulatuvalt peavad pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise muutumist (esimest korda muutub elatise suurus
3. aprillil 2023). 13.

§ 101

lg 3-6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (

§ 101

lg 4) ning sellest arvatakse maha pool Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest. Lapsetoetus määratakse kindlaks Perehüvitiste seaduse §17 lg 3 esimene lause järgi. 14. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (

§ 101lg 4).

8. Tulenevalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Arvestades, asjaolu, et hagejate vanusevahe on väiksem, kui kolm aastat, tuleb hageja II puhul elatist vähendada 15 % kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Edasi tuleb kostjal tasuda elatist üksnes ühele täisealisele lapsele seaduses ette nähtud miinimumsuuruses. 15. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal nii seadusandja mõttelt

§ 101lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale kohtupraktikale.

Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele: 4/7 2-21-16097 15.1. Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p. 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 15.
3. Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning see nähtub ka RKL 2-15-15909 p
4. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-174-16, p 13; vt ka
7. jaanuari
8. A otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.“ 16.

Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hageja 18.01.2023 täiendatud nõudest. Kohus mõistab kostjalt alaealiste laste kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, arvesse võttes vahepealseid

ja PHS muudatusi.

1. Hageja esitas hagi 14.10.2021 ning on haginõuet perekonnaseaduse muudatuste ja perehüvitiste seaduse muudatuste tõttu täiendanud 18.01.2023 (tegemist ei ole hagi muutmisega, TsMS § 376 lg 4 p.2). Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 14.10.
2. Hageja selgituste kohaselt on kostja osaliselt elatist tasunud, kuid ebapiisavalt.
3. Miinimumelatise nõue perioodist 14.10.2021 kuni 31.12.
4. Alates hagi esitamisest 14.10.2021 kuni 31.12.2021 mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja miinimumelatise hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt kui miinimumelatis oli 292 eurot kuus ühe lapse kohta. Kohus mõistab kostjalt, I.N.lt alates hagi esitamisest kuni 31.12.

1. a hagejate kasuks kokku välja ühekordse elatise summas 1058 eurot.
2. Miinimumelatise nõue perioodist 01.01.2022 kuni 30.03.
3. Alates 01.01.2022 kehtiv

§ 101

näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti 5/7 2-21-16097 kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil (lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (lg 5). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7). 19.
3. Arvestades

§ 101

ja kasutades elatise kalkulaatorit kujuneb alates 01.01.2022 elatise igakuiseks summaks esimese lapse puhul 213,44 eurot (miinimum) arvestusega, et baassumma oli 200 eurot, seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel, mis oli 1448 eurot ning maha kuulus arvestamisele pool lapsetoetusest ehk 30 eurot (arvutuskäik: keskmine brutopalk 1448 x 0,03 (3% kohustatud isiku sissetulekust) = 43,44 eurot; 43,44 eurot + baassumma 200 eurot – pool peretoetusest 30 eurot (60:2) = 213,44 eurot). Kolme kuu elatiseks tuleb esimesele lapsele kokku 213,44*3=640,32 eurot 19.2. Teise lapse puhul tuleb elatise summat vähendada 15% (

§ 101lg 7) 213,44*0,85= 181,24 eurot.

Kolme kuu elatiseks teisele lapsele ühes mastaabisäästuga tuleb 3*181,24=543,

1. 19.
2. Kokku tuleb kahe lapse elatisena tasuda 640,32+543,72=1184,04 eurot. Hageja taotles kostjalt I.N.lt mõista alaealiste laste kasuks ühiselt välja elatis alates 01.01.
3. a kuni 31.03.
4. ühekordse summana 1185 eurot. Kohus korrigeerib hageja arvestust ning mõistab kostjalt hagejate kasuks elatisena perioodist 01.01.2022 kuni 30.03.2022 välja 1184,04 eurot.
5. Miinimumelatise nõude perioodist 01.04.2022 rahuldab kohus, arvestades alljärgnevaid tegureid/asjaolusid: 20.
6. Perioodil 01.04.2022 kuni 31.03.2023 on elatise baassumma 209.20 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
7. aprillil. Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli 2021 keskmise brutokuupalga suuruseks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot. 20.
8. Kuni 31.01.2023 oli igakuine lapsetoetus J.-F.le 60 eurot ja E.-I.le 60 eurot. Alates 01.02.2023 jõustus Perehüvitiste seaduse redaktsioon, mille § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse (vastu võetud 28.12.2022) § 4 lg 2 kohaselt rakendatakse sama seaduse § 1 p 3, millega muudeti Perehüvitiste seaduse § 17 teksti tagasiulatuvalt
9. aasta
10. jaanuarist. Miinimumelatise arvestamisel tuleb baassumma+3% brutokuupalk tulemist maha arvata ½ lapsetoetusest, mis summana nii J.-F. kui E.-I. puhul on hetkel 40 eurot. 20.
11. Hagiavalduse kohaselt J.-F. ja E.-I. ei ole kohustatud vanema juures viibinud. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega puuduvad alused

§ 101lg 6 kohaldamiseks.

20.

1. E.-I. on sündinud 03.04.2017 ja J.-F. 03.10.
2. Hagejate vahusevahe on väiksem kui 3 aastat seega tuleb

§ 101lg 7 kohaselt vähendada J.-F.

elatise summat 15 protsenti võrreldes E.-I. elatise summaga. Kohus mõistab I.N.lt välja elatis E.-I.N. kasuks alates 01.04.

1. a kuni 31.12.2022 kogusummas 2030,76 eurot (st. ühe kuu miinimumelatis on 225,64 eurot). Kohus mõistab I.N.lt välja elatis J.-F.N. kasuks alates 01.04.
2. a kuni 31.12.2022 välja elatis kogusummas 1726,11 eurot (st. ühe kuu miinimumelatis on 6/7 2-21-16097 191,79 eurot).
3. Kohus rahuldab hagi ja määrab miinimumelatise alates 01.01.2023 PK § 101 sätestatu kohaselt kindlaks, lähtudes alljärgnevast: 21.
4. Elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 209,20 eurot) indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (otsuse tegemise hetkel 46 eurot 44 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise hetkel 80 eurot) muutumise korral, arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. 21.
6. Sealjuures arvestab kohus, et vanema lapse täisealiseks saamisel kaob alus nooremale lapsele välja mõistetud elatise summa vähendamiseks

§ 101lg 7 alusel.

21.

1. Kohus mõistab I.N.lt välja elatise E.-I.N. kasuks alates 01.01.
2. a kuni lapse täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxx) igakuiselt, summas 215,64 eurot kalendrikuus (elatis koosneb: baassummast 209,20 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot (st. pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest). 21.
3. Kohus mõistab I.N.lt välja elatise J.-F.N. kasuks alates 01.01.
4. a kuni E.-I.N. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxx) igakuiselt summas 183,29 eurot kalendrikuus (elatis koosneb: baassummast 209,20 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot (pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest) ning 15 protsenti esimese lapse elatise summast ehk 34 eurot). 21.
5. Kohus mõistab I.N.lt välja elatise J.-F.N. kasuks alates xxxxxxxxxxx kuni lapse täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxx) elatise miinimumsummas, mida arvestatakse Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (

) § 101 sätestatud alustel. Kohus rõhutab, et elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2023) ning seda tuleb pooltel endil korrigeerida igal aastal

1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2. Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle iga kuu 05-ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 05-ndaks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks otsuse täitmise tähtaja ja kohustab I.N.t kandma elatisraha iga kuu

1. kuupäevaks V.M. arvelduskontole XXXXXXXXXXX. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, tuleb kostja poolt tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulude jaotus
2. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku 7/7 2-21-16097 teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus käesolevas menetluses ei tuvastanud. Seega jätab kohus tulenevalt TsMS § 164 lg 1 poolte menetluskulud poolte endi kanda ning sellest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 8/7