KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-685 Haldusasi Monquer OÜ kaebus Rahapesu Andm

) mõistes ning rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks isikuks K.I. (ik xxxxxxxxxxx). 3-22-685 3. RAB edastas 14.12.2021 Monquer OÜ juhatuse liikme ja kontaktisiku K. I. kutse Rahapesu Andmebüroosse ilmumiseks, et välja selgitada isiku sobivus nimetatud ametikohaga seotud ülesannete täitmisel. Vestlus K.I.ga toimus 21.12.2021

§ 72lg 1 p 1¹ ja p 2 sätestatud kontrollieseme asjaolude kontrollimise eesmärgil.

4. RAB keeldus 23.02.2022 otsusega nr 6-1/12-1 Monquer OÜ-le tegevusloa väljastamisest, kuna ettevõte ei vasta

§ 72lg 1 punktis 2 kirjeldatud kontrollieseme asjaolule.

Menetluse tulemusena asus RAB seisukohale, et kaebaja juhatuse liige, ainuosanik, kontaktisik ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutav isik K.I. ei sobi kontaktisiku ametikohale.

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 22.03.2022 Monquer OÜ (kaebaja) kaebus RAB 23.02.2022 otsuse nr 6-1/12-1 tühistamiseks ja 14.10.2021 esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.
2. Tallinna Halduskohus võttis 23.03.2022 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Rahapesu Andmebüroo (vastustaja).
3. Vastustaja esitas 20.04.2022 vastuse kaebusele.
4. Kaebaja esitas 06.05.2022 seisukoha kaebaja vastusele.
5. Kohus määras 17.11.2022 asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukohad
6. Kaebaja leiab, et vastustaja 23.02.2022 otsus on alusetu, põhjendamata ning vasturääkiv. Samuti on otsus ebaproportsionaalse, sellega takistatakse ettevõtlusvabadust ja piiratakse võimalust konkureerida teiste ettevõttega. Samuti ei ole otsuse tegemisel arvestatud kaebaja majandustegevuses olevaid riskiastmeid.
7. Kaebaja leiab, et sisuliselt lähtus vastustaja

§ 72

ja

§ 17lg 5 sätestatutest, kuid eiras PS § 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet.

Kaebaja esindaja ja vastustaja ametniku vaheline vestlus, kus väidetavalt hinnati kaebaja esindaja oskusi, toimus kauem kui 2 tundi ja selle käigus vastustaja ametnik nõudis, et kaebaja esindaja tunneks

ja kõiki vajalikke juhendeid ja nõudeid peast. Vastustaja koduleheküljel ei ole mingeid viiteid sellele kuidas ja millises formaadis, millisel õigusliku alusel ja kuidas peaks toimuma kontaktisiku hindamine. Vaidlustav otsus on vastustaja ametniku isiklik ja subjektiivne arvamus, kuna puuduvad igasugused juhendid ja või hindamise normid, nii seaduses, kui asutuse enda poolt välja töötatud ja avalikult teatavaks tehtud reeglites.

1. Kaebaja on juveelide ja ehete tootja, tegeleb käsitööehete valmistamise ning müügiga. Seega on loogiline, et ühingul peab olema väärismetalli, millest ta ehteid valmistab. Avaldaja on pikka aega ostnud puhast kulda ja hõbedat Tavid AS, Ausi Tehnoloogia OÜ ja K.A. Rasmussen AS käest. Seoses väärismetallide hinna tõusuga ei ole eelnevalt nimetatud koostööpartnerid nõus müüma väärismetalli börsihinnaga. Seega soovis kaebaja selleks, et enda majandustegevust ja protsessi säästlikumaks muuta, taotleda tegevusluba väärismetalli, vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügi teenuse pakkumiseks, et oleks võimalik osta väärismetalli eraisikutelt, lisanditest puhastada (afineerimine) ning valmistada uusi tooteid. Tekkinud ülejäägid oleks võimalik müüa teistele väiksetele juveelitootjatele.
2. Kaebaja on arvamusel, et tegelikult on ta juba vaikimisi

subjekt

§ 2

lg 1 p 6 mõttes, tema majandustegevus allub alguselt peale

sätestatule ehk ta on kohustatud subjekt. Seega oli antud juhul kaebaja taotlus saada õigus tegeleda

§ 2lg1 p 6 sätestatuga pigem formaalne, kuna kaebaja oli juba subjekt.

Täpsemalt on kaebajale tegevusluba kulla kokkuostuks vajalik, et kaebaja saaks oma klientidele selgitada, miks ta ei osta kasutatud 2

subjekt, kuid vastustaja seda tegevusloa väljastamise keeldumise otsuses ei maini. Juveliirina olla lubatud tegutseda ilma litsentsita, kuid mõned tegevused eeldavad tegevusloa olemasolu. Juhul, kui tegevusloast keeldutakse, siis see pärsib ettevõtja kogu majandustegevust ja piirab isiku ettevõtlusvabadust.

1. Kaebaja soovib rõhutada, et tema põhiline majandustegevus on väärismetalltoodete valmistamine, müük, parandamine jne. Tema peamine tegevus seisneb väärismetalli ostus ja müügis, kuid lisaks sellele ka ehete tootmise protsessis. Kaebaja märgib täiendavalt, et vahe on maksustamises ehk värismetall soetatakse ja müüakse ilma käibemaksuta, aga väärismetallist valmistatud toode müüakse käibemaksuga.
2. Kaebaja tutvus vaidlustatud otsuse punktidega, kus hinnati juhatuse liikme omadusi kontaktisikuks olemiseks ning kaebaja vaidleb RAB-i järeldusele kategooriliselt vastu, kuna kaebaja juhatuse liige omab rahapesu tõkestamise valdkonnas piisavalt neid teadmisi, mida on vaja konkreetselt tema tegevuse jaoks. Lähtudes ettevõtja majandustegevuse ärimudelist ja konkreetsest tegevusest on need teadmised piisavad. Kõige ohtlikumad on kaebaja äritegevuses juhtumid, kui kaebajale oleks toodud varastatud ehteid, kuid selle eest ei ole keegi kindlustatud. Juhul kui kaebajale tuuakse kahtlane kogus väärismetalli, siis ta koheselt võrdleb, kas see on usaldusväärne või mitte, kas isikul võiks olla nii palju, kas ta välimus ja räägitu omavahel klapib kokku või mitte. Vastavalt vajadusele tal on olemas protseduurireeglid, kus kõik vajalikud sammud seoses kahtlaste tehingutega on lahti seletatud. Samuti leiab kaebaja, et

§ 54

lg 1 p 7 alusel on RAB-il kohustus koolitada isiku töötajaid, uurijaid, prokuröre ja kohtunikke rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes. Kaebaja heidab vastustajale ette, et RAB pole kordagi kaebajat koolitanud, kuigi see on vastustaja seadusest tulenev kohustus. 16.

72 sätestab, et ettevõtjale antakse tegevusluba, kui temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul puudub kehtiv karistus riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kaebaja esindajat ei ole kunagi karistatud. Sama sätte lõike punktis 1 nimetatud isikutel peab olema korrektne ärialane maine. Vastustaja ei ole toonud ühtegi fakti ärimaine mittesobivuse kohta.

§ 17

lg 5 kohaselt võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ning kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse Rahapesu Andmebürooga. Kaebaja leiab, et puudub õigusselgus, millised need omadused täpselt peavad olema, et nõutud kriteeriume täita. 17. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu olulisele faktile -

§17lg 5 sätestab, et kontaktisiku määramine kooskõlastatakse Rahapesu Andmebürooga.

Kaebaja rõhutab, et kontaktisiku määramine kooskõlastatakse vastustajaga, mitte vastustaja ei otsusta, kas isik sobib antud positsioonile või mitte. Vastustajal on õigus kontrollida vaid rahapesu kontaktisiku usaldusväärsust ja tema maine laitmatust. Seaduses ei ole välja toodud ühtegi õiguslikku alust, et RAB-il on õigus kutsuda isik välja ning nõuda temalt peast kogu

sätestatut nii nagu vastustaja on käesoleval juhul teinud. 18. Eeltoodust ei ole kaebajale selge ega aru saada, millisel õigusliku alusel on tehtud kontaktisiku hindamine millele vastustaja oma otsuses viitab. Samuti ei ole lahti seletatud iga kohustatud subjekti jaoks vajalikke oskusi ja haridust, nende hindamise alust jne. Ei ole selge milline koolitus-väljaõpe ja millises mahus peab olema läbitud. Ilma eeltoodud selgituseta ei ole võimalik väita, kas isik sobib positsioonile või mitte, samuti puudub vastustajal õigus otsustada kontaktisiku kohale määramist, eriti kui tegemist n-ö ühemehe firmaga, kus sama isik täidab 3

§ 17ehk materiaalõigusnormi.

Kaebaja ei vasta

§ 17

sätestatud nõuetele.

§ 72

lg 1 p 2 sätestab, et ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ettevõtja poolt

§ 17

kohaselt määratud kontaktisik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

§ 17

lg 5 sätestab, et kontaktisikuks võib määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ning kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse Rahapesu Andmebürooga.

§ 17

lg 7 p-de 14 kohaselt on kontaktisiku ülesanded muu hulgas: kohustatud isiku tegevuses ilmnevatele ebatavalistele või rahapesu kahtlusega tehingutele või asjaoludele või terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumise korraldamine ja analüüsimine (p 1); teabe edastamine Rahapesu Andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral (p 2); kohustatud isiku juhatusele või filiaali juhatajale perioodiliselt kirjalike ülevaadete esitamine käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise kohta (p 3); muude kohustuste täitmine, mis on seotud käesoleva seaduse nõuete täitmisega (p 4). 22.

§ 17

lg 8 p-de 1-5 kohaselt on kontaktisikul õigus: teha kohustatud isiku juhatusele või filiaali juhatajale ettepanekuid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid sisaldavate protseduurireeglite muutmiseks ja täiendamiseks ning käesoleva seaduse § 14 lõikes 6 nimetatud koolituse korraldamiseks (p 1); nõuda kohustatud isiku struktuuriüksuselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisel tuvastatud puuduste kõrvaldamist mõistliku aja jooksul (p 2); saada kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja teavet (p 3); teha ettepanekuid kahtlaste ja ebatavaliste teatiste esitamise protsessi korraldamiseks (p 4); saada valdkonnaalaseid koolitusi (p 5). Seega eeldab kontaktisiku poolt

§ 17

lg 7 sätestatud kohustuste täitmine seadusest ja selle alusel koostatud õigusaktidest oma tööandjale tulenevate nõuete asjakohast tundmist ja nende ülesannete täiendatud hoolsuskohustusega täitmist. Seejuures on kontaktisiku kohustus tagada, et ettevõte tegevus ka tegelikult vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Vastava asjaolu tagamiseks on kontaktisikule kehtestatud

kohaselt ka kõrgendatud nõuded. Kui isikul puuduvad teadmised nii ettevõttega seotud kui valdkondlikest riskidest ning

nõuete osas on teadmised puudlikud, siis kontaktisikul ei ole võimalik täita seadusega kehtestatud ülesandeid ning RAB-il ei ole võimalik anda omapoolset kooskõlastust. 4

§ 17lg 5).

23.1. Vastustaja märgib, et kontaktisiku tööülesanded on seotud eelkõige

nõuete täitmisega, mistõttu on vastustaja ka oma 23.02.

1. a otsuse p 3.1 selgitanud, et kontaktisiku vajalik haridus on vastustaja hinnangul eelkõige õigusteaduse, majandusteaduse, finantsteaduse või sisejulgeoleku valdkonnad. Ei ole aga ka välistatud täiendavad koolitused, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas kasulikud. Kuna rahapesuvastane võitlus eeldab pidevat koostööd ettevõtte ja RAB-i vahel, sh info vahetamist, siis on mõistlik kui igale päringule, kirjale või telefonikõnele vastab antud valdkonna õigusaktide ja arengutega kursis olev isik. 23.
2. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et Monquer OÜ hindas enda võimeid, omadusi ja vastavust seadusega sätestatud nõuete osas üle. Vestluse käigus on K.I. ise avaldanud, et tal puudub kokkupuude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnaga, samuti ei ole ta läbinud vastava valdkonna koolitusi. 23.02.2022 otsusest ja ka vestluse protokollist nähtub, et vastustaja küsimusele, kas ja milliseid koolitusi on isik läbinud seoses kontaktisiku ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutava isiku ametikohtadega, küsis isik vastustaja käest, kas ja millised koolitused on üldse olemas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. Vastustaja selgitas milliseid erinevaid koolitusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas on võimalik läbida, nende kestvust ja läbiviimisw korda. 23.
3. Samuti küsis vastustaja kontaktisikult, milliseid tegevusi on vaja Monquer OÜ-l teha enne teenuse pakkumisega alustamist. K.I. vastas, et on vaja paigaldada kaamerad, teha tuba privaatseks, rohkem koolitada ennast ja töötajaid. K.I. lisas, et plaanib läbida koolitusi, millest vestluse käigus teada sai, samuti on plaanis saata töötajad koolitustele. Pärast vestlust saatis K.I. vastustajale kirja, milles on maininud, et tal ei ole hetkel võimalust soovitatud koolitusi läbida. Vastustaja märgib, et RAB ei soovitanud läbida mingit konkreetset koolitust vaid edastas üldise info võimalike koolituste osas.
4. Eelnevast tulenevalt asuski vastustaja oma otsuses seisukohale, et ettevõte ei ole suuteline läbi viima rahapesu ja terrorismi rahastamise alaseid koolitusi enda töötajatele. Samuti selgus läbiviidud vestluse käigus, et ettevõtte kontaktisikul puuduvad vajalikud võimed ja teadmised kontaktisiku tööülesannete täitmiseks. Seejuures puudub kontaktisikul ka huvi end koolitada. Eeltoodut arvesse võttes ei ole tal võimalik koolitada ka ettevõttesse tulevaid uusi töötajaid, ning samuti ise täita kontaktisiku kohustusi.
5. Vastustaja on vestluse käigus tuvastanud, et isikul puudub arusaamine ja teadmine, mis on ettevõtte protseduurireeglite tegelik sisu. K.I. sõnul on Monquer OÜ poolt esitatud protseduurireeglid koostatud tema ja Monquer OÜ töötaja poolt. Vastustaja palus selgitada vestluse käigus, mis on protseduurireeglid

kohaselt. K.I. vastas, et „Reegel, kuidas käituda inimestega, et vältida rahapesu ja terrorismi. Seda, mida me enda poolt saame teha“. Vastustaja küsis täiendavalt, mida sisaldavad Monquer OÜ protseduurireeglid. Isik vastas: „Isiku nime, kontakte, dokumenti kontrollimine PPA kodulehel. Me võtame kõik andmed kliendilt, kontrollime neid, kui mingi kahtlane metalli kogus või inimene ei sobi, kontrollime tausta, millega inimene üldse tegeleb ja kõikidest kahtlastest tehingutest anname teada. Meil on olemas täitmiseks ka ankeedid kliendi kohta ja võtame kõik kontaktid, mida me saame saada.“. Eeltoodust tulenevalt jõudiski vastustaja seisukohale, et K.I. ei tea, mida peavad ettevõtte protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad sisaldama ning kuidas eelnimetatud dokumente kasutada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. K.I. selgitas vestluses pealiskaudselt isikusamasuse tuvastamist ning metalli päritolu tuvastamist, kuid tema vastustest ei selgu, et ta mõistaks protseduurireeglite vajalikkust ega eesmärki. 5

§ 11

lg-le 3 avaldatakse riikliku riskihinnangu üldistatud tulemused Rahandusministeeriumi veebilehel. Seega ei ole riikliku riskihinnangu sisu leitav seadusest. Isik, kes on riikliku riskihinnanguga tutvunud peaks oskama hõlpsasti selgitada, kus vastav hinnang on leitav.

1. Vastustaja juhib tähelepanu, et pärast toimunud vestlust teavitas RAB kaebajat, et tema määratud kontaktisik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu andis RAB Monquer OÜ-le võimaluse kontaktisik välja vahetada. Kontaktisik on samal ajal Monquer OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Ettevõte aga kontaktisikut välja ei vahetanud.
2. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebajal puudub üldine arusaam kontaktisiku rollist ja tähtsusest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Seda seisukohta kinnitab K.I. 29.12.
3. a vastuväide ja kaebus, millest nähtub, et kaebuse koostaja ei tee vahet juhatuse liikme ja kontaktisiku ülesannetel, samuti ei mõista ta kontaktisikule seadusega sätestatud kohustuste sisu. Kaebaja ei mõista, et kontaktisik ei pea mõistma juveelitoodete valmistamise valdkonda, vaid peab oskama maandada riske, et äriühingu kaudu minimeerida või lausa välistada rahapesu võimalusi äriühingu kaudu.
4. Vastustaja leiab, et ta on õiguspäraselt asunud seisukohale, et isik ei vasta

§ 17sätestatud kontaktisiku nõuetele.

Kuna RAB-ile on pandud kohustus vastavalt

§ 54

lg 1 p 11 lahendada tegevuslubade taotlusi, siis on tal kohustus kontrollida menetluse käigus ka isikute vastavust kontrollieseme asjaoludele (

§ 72

) ning seda eelkõige

eesmärkide saavutamiseks, ehk suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust ja tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Seega kui isik ei oska sisuliselt selgitada kohustusi, mida ta peaks hakkama igapäevaselt rakendama kontaktisiku ülesannete täitmisel, siis ei ole võimalik vastustajal anda ka oma kooskõlastust ettevõtte poolt nimetatud kontaktisiku kandidatuurile ja väljastada ettevõttele tegevusluba (

§ 72lg 1 p 2).

31. Vastustaja nõustub, et

§ 54

lg 1 p 7 kohaselt on RAB-i ülesandeks kohustatud isiku töötajate, uurijate, prokuröride ja kohtunike koolitamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes. Kuid vastustaja ei ole oma kohustusi rikkunud ning tal ei ole kohustust omal algatusel otsida isikuid, keda koolitada. RAB annab võimaluse koolitamiseks, korraldades omapoolseid koolitusi, koostades ja avaldades juhendmaterjale. Kohustatud isikutele on abiks juhendid, mis on leitavad RAB-i koduleheküljel ning vajalikud ja asjakohased viited seadusandlusele ning erinevate organisatsioonide kodulehekülgedele. Seega peab eelkõige isik ise olema aktiivne enda koolitamisel. Lisaks peab 6

§ 17sätestatule juba tegevusloa taotluse esitamise hetkel.

Kuskilt ei tulene RAB-ile kohustust hakata ettevõtte kontaktisikut pärast tegevusloa taotluse esitamist eraldi koolitama. 32. Kaebaja väidab, et vastustaja kohustus on üksnes kooskõlastada kontaktisikut ja mitte otsustada selle üle, kes sobib või ei sobi täitma kontaktisiku kohustusi. Kaebaja ei ole taaskord mõistnud

-i sisu ja eesmärki.

§ 17lg 5 II lauses sisaldub sõna „kooskõlastatakse“.

Arvestades

-i eesmärki, tuleb mõista „kooskõlastamist“ sellisena, et RAB otsustab, kas isik on võimeline täitma kontaktisiku kohustusi, st kas tal on selleks vajalikud teadmised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisest. 33. RAB-i 23.02.2022. a otsus ei riku kaebaja PS §-s 31 tulenevat õigust ettevõtlusvabadusele, sest

§ 72lg 1 p 2 on kooskõlas põhiseaduses sätestatud reservatsiooniga.

Vastustaja märgib, et PS § 31 sätestatud ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu ja seda võib seadusega piirata, sh mõne tegevusvaldkonnas või tegevusalal tegutsemise loakohustuse sisseseadmisega. PS § 31 II lausest tuleneb, et seadus võib sätestada ettevõtlusega tegelemise tingimused ja korra. Seega PS §-s 31 sätestatud õigus tegelda ettevõtlusega pole absoluutne ja annab võimaluse piirata õigust tegelda ettevõtlusega. Vastustaja märgib, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Tegevuslubade süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris, ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris kõrgem kui teistes vähesema mõju ja kaaluga sektorites ja tingimuste täitmisel saab turul tegevusega alustada.

1. Vastustaja märgib, et kaebajal on võimalik edasi tegutseda juveliirina ja juveliiril on võimalus toota ehteid ilma, et ta ise tegutseb väärismetalli kokkuostjana. Vastustaja 23.02.2022 otsus ei keela K.I.l jätkata tööd juveliirina. Vastusaja leidis, et K.I. ei ole võimeline täitma kontaktisiku kohustusi ning vastustaja teavitas sellest ka kaebajat ning andis talle võimaluse määrata uus kontaktisik. Kaebaja ei muutnud kontaktisikut, mistõttu vastustajal ei olnud võimalik tegevusluba välja anda, vaid tuli teha keelduv otsus.
2. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ja selgitusi, kuidas 23.02.
3. a otsus rikub tema õigusi, kaebus on täies ulatuses põhjendamata, RAB-i 23.02.
4. a otsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning kehtiv. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan seda järgmiselt.
6. Käesoleval juhul on poolte vaidlus selles kas RAB võib tegevusloa andmisest keelduda kui ettevõtja soovib määrata kontaktisikuks isiku, kes selleks RAB-i hinnangul ei sobi. 38.

§ 72

lg 1 p 2 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui kontaktisik vastab

nõuetele.

§ 17

lg 5 kohaselt võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ja kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse RAB-ga.

§ 17

lg 5 kohaselt on RAB-l õigus saada kontaktisiku või kontaktisiku kandidaadi sobivuse kontrollimiseks kontaktisikult või kontaktisikukandidaadilt, tema tööandjalt ning riigi andmekogudest teavet. 7

-s pole täpsemalt reguleeritud kontaktisiku sobivuse sh. teadmiste kontrolli korda. Kuna tegemist on osaga tegevusloa andmise menetlusest, laienevad kontaktisiku nõuetekohasuse kontrollile täpsema regulatsiooni puudumisel haldusmenetluse üldpõhimõtted, sh vormivabadus ja eesmärgipärasus. HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule. 40.

sätestatud loakohustusel on eelkõige kuritegusid ennetav funktsioon. Seadusandja on RAB-ile pannud kohustuse hinnata, kas teenusepakkuja saab ja tohib teenuseid osutada (kas ta vastab seaduses sätestatud nõuetele), ehk kas tegevusloa võib väljastada või mitte. Selleks peab RAB hindama, kas teenuseosutaja töötajatel on piisvad teadmised ja oskused ning kas teenuseosutaja poolt kasutatavad riskide juhtimise süsteemid ja kontrollid on avalike huvide kaitse eesmärgil piisavad. Avalik huvi seisneb siinkohal selles, et teenusepakkuja kaudu ei oleks võimalik toime panna rahapesu või terrorismi rahastamist. Eeltoodust johtuvalt ei saa RAB-i roll tegevuslubade väljastamise menetlustes olla formaalne ning tegevusloa väljaandmise eelduseks olevatele kontrollieseme asjaoludele vastavus ei ole vormiline kontroll, vaid sisuline menetlus. Tegevusloa andmine annab avalikkusele kindlust, et nimetatud turuosalise kaudu on rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid maksimaalsel viisil juhitud.

1. RAB-il endal tuleb menetluse käigus sisustada kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajaliku hariduse, kutsealase sobivuse, vajalike võimete, isikuomaduste ja kogemuste ning laitmatu maine õigusmõisted. Haldusorgan peab oma hinnangut faktiliselt põhjendama ning kaaluma menetluse käigus tuvastatud asjaolude mõju edasises menetluses. Eelnevast tulenevalt jäi RAB-ile kaalutlusõigus otsustamaks, kas esineb alus tegevusloa andmisest keeldumiseks.
2. Vastustaja on valinud kontaktisiku nõuetele vastavuse kontrolliks vestluse vormi. Kontaktisiku kandidaadiks olevale isikule esitatavad küsimused ning neile antud vastused protokollitakse.
3. Vastustaja saatis 14.12.2021 Monquer OÜ-le juhatuse liikmele ja kontaktisikule K.I.-le kutse (dtl 47-48) ilmumiseks 21.12.2021 kell 09:00 RAB kontorisse. Kutses oli kirjas, et K.I. kutsutakse vestlusele nii tegevusloa taotluse esitanud ettevõtte juhatuse liikmena kui ka kontaktisiku kandidaadina. Kutses oli viidatud

§ 17

lg 5, mille kohaselt võib kontaktisikuks määrata vaid isiku, kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Välja oli toodud, et

§ 17

lg 6 kohaselt on RAB-l õigus saada kontaktisiku või kontaktisikukandidaadi sobivuse kontrollimiseks kontaktisikult või kontaktisikukandidaadilt, tema tööandjalt ja riigi andmekogudest teavet. Kutses oli ka välja toodud, et kontaktisiku ülesanneteks on

§ 17

lg 7 kohaselt muu hulgas kohustatud isiku tegevuses ilmnevatele ebatavalistele või rahapesu kahtlusega tehingutele või asjaoludele või terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumise korraldamine ja analüüsimine, teabe edastamine rahapesu andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatusele või Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse või finantseerimisasutuse filiaali juhatajale perioodiliselt kirjalike ülevaadete esitamine käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise kohta ja muude kohustuste täitmine, mis on seotud käesoleva seaduse nõuete täitmisega. Samuti oli kutses öeldud, et RAB vajab

§ 72

lg 1 p11 ja p 2 sätestatud kontrollieseme asjaolude kontrollimiseks täiendavat informatsiooni ülaltoodud juhatuse liikme selgituste näol, kuivõrd soovib veenduda ning saada täiendavat informatsiooni, kas isikul on korrektne ärialane maine, kuidas on korraldatud ettevõtte tegevus väärismetalli, vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügi teenuse pakkumisel. Kutses juhiti tähelepanu ka sellele, et vestlus toimub eesti keeles, mistõttu paluti ettevõttel vajadusel korraldada tõlketeenuse osutamine. Leian, 8

§ 72

lg 1 p 2 ja § 17 lg 5 ja 6 sätetest tuleneb RAB-ile õigus aga ka kohustus kontrollida kontaktisiku vastavust

nõuetele. See hõlmab ka RAB õigust hinnata kontaktisiku teadmisi

ja RSanS regulatsioonide kohta, kuna kontaktisiku kohustuseks ongi tagada, et ettevõtja järgiks

ja RSanS nõudeid. RAB-i üheks kohustuseks on Eesti majandusruumi ja finantssüsteemi kaitsmine rahapesu ja terrorismi rahastamise eest.

1. Kui isik ei saa aru kontaktisiku ülesannetest ja vastutusest ning ei tunne vastavat seadusandlust, siis ei ole RAB-il võimalik anda kooskõlastust ettevõtte poolt soovitud isiku kontaktisikuks määramisele. Nagu nähtub vastustaja vastusest, siis ettevõtjale anti võimalus kontaktisik välja vahetada (dtl 57, vastustaja vastuse p 2.3.6.), kuid kaebaja seda ei teinud. Märgin siinkohal, et kontaktisiku teenust on väikeettevõtjal võimalik ka sisse osta ning keskenduda oma põhitegevusega tegelemisele, milleks praegusel juhul on ehete disainimine, valmistamine ja müük.
2. RAB tugines oma 23.02.2022 otsuses

§ 72

lg 1 p-le 2, leides, ettevõte ei vasta nimetatud sättes kirjeldatud kontrollieseme asjaolule. Kaebaja poolt esitatud informatsioonist lähtudes ja läbi viidud vestluse tulemusena jõudis vastustaja järeldusele, et ettevõtte kontaktisikul puudub vajalik kogemus, haridus ja teadmised. Otsuses on vastustaja detailselt välja toonud, millistele nõuetele ettevõtte kontaktisiku ei vasta ning vastustaja on tehtud järeldusi põhjendanud. 49. Leian, et vastustaja on kontaktisiku sobivuse hindamisel oma seisukohti piisavalt põhjendanud, ning on kohaselt täitnud kaalumiskohustust ja see on viinud otsuses õigete hinnangute andmiseni kaebaja kontaktisiku sobivuse osas. Kontaktisiku poolt

§ 17

lg 7 sätestatud kohustuste täitmine eeldab seadusest ja selle alusel koostatud õigusaktidest oma tööandjale tulenevate nõuete asjakohast tundmist ja nende ülesannete täiendatud hoolsuskohustusega täitmist. Seejuures on kontaktisiku kohustus tagada, et ettevõte tegevus ka tegelikult vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Vastava asjaolu tagamiseks on kontaktisikule seaduse kohaselt kehtestatud kõrgendatud nõuded. Kui isikul puuduvad teadmised nii ettevõttega seotud kui valdkondlikest riskidest ning

nõuete osas on teadmised ilmselgelt puudlikud, siis kontaktisikul ei ole võimalik täita seadusega kehtestatud ülesandeid ning RABil ei ole võimalik anda omapoolset kooskõlastust. 50. MSÜS § 25 lg 1 punkti 2 kohaselt keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Tegevusloa kontrolliese on majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks (MSÜS § 18 lg 1).

alusel antava tegevusloa kontrollieset täpsustab

§ 72

, mille p 1 kohaselt kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui kontaktisik vastab

nõuetele. Vastustaja on kaebaja 9

§ 72lg 1 p 2 kontrollieseme asjaolule kuna ettevõtte kontaktisikul K.I.

puuduvad kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik kogemus, haridus ja teadmised (

§ 17lg 5).

51. Mis puudutab RAB-i kohustust koolitada ettevõtte töötajaid, siis nõustun vastustaja seisukohaga, et kontaktisik peab vastama

§ 17sätestatule juba tegevusloa taotluse esitamise hetkel.

Kaebaja on ebaõigelt tõlgendanud

§ 54

lg 1 p 7 sätestatud RAB-i ülesannet ja jõudnud järeldusele, et initsiatiiv ettevõtja töötajaid koolitada peaks tulema RAB-i poolt ning vastutus ettevõtja kontaktisiku kandidaadi teadmiste eest lasub RAB-il.

§ 17

lg 8 p 5 kohaselt on kontaktisikul õigus saada valdkonnaalaseid koolitusi, kuid esiteks puudutab see ettevõttesiseseid töötajate õigusi ja kohustus ehk selleks, et kontaktisiku funktsiooni täitev isik saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita, on tal seadusega antud õigus saada koolitust ettevõtja kulul. Teiseks on see õigus kontaktisikul mitte kontaktisiku kandidaadil. Seadusandja on siin sättes silmas pidanud kontaktisiku teadmiste pidevat täiendamist mitte baasteadmiste omandamist. 52. Kaebaja leiab oma kaebuses, et vaidlusalune RAB-i otsus piirab tema ettevõtlusvabadust ja piirab võimalusi konkureerida teiste ettevõttega. Saan aru, et kaebaja peab

seaduses sätestatud tegevusloa kohustust ja tegevusloa menetluse osaks olevaid seaduses sätestatud kontaktisikule seatud nõuete täitmise kontrollimist ebaõiglaselt ettevõtlusvabadust piiravaks. Vastustaja viitab õigesti, et Riigikohus on 10.05.2002 otsuses asjas 3-4-1-3-02 leidnud, et põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused. Praegusel juhul on sekkumist õigustavaks põhjuseks soov tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

1. RKPJK 06.04.2021 otsuses põhiseaduspärasuse kontrolli raames kohtuasjas nr 5-20-12 on riigikohus punktis 56 leidnud järgmist: „PS § 31 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtjat avaliku võimu sekkumise eest tulu saamise eesmärgil toimuvasse tegevusse (Riigikohtu üldkogu
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 5-20-3/43, punkt 108). Tulenevalt PS § 31 teisest lausest on ettevõtlusvabadus lihtsa seadusereservatsiooniga tagatud põhiõigus, mida võib piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-4-1-4-17, punkt 57).“. Sama otsuse punktis 61 sedastab kohus, et PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne. Järgmises punktis toob kohus välja, et põhiõiguste piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 lõike 1 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest sättest tulenevalt peab põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi reguleerima seadusandja (parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõte) ja põhiõiguste riivel peab olema seaduslik alus (seadusliku aluse nõue). MSÜS § 25 lg 1 punkti 2 ja

§ 54

lg 1 p 11 ja § 72 lg 1 p 2 annavad seaduse tasandil volituse ja aluse, mis tingimustel RAB võib tegevusloa väljastada või selle väljastamisest keelduda. 54. Mis puudutab, kaebaja väidet, et kaebaja näol on tegemist isikuga, kes on tegelikult juba ammu

subjekt, kuid vastustaja seda tegevusloa väljastamise keeldumise otsuses ei 10

§ 2

lõige 1 punkt 6 sätestab: „Käesolevat seadust kohaldatakse järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ametitegevuses: … 6) isikud, kes tegelevad väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga.“. Seega on tegevusluba nõutav vaid siis, kui soovitakse tegeleda väärismetalli, väärismetalltoodete või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga. Väärismetalli ostmine ehete valmistamiseks ning väärismetallist ehete jaemüük seaduses nimetatud tegevusluba ei eelda. RAB-i 23.02.2022 otsus ei takista kaebajat oma praeguse majandustegevusega edasi tegeleda.

1. Kokkuvõtvalt leian, et vastustaja RAB on kohaselt teostanud kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust, otsus on proportsionaalne ja seaduslik ning vastustaja ei ole ületanud oma pädevuse piire. Eeltoodust tulenevalt jätan kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab kaebuse rahuldamata ja vastustaja pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 11