Obsah (7)

§ 440§ 444§ 5§ 173§ 162§ 168§ 190

2-22-17909 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2023 a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Kostja on hagi selgesõnaliselt õigeks võtnud ega esita hagi rahuldamisele vastuväiteid. Seega rahuldab kohus hagi

§ 440lg 1 alusel kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

4.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu kohus käesolevat otsust ei põhjenda. Kirjeldavas osas esitas kohus üksnes lühidalt hagi asjaolud.

1. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte vahel 26.05.
2. a sõlmitud ja Tartu notar A. R. poolt tõestatud kinkeleping, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi, registriosa numbriga xxx, asukohaga 2 xxx linnas xxx, eriomandi esemena eluruum nr xxx, on tühine. Kohus kohustab kostjat andma tahteavaldused kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx teise (II) jakku kostja kohta tehtud omanikukanne ja kanda kinnistusregistrisse korteriomandi omanikuna sisse hageja. Kohus määrab, et vastavad kostja tahteavaldused tuleb asendada jõustunud käesoleva kohtuotsusega.
3. Kohus selgitab vastuseks kostja poolt esitatud väidetele, et kui linnavalitsus eestkostjana peaks tulevikus müüma hageja nimel korteriomandi, peab ta müügist saadud rahalisi vahendeid kasutama üksnes eestkostetava ülalpidamiseks ja tema eluvajaduste katmiseks, kui kohus ei anna nõusolekut teistsuguseks raha kasutuseks. Kohus teostab eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Eestkostja on kohustatud korteriomandi müügiks taotlema ka eelnevalt kohtult luba ning samuti hiljem esitama kohtule aruandeid, kuidas ta on eestkostetava vara kasutanud. Kohus selgitab veel, et seadusest ei tulene kostjale kohustust oma xxx ülalpidamiseks. Kui kostjal on kahtlusi eestkostja poolt eestkostetava raha kasutuse osas või etteheiteid xxx eestkostja tegevusele, on need otstarbekas esitada esmalt Tartu Linnavalitsusele kui eestkostjale ning vajadusel on võimalik pöörduda Tartu Maakohtu poole, kes teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Samuti kui kostja seda soovib, on tal võimalik taotleda, et kohus määraks teda venna eestkostjaks linnavalitsuse asemel.
4. Kohus selgitab Tartu Linnavalitsusele kui hageja eeskostjale, et käesolevaga ei ole hageja taotlenud tema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tühistamist ja kinnistusraamatust vastava kande kustutamist. Tulenevalt

§ 5

lg-st 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus selgitab, et vajadusel, näiteks kui eestkostetava korteriomandit soovitakse müüa, on võimalik ka isiklik kasutusõigust kinnistusraamatust kustutada. Nimetatud tehingu tegemiseks eestkostetava nimel on eestkostjal vajalik eelnev kohtu nõusolek. Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 näeb erisusena ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seadus ei võimalda jätta menetluskulusid hageja eestkostja kanda. Antud juhul rahuldab kohus hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja võttis hagi kohe pärast hagimaterjalide kättetoimetamist õigeks. Kostja leiab, et menetluskulusid ei tuleks jätta tema kanda, kuivõrd hageja pole kordagi kohtuväliselt pöördunud kostja poole. Hageja eestkostja hinnangul tuleks menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja oleks võinud ise pärast hagejale eestkoste määramist pakkuda tehingu tühistamist. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kostja andnud kuidagi põhjust hagi esitamiseks. Kostja selgitused kinkelepingu sõlmimise motiivide kohta on eluliselt usutavad ning kostja on olnud viivitamatult nõus tehingu tühisuse tuvastamisega ja korterimandi omandiõiguse hagejale tagasi andmisega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millest annaks järeldada kostja pahatahtlikkust või viivitamist või järelduks, et kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Tartu Linnavalitsus hageja eestkostjana oleks võinud menetluskulude kokkuhoidmiseks eelnevalt pöörduda kostja poole asja kohtuväliseks lahendamiseks. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb

§ 168lg 6 alusel jätta hageja kanda.

1. Kuivõrd kostjal hüvitamisele kuuluvaid õigusabikulusid toimiku materjalidest nähtuvalt tekkinud ei ole, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra ning hagejalt kostja kasuks rahalist menetluskulude hüvitist välja ei mõista. 3
2. Hageja enda menetluskuludeks on asja materjalidest nähtuvalt üksnes riigilõiv 1680 eurot. Kohus on hagejale 13.01.
3. a määrusega andnud menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu summas 1680 eurot tasumisest hagi esitamisel.

§ 190

lg 3 ja lg 4 alusel kuulub riigilõiv, millise tasumisest hageja oli esitamisel vabastatud, praegu hagejalt riigi tuludesse väljamõistmisele.

§ 190

lg 7 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Praegusel juhul peab kohus õiglaseks ja põhjendatuks vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võtab arvesse, et hagejaks on piiratud teovõimega eestkostetav isik, kelle nimel esitas hagi tema eestkostja, hageja sissetulek on väike ning sellest ei piisa isegi tema ülalpidamiseks (xxx). Samuti lahendati vaidlus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Eeltoodut arvestades vabastab kohus hageja riigilõivu summas 1680 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4