← Eesti

2-19-4619/45

Obsah (12)§ 164§ 168§ 170§ 172§ 169§ 171§ 76§ 100§ 108§ 101§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 30.04.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-461

) § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled vaidlevad selle üle kas Appoint Invest AS on Aptitude Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud 17.05.2016 sõlmitud lepingust tuleneva nõude kostja vastu 27.06.2018 loovutanud hagejale (I kd t.l. 27).

§ 164

lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 168

lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 4 Kuna seaduse järgi loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks isegi siis kui nõuet tegelikult ei ole loovutatud või kui loovutamine ei oleks kehtiv, siis ei ole kohtul käesolevas menetluses vajalik tuvastada kas Appoint Invest AS on 27.06.2018 nõude loovutamise kokkuleppega kehtivalt loovutanud kostja vastu nõude hagejale. Kohtul on oluline tuvastada, kas Appoint Invest AS on väljastanud dokumendi, mille kohaselt on Appoint Invest AS kinnitanud 27.06.2018 nõude loovutamist. Tunnistaja A. L. ütlustega on tõendatud, et tema on Appoint Invest AS nimel allkirjastanud 27.06.2018 nõude loovutamise lepingu. Seega võib lugeda tuvastatuks, et Appoint Invest AS-i ja hageja vahel 27.06.2018 nõude loovutamise lepingu esitamisega saab lugeda kostja teavitatuks nõude loovutamisest.

§ 172

kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Pooled vaidlevad selle üle, millal sai kostja teada, et Appoint Invest AS on loovutanud Aptitude Invest ja kostja vahel sõlmitud 17.05.2016 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kuna Appoint Invest AS-i seadusliku esindaja A.L. tunnistajana antud ütlused ja kostja seaduslike esindajate T. R., M. T. ja H. N. vande alla antud seletused on teineteisele vastukäivad selle kohta, kas kostjat on teavitatud nõude loovutamisest enne käesolevat kohtumenetlust ja kohtul ei ole põhjust eelistada ühe poole väiteid nõude loovutamise kohta teisele poolele ning vaidlust ei ole, et kirjalikult on kostjat teavitatud nõude loovutamisest käesolevas kohtumenetluses, siis on põhistatud kostja väide, et kostja ei teadnud kuni käesoleva kohtumenetluseni, s.o. kuni hagiavalduse kättesaamiseni 29.03.2019, et Appoint Invest AS on loovutanud nõude kostja vastu. Pooled vaidlevad selle üle kas kostjal on jäänud 17.05.2016 lepingust täitmata kohustusi, millised olid loovutatud Appoint Invest AS-le summas 1 513 004,70 (1 922 334,50-409 329,80).

§ 169

lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.

§ 169

lg 2 alusel, kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimigu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingu või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks.

§ 171

lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 01.12.2016 tehtud 140 000 euro ülekandest, millest hageja käsitleb 124 571 euro tasumist võlgnevuse tasumisena, ülejäänud summat 15 429 eurot saab käsitleda Appoint Invest AS-i poolt antud laenu tagasimaksena. Kohus leiab, et hageja käsitlus selle kohta, et hagejal on õigus kostja poolt tasutud summast osa raha arvestada mingi muu kohustuse täitmisena Appoint Invest AS ja kostja vaheliste teise õigussuhte raames, ei ole põhistatud. Asjaolu, et Appoint Invest AS on teinud kostjale ülekande selgitusega „laen“ summas 15 429 eurot ei luba kuidagi arvata, et kostjal oli kohustus see summa Appoint Invest AS-le tagastada 01.12.2016 või, et kostja oleks soovinudki 140 000 tasumisel lugeda tasutuks eelkõige kohustus tagastada väidetav laen 15 429 eurot. Mõistlik on arvata, et kui kostja seadusliku esindaja T. R. vande all antud seletuse kohaselt sooviti kõik ülekantud summad arvestada lepingu alusel kohustuse täitmisena ja kostja tasudes Appoint Invest AS-le 01.12.2016 140 000 eurot, mille üle pooled ei vaidle, siis kogu see summa tasuti 17.05.2016 lepingust tuleneva kostja kohustuse katteks. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju on kostja täiendavalt tasunud Appoint Invest AS-ile tasunud kuni hagejale nõude loovutamiseni (I kd t.l. 97-100, II kd t.l. 36-37) ja nõude loovutamisest teada saamiseni kostja poolt. 5 Kohus leiab, et kostja 17.06.2016 ülekandega summas 7 000 eurot Aptitude Invest OÜ arvelduskontole selgitusega ülekanne ja kostja juhatuse liikme T.R. vande all antud seletusega on tõendatud, et makset teostades Appoint Invest AS-i soovil Aptitude Invest OÜ arvele oli kostja sooviks kostja võlgnevuse kustutamine Appoint Invest AS-i ees lepingu p 5.

  1. alusel (II kd t.l. 36). Kostja 23.08.2016 ülekandega summas 50 000 eurot Aptitude Invest OÜ arvelduskontole selgitusega „ülekanne ning kostja juhatuse liikme T. R. vande all antud seletusega on samuti kostja tõendanud, et makse teostati 17.05.2016 asjaõiguslepingu punkti 5.5 alusel võlgnevuse kustutamiseks sellisel viisil kostja soovil ja Appoint Invest AS-i juhiste alusel (II kd t.l. 37). Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et 17.05.2016 asjaõiguslepingust tulenevad nõuded olid loovutatud eelnevate ülekannete tegemise ajaks juba Appoint Invest AS-le ei välista Aptitude Invest OÜ ja kostja vahelist kokkulepet tasuda asjaõiguslepingust tuleneva võlgnevuse katteks 17.06.2016 7 000 eurot ja 23.08.2016 50 000 eurot just Appoint Invest AS-i kontole vastavalt Aptitude Invest OÜ soovile, mida on kostja seaduslik esindaja oma vande alla antud seletuses kinnitanud. Kohtu arvates ei ole aga kostja veenvalt põhistanud, et kostja ülekannet 16.12.2016 summas 7 228 Appoint Invest AS-i arvelduskontole selgitusega „laenu tagastus + Aptitude Invest OÜ arve“ saaks iseenesest pidada 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.
  2. alusel võlgnevuse tasumisena samas summas. Asjaolu, et kostja väidetel puudusid rahalised kohustused Aptitude Invest OÜ ees ja kostja seaduslik esindaja T. R. seletuse järgi peeti kõigi ülekannete tegemisel silmas kostja 17.05.2016 lepingujärgse võlgnevuse kustutamist Aptitude Invest OÜ ees on vastuolus ülekande selgitusse märgituga, mille kohaselt on selgesõnaliselt ülekanne teostatud osaliselt mingi laenukohustuse katteks ja osaliselt on sellega tasutud Aptitude Invest OÜ arve. Seega ei ole mõistliku kõrvalseisjana võimalik järeldada tagantjärgi kostja tahtevaldusi, mille kohaselt oleksid kõik ülekanded hoolimata selgitustest tehtud asjaõiguslepingu p 5.
  3. järgse võlakohustuse täitmisena, samas kui ülekannete selgitustest seda mitte kuidagi tuletada ei saa. Vastupidi, 16.12.2016 ülekande selgitus näitab selgelt, et kostjal oli tahe eristada erinevaid kohustusi. Kuna aga 16.12.2016 ülekandest ei nähtu, mis ulatuses tuleks üle kantud summat 7 228 eurot arvestada laenukohustuse katteks ja mis ulatuses on kostja tasunud Aptitude Invest OÜ arve, siis ei ole võimalik lugeda tuvastatuks, et 7 228 eurot on kostja poolt tasutud 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.5 täitmisena summas 7 228 eurot. Eeltoodud põhjendustel ei ole veenvalt põhistatud ka kostja 05.01.2017 ülekanne summas 15 607 eurot Appoint Invest AS-i arvelduskontole selgitusega „Aptitude Invest OÜ arved“, 20.01.2017 ülekanne summas 4 000 eurot Appoint Invest ASi arvelduskontole selgitusega „Aptitude Invest OÜ arve nr M00408“, 28.02.2017 ülekanne summas 20 000 eurot Appoint Invest AS-i arvelduskontole selgitusega „Aptitude Invest OÜ arved“ oleksid olnud tehtud 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.
  4. alusel, sest nendes on märgitud konkreetselt, milleks on ülekanne tehtud ja sealt ei nähtu, et ülekandeid saaks pidada 17.05.2016 asjaõiguslepingu alusel teostatud võlgnevuse katteks või muude kokkulepete alusel võlgnevuse kustutamiseks erinevalt kostja seadusliku esindaja poolt vande all antud seletustest. Samas on kostja kohtu arvates veenvalt põhistanud, et kostja poolt Appoint Invest AS-le tehtud ülekanded 03.02.2017 summas 25 000 eurot selgitusega „according to the agreement“ (tõlkes: vastavalt lepingule); 07.02.2017 summas 7 500 eurot Appoint Invest AS-i arvelduskontole selgitusega „according to the agreement“ (tõlkes: vastavalt lepingule); ülekanded Appoint Invest AS-le 05.04.2017 summas 200 000 eurot, 06.04.2017 summas 50 000 eurot ja 07.04.2017 summas 125 000 eurot selgitustega „agreed payment“ (tõlkes: kokkulepitud makse), kus kostja seaduslik esindaja T. R. vande all antud seletusega on kinnitatud, et tehtud ülekannetega peeti silmas just 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.
  5. kohustuste täitmist. Kohtu arvates on mõistlik ka nende ülekannete tegemist sisustada 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.
  6. kohustuste täitmisena, sest pooled möönavad, et kostja on osaliselt täitnud asjaõiguslepingu kohustusi, samas kostja poolt tehtud maksekorraldustes pole kordagi otse viidatud asjaõiguslepingule endale, vaid kui laenu tagastusele, mistõttu ka inglise keelsed väljendid vastavalt lepingule või kokkulepitud makse võib mõistliku kõrvalseisjana sisustada kui kokkulepet tagastada konkreetne summa ja seda siis lepingu alusel nagu nähtub kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustest. Vaidlust ei ole, et 11.04.2016 lepingu punkti 5.1.3 kui 17.05.2016 asjaõiguslepingu punkti 6.3 alusel kohustus Appoint Invest AS tagama kinnistule DNB Pank AS-i (õigusjärglane Luminor 6 Bank AS) kasuks seatud hüpoteegi summas 1 000 000 eurot kustutamise hiljemalt kolme kuu jooksul arvates 17.05.2016 lepingu sõlmimisest, kuid ei teinud seda. Tuvastatud on, et 06.04.2018 loovutas Luminor Bank AS hüpoteegiga tagatud nõuded I OÜ ja A ASi vastu N OÜ-le (I kd t.l. 103-106) ning ühtlasi andis üle nõuetega seotud tagatised, sh hüpoteegi (I kd t.l. 107-108). Vaidlust ei ole, et N OÜ pöördus omakorda 24.04.2018 avaldusega kostja suhtes täitemenetluse algatamiseks kohtutäitur Risto Sepa poole ning taotles Luminor Bank AS-ilt omandatud nõuete sundtäitmiseks sissenõude pööramist kostjale kuuluvale kinnistule hüpoteegi summa 1 000 000 eurot ulatuses (I kd t.l 109-110). Veenev on kostja väide, et vältimaks N OÜ poolt täitemenetluse käigus kinnistu sundvõõrandamist oli kostja sooviks täita N OÜ rahalised nõuded Appoint Invest AS-i eest kokku summas 1 000 000 eurot (I kd t.l. 111-116). Kuid kostja ei ole tõendanud, ei 1 000 000 euro tasumist kostja enda poolt 20.12.2018, samuti ei ole tõendanud kostja väidet, et Appoint Invest AS-i eest 1 000 000 euro maksmisega oleksid iseenesest vähenenud kostja 17.05.2016 asjaõiguslepingu punktist 5.5 tulenevad kohustused Appoint Invest AS-i ees. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe, et 1 000 000 euro tasumist loetakse kostja poolt 17.05.2016 asjaõiguslepingu täitmise kohustuse katteks. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja tõendanud oma väiteid, et on tasunud Appoint Invest AS-le loovutatud nõude alusel kostja ja Appoint Invest AS kokkulepete alusel rohkem kui 464 500 eurot. Seega on tuvastatud, et kostjal on 17.05.2016 lepingust tulenevalt täitmata kohustusi nõude loovutamiseni Appoint Invest AS-le kokku summas 1 033 075,70 eurot (1 513 004,70-15 429464 500). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on nõudeid Appoint Invest AS-i vastu, millised kostja on soovinud tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu.

§ 171

lg 3 järgi võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus tasaarvestada 1 000 000 eurone nõue Appoint Invest AS-i vasu, millise kostja tasus täitemenetluses 20.12.2018, s.o. enne nõude loovutamisest teada saamist, et vältida sissenõude pööramist kostja kinnistule, hagejale loovutatud nõudega kostja vastu. Kostja ei ole tõendanud, et tema oleks tasunud Appoint Invest AS-i eest täitemenetluses 20.12.2018 1 000 000 eurose nõude. Asjaolust, et 18.12.2018. on kostja ja X OÜ vahel sõlmitud laenulepingu (II kd t.l. 38-40), mille kohaselt andis X OÜ kostjale laenu summas 1 000 000 eurot, millega tasuda N OÜ-le täiteasjas nr 027/2018/642 vabatahtlikult 1 000 000 eurot vältimaks kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimist N OÜ poolt ning omandas 1 000 000 eurose hüpoteegi, kus laenulepingu punkti 2.1 kohaselt hoiustas X OÜ laenusumma notar R. K. ametikontole ning see kanti sealt edasi N OÜ-le hüpoteegi loovutamise tehingu raames, ei luba arvata, et laenusumma oleks kantud X OÜ poolt üle muul alusel kui laenulepingu, s.o. mitte kostja ja Appoint Invest AS-i vaheliste kohustuste täitmisena ja, et kostja oleks oma väidetava kohustuse Appoint Invest AS-i asemel, millest kostjal on tekkinud Appoint Invest AS-i vastu nõue, täitnud enne hagejale nõude loovutamisest teada saamist. Kuna vaidlust ei ole, et hüpoteek tagas I OÜ ja A OÜ laenulepingust tulevate kohustuste täitmist, siis ei ole ka veenev kostja väide, et 1 000 000 euro tasumisega oleks täidetud Appoint Invest AS-i kohustust. Seda kohtu seisukohta ei muuda ka kostja osanike 18.06.2018 ja 12.12.2018 otsused, millest tulenevalt oleks Appoint Invest AS lubanud tasuda kostjale 1 000 000 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks täitnud eelmise võlausaldaja Appoint Invest AS-i asemel 1 000 000 euro tasumise kohustuse enne hagiavalduse kättesaamist, s.o. enne nõude loovutamisest teada saamist. Kostja väide, et alternatiivselt võiks N OÜ-le tasutud 1 000 000 eurot olla käistletav Appoint Invest AS-i poolt kostjale 17.05.2016 asjaõiguslepingu punkti 6.3 rikkumisega tekitatud 7 kahjuna ei luba samuti arvata, et kostja on tasunud Appoint Invest AS-i eest täitemenetluses oleva nõude katteks sellise summa ja teinud seda enne nõude loovutamisest teada saamist. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal oli Appoint Invest AS-i vastu 1 000 000 eurone nõue enne kostjale nõude loovutamisest teatamist ja seetõttu ei ole tõendatud kostja väide, et ta saaks selle nõude tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Asjaolust, et Appoint Invest AS ja Appoint Holding OÜ vahelisest 05.10.2016 laenulepingust tulenevad Appoint Invest AS kohustused on tagatud kostja kinnistule Appoint Holding OÜ kasuks seatud hüpoteegiga kokku 225 000 euro ulatuses (I kd t.l. 125-132), kus T OÜ kui Appoint Holding OÜ singulaarne õigusjärglane on laenunõude sissenõudmiseks algatanud kostja suhtes täitemenetluse (I kd t.l. 133-136), ei luba samuti arvata, et juhul kui kostja peaks kunagi T OÜ nõude rahuldama, siis oleks või oleks kostjal juba olnud mingi nõue Appoint Invest AS vastu ja mida oleks kostja saanud tasaarvestada Appoint Invest AS-i vastu enne hageja nõude esitamist kostja vastu, s.o. enne nõude loovutamisest teada saamaist. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et kostjal oleks õigus tasaarvestada 225 000 eurone nõue Appoint Invest AS-i vastu hageja nõudega kostja vastu. Kostja vastuväide, et tal on õigus tasaarvestada kostja nõue eelmise võlausaldaja Appoint Invest ASi vastu seoses asjaluga, et Appoint Invest AS vastutab 11.04.2016 lepingu punkti 5.1.1 kohaselt solidaarselt Aptitude Invest OÜ-ga lepingus nimetamata võlgnevuste ja/või kohustuste täitmise eest, ei ole tõendatud. Kostja soovib tasaarvestada Appoint Invest AS-i vastu Aptitude Invest OÜ täitmata kohustused, kus 11.04.2016 lepingu punkt 4.1 järgi kinnistu müüja Aptitude Invest OÜ kohustus andma kostjale kui kinnistu ostjale üle kõik 11.04.2016 lepingu punktis 2.1.3 nimetatud rendi- ja üürilepingute alusel makstud deposiidisummad (kogusummas 24 653,90 eurot, I kd t.l. 137) hiljemalt kinnistu omandiõiguse ülekandmiseks sõlmitava asjaõiguslepingu sõlmimise päeval, mis sõlmiti 17.05.2016 ning kus 11.04.2016 leping punktis 4.1 lepiti kokku, et arvates kinnistu osas asjaõiguslepingu (mis sõlmiti 17.05.2016) sõlmimise päevast kuulub kinnistu osas sõlmitud rendija üürilepingute alusel laekuv tulu kostjale ning et Aptitude Invest OÜ kohustub hiljemalt kolme

(3)pangapäeva jooksul asjaõiguslepingu sõlmimisest kandma kostjale üle jooksva kuu eest tasutud üüri- ja rendimaksed (kuni 30.11.2016 kogusummas 204 395,16 eurot). Kuna kostja sooviks on tasaarvestada nõuded, millised on sõnaselgelt nimetatud 11.04.2016 võlaõiguslepingus, siis ei ole tõendatud kostja väide, et tal oleks võlaõiguslepingu puntki 4.1. alusel nõue Appoint Invest AS-i vastu, mida nagu ei oleks lepingus nimetatudki ja mille eest võiks Appoint Invest AS lepingu p 5.1.1 alusel solidaarselt vastutada Aptitude Invest OÜ-ga. Kuna kostjal ei ole tõendanud, et tal oleks nõue Appoint Invest AS-i vastu 24 653,90 euro ja 204 395,16 euro suuruse, siis ei ole võimalik kostjal neid nõudeid hageja nõudega tasaarvestada.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 033 075,70 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.7. kohaselt on müüjal õigus tasumisega viivitamise korral nõuda ostjalt viivist 0,030% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Pooled ei vaidle, et kostja pidi tasuma võlgnevuse 1 922 334,50 eurot 19.05.2016 ning sellest 8 ajast, s.o. alates 20.05.2016 on kostja olnud koguvõlgnevuse tasumisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 922 334,50 euro tasumisega viivitamise eest kuni 17.06.2016 29 päeva eest viivist 16 724,31 eurot. Kuna kostja on tasunud 17.06.2016 võlgnevusest 7 000 eurot, siis kuni järgmiste maksete teostamiseni 23.08.2016 on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 915 334,50 tasumisega viivitamise eest alates 18.06.2016 67 päeva eest viivist 38 498,22 eurot. Kuna kostja on tasunud 23.08.2016 võlgnevusest 50 000 eurot ja 272 500 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 01.12.2016 summas 140 000 eurot on hagejal on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 24.08.2016 1 592 834,50 euro maksmisega 100 päeva eest 47 785,04 eurot. Kuna kostja on tasunud 01.12.2016 võlgnevusest 140 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 18.01.2017 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 02.12.2016 1 452 834,50 euro maksmisega 48 päeva eest 20 920,82 eurot. Kuna kostja on tasunud 18.01.2017 2 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 03.02.2017 on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.01.2017 1 450 834,50 euro tasumisega 16 päeva eest 6 964,01 eurot. Kuna kostja on tasunud 03.02.2017 25 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 07.02.2017 1 425 834,50 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 04.02.2017 4 päeva eest 1 711 eurot. Kuna kostja on tasunud 07.02.2017 7 500 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 03.03.2017 1 418 334,50 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 08.02.2017 24 päeva eest 10 212,01 eurot. Kuna kostja on tasunud 03.03.2017 10 258,80 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 05.04.2017 1 408 075,70 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 04.03.2017 33 päeva eest 13 939,95 eurot. Kuna kostja on tasunud 05.04.2017 200 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 06.04.2017 1 208 075,70 euro võlgnevuse tasumisega viivitamise eest hagejal õigus nõuda viivist alates 06.04.2017 1 päeva eest 362,42 eurot. Kuna kostja on tasunud 06.04.2017 50 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 07.04.2017 1 158 075,70 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viiviseid alates 07.04.2017 1 päeva eest 347,42 eurot. Kuna kostja on 07.04.2017 tasunud 125 000 eurot võlgnevuse katteks, siis on tuvastatud, et alates 07.04.2017 kuni hagiavalduses esitatud viivise arvestamiseni 22.03.2019 on kostja 1 033 075,70 euro tasumisega olnud viivituses 715 päeva ja hagejal on õigus selle aja eest nõuda kostjalt viiviseid 221 594,74 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale viiviste katteks kokku 379 059,94 eurot.

§ 113

lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§ 162

sätestatule.

§ 162

lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit Kohus leiab, et kostja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks hageja viivisenõude vähendamiseks. Kostja väide, et viivisenõue on iseenesest suur, ei veena kohut, et kohus peaks seda vähendama, sest kohtu arvates on ka põhinõue kostja vastu suur. Kuna viivise kokkulepe on poolte vahel läbi räägitud, kuid sellele vaatamata, ei ole kostja oma lepingust tulenevaid makseid teostanud nõuetekohaselt, siis ei ole kohtul põhjust viivist vähendada vaid sel põhjusel, et viivisenõue on suur, sest viivise nõue saabki olla just sellises suuruses vaid seetõttu, et kostja enda poolt tähtaegselt täitmata kohustuste tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale põhivõlgnevus, siis on põhjendatud välja mõista kostjalt ka viivis 0,03 % päevas põhivõlgnevuselt 1 033 075,70 eurolt alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 26.03.2019 kuni põhivõlgnevuse 1 033 075,70 euro tasumiseni. 9 Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 30, 45-95, 101-102, 117-124, 167-207, II kd t.l. 29-35, 77-80), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 70 % ulatuses, siis proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele, jätab kohus menetluskulud 30 % ulatuses hageja kanda ja 70 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik osaliselt tühistatud TRK määrusega 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.