) § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled vaidlevad selle üle kas Appoint Invest AS on Aptitude Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud 17.05.2016 sõlmitud lepingust tuleneva nõude kostja vastu 27.06.2018 loovutanud hagejale (I kd t.l. 27).
lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 4 Kuna seaduse järgi loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks isegi siis kui nõuet tegelikult ei ole loovutatud või kui loovutamine ei oleks kehtiv, siis ei ole kohtul käesolevas menetluses vajalik tuvastada kas Appoint Invest AS on 27.06.2018 nõude loovutamise kokkuleppega kehtivalt loovutanud kostja vastu nõude hagejale. Kohtul on oluline tuvastada, kas Appoint Invest AS on väljastanud dokumendi, mille kohaselt on Appoint Invest AS kinnitanud 27.06.2018 nõude loovutamist. Tunnistaja A. L. ütlustega on tõendatud, et tema on Appoint Invest AS nimel allkirjastanud 27.06.2018 nõude loovutamise lepingu. Seega võib lugeda tuvastatuks, et Appoint Invest AS-i ja hageja vahel 27.06.2018 nõude loovutamise lepingu esitamisega saab lugeda kostja teavitatuks nõude loovutamisest.
kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Pooled vaidlevad selle üle, millal sai kostja teada, et Appoint Invest AS on loovutanud Aptitude Invest ja kostja vahel sõlmitud 17.05.2016 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kuna Appoint Invest AS-i seadusliku esindaja A.L. tunnistajana antud ütlused ja kostja seaduslike esindajate T. R., M. T. ja H. N. vande alla antud seletused on teineteisele vastukäivad selle kohta, kas kostjat on teavitatud nõude loovutamisest enne käesolevat kohtumenetlust ja kohtul ei ole põhjust eelistada ühe poole väiteid nõude loovutamise kohta teisele poolele ning vaidlust ei ole, et kirjalikult on kostjat teavitatud nõude loovutamisest käesolevas kohtumenetluses, siis on põhistatud kostja väide, et kostja ei teadnud kuni käesoleva kohtumenetluseni, s.o. kuni hagiavalduse kättesaamiseni 29.03.2019, et Appoint Invest AS on loovutanud nõude kostja vastu. Pooled vaidlevad selle üle kas kostjal on jäänud 17.05.2016 lepingust täitmata kohustusi, millised olid loovutatud Appoint Invest AS-le summas 1 513 004,70 (1 922 334,50-409 329,80).
lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.
lg 2 alusel, kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimigu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingu või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks.
lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 01.12.2016 tehtud 140 000 euro ülekandest, millest hageja käsitleb 124 571 euro tasumist võlgnevuse tasumisena, ülejäänud summat 15 429 eurot saab käsitleda Appoint Invest AS-i poolt antud laenu tagasimaksena. Kohus leiab, et hageja käsitlus selle kohta, et hagejal on õigus kostja poolt tasutud summast osa raha arvestada mingi muu kohustuse täitmisena Appoint Invest AS ja kostja vaheliste teise õigussuhte raames, ei ole põhistatud. Asjaolu, et Appoint Invest AS on teinud kostjale ülekande selgitusega „laen“ summas 15 429 eurot ei luba kuidagi arvata, et kostjal oli kohustus see summa Appoint Invest AS-le tagastada 01.12.2016 või, et kostja oleks soovinudki 140 000 tasumisel lugeda tasutuks eelkõige kohustus tagastada väidetav laen 15 429 eurot. Mõistlik on arvata, et kui kostja seadusliku esindaja T. R. vande all antud seletuse kohaselt sooviti kõik ülekantud summad arvestada lepingu alusel kohustuse täitmisena ja kostja tasudes Appoint Invest AS-le 01.12.2016 140 000 eurot, mille üle pooled ei vaidle, siis kogu see summa tasuti 17.05.2016 lepingust tuleneva kostja kohustuse katteks. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju on kostja täiendavalt tasunud Appoint Invest AS-ile tasunud kuni hagejale nõude loovutamiseni (I kd t.l. 97-100, II kd t.l. 36-37) ja nõude loovutamisest teada saamiseni kostja poolt. 5 Kohus leiab, et kostja 17.06.2016 ülekandega summas 7 000 eurot Aptitude Invest OÜ arvelduskontole selgitusega ülekanne ja kostja juhatuse liikme T.R. vande all antud seletusega on tõendatud, et makset teostades Appoint Invest AS-i soovil Aptitude Invest OÜ arvele oli kostja sooviks kostja võlgnevuse kustutamine Appoint Invest AS-i ees lepingu p 5.
lg 3 järgi võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus tasaarvestada 1 000 000 eurone nõue Appoint Invest AS-i vasu, millise kostja tasus täitemenetluses 20.12.2018, s.o. enne nõude loovutamisest teada saamist, et vältida sissenõude pööramist kostja kinnistule, hagejale loovutatud nõudega kostja vastu. Kostja ei ole tõendanud, et tema oleks tasunud Appoint Invest AS-i eest täitemenetluses 20.12.2018 1 000 000 eurose nõude. Asjaolust, et 18.12.2018. on kostja ja X OÜ vahel sõlmitud laenulepingu (II kd t.l. 38-40), mille kohaselt andis X OÜ kostjale laenu summas 1 000 000 eurot, millega tasuda N OÜ-le täiteasjas nr 027/2018/642 vabatahtlikult 1 000 000 eurot vältimaks kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimist N OÜ poolt ning omandas 1 000 000 eurose hüpoteegi, kus laenulepingu punkti 2.1 kohaselt hoiustas X OÜ laenusumma notar R. K. ametikontole ning see kanti sealt edasi N OÜ-le hüpoteegi loovutamise tehingu raames, ei luba arvata, et laenusumma oleks kantud X OÜ poolt üle muul alusel kui laenulepingu, s.o. mitte kostja ja Appoint Invest AS-i vaheliste kohustuste täitmisena ja, et kostja oleks oma väidetava kohustuse Appoint Invest AS-i asemel, millest kostjal on tekkinud Appoint Invest AS-i vastu nõue, täitnud enne hagejale nõude loovutamisest teada saamist. Kuna vaidlust ei ole, et hüpoteek tagas I OÜ ja A OÜ laenulepingust tulevate kohustuste täitmist, siis ei ole ka veenev kostja väide, et 1 000 000 euro tasumisega oleks täidetud Appoint Invest AS-i kohustust. Seda kohtu seisukohta ei muuda ka kostja osanike 18.06.2018 ja 12.12.2018 otsused, millest tulenevalt oleks Appoint Invest AS lubanud tasuda kostjale 1 000 000 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks täitnud eelmise võlausaldaja Appoint Invest AS-i asemel 1 000 000 euro tasumise kohustuse enne hagiavalduse kättesaamist, s.o. enne nõude loovutamisest teada saamist. Kostja väide, et alternatiivselt võiks N OÜ-le tasutud 1 000 000 eurot olla käistletav Appoint Invest AS-i poolt kostjale 17.05.2016 asjaõiguslepingu punkti 6.3 rikkumisega tekitatud 7 kahjuna ei luba samuti arvata, et kostja on tasunud Appoint Invest AS-i eest täitemenetluses oleva nõude katteks sellise summa ja teinud seda enne nõude loovutamisest teada saamist. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal oli Appoint Invest AS-i vastu 1 000 000 eurone nõue enne kostjale nõude loovutamisest teatamist ja seetõttu ei ole tõendatud kostja väide, et ta saaks selle nõude tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Asjaolust, et Appoint Invest AS ja Appoint Holding OÜ vahelisest 05.10.2016 laenulepingust tulenevad Appoint Invest AS kohustused on tagatud kostja kinnistule Appoint Holding OÜ kasuks seatud hüpoteegiga kokku 225 000 euro ulatuses (I kd t.l. 125-132), kus T OÜ kui Appoint Holding OÜ singulaarne õigusjärglane on laenunõude sissenõudmiseks algatanud kostja suhtes täitemenetluse (I kd t.l. 133-136), ei luba samuti arvata, et juhul kui kostja peaks kunagi T OÜ nõude rahuldama, siis oleks või oleks kostjal juba olnud mingi nõue Appoint Invest AS vastu ja mida oleks kostja saanud tasaarvestada Appoint Invest AS-i vastu enne hageja nõude esitamist kostja vastu, s.o. enne nõude loovutamisest teada saamaist. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et kostjal oleks õigus tasaarvestada 225 000 eurone nõue Appoint Invest AS-i vastu hageja nõudega kostja vastu. Kostja vastuväide, et tal on õigus tasaarvestada kostja nõue eelmise võlausaldaja Appoint Invest ASi vastu seoses asjaluga, et Appoint Invest AS vastutab 11.04.2016 lepingu punkti 5.1.1 kohaselt solidaarselt Aptitude Invest OÜ-ga lepingus nimetamata võlgnevuste ja/või kohustuste täitmise eest, ei ole tõendatud. Kostja soovib tasaarvestada Appoint Invest AS-i vastu Aptitude Invest OÜ täitmata kohustused, kus 11.04.2016 lepingu punkt 4.1 järgi kinnistu müüja Aptitude Invest OÜ kohustus andma kostjale kui kinnistu ostjale üle kõik 11.04.2016 lepingu punktis 2.1.3 nimetatud rendi- ja üürilepingute alusel makstud deposiidisummad (kogusummas 24 653,90 eurot, I kd t.l. 137) hiljemalt kinnistu omandiõiguse ülekandmiseks sõlmitava asjaõiguslepingu sõlmimise päeval, mis sõlmiti 17.05.2016 ning kus 11.04.2016 leping punktis 4.1 lepiti kokku, et arvates kinnistu osas asjaõiguslepingu (mis sõlmiti 17.05.2016) sõlmimise päevast kuulub kinnistu osas sõlmitud rendija üürilepingute alusel laekuv tulu kostjale ning et Aptitude Invest OÜ kohustub hiljemalt kolme
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 033 075,70 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.7. kohaselt on müüjal õigus tasumisega viivitamise korral nõuda ostjalt viivist 0,030% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Pooled ei vaidle, et kostja pidi tasuma võlgnevuse 1 922 334,50 eurot 19.05.2016 ning sellest 8 ajast, s.o. alates 20.05.2016 on kostja olnud koguvõlgnevuse tasumisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 922 334,50 euro tasumisega viivitamise eest kuni 17.06.2016 29 päeva eest viivist 16 724,31 eurot. Kuna kostja on tasunud 17.06.2016 võlgnevusest 7 000 eurot, siis kuni järgmiste maksete teostamiseni 23.08.2016 on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 915 334,50 tasumisega viivitamise eest alates 18.06.2016 67 päeva eest viivist 38 498,22 eurot. Kuna kostja on tasunud 23.08.2016 võlgnevusest 50 000 eurot ja 272 500 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 01.12.2016 summas 140 000 eurot on hagejal on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 24.08.2016 1 592 834,50 euro maksmisega 100 päeva eest 47 785,04 eurot. Kuna kostja on tasunud 01.12.2016 võlgnevusest 140 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 18.01.2017 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 02.12.2016 1 452 834,50 euro maksmisega 48 päeva eest 20 920,82 eurot. Kuna kostja on tasunud 18.01.2017 2 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 03.02.2017 on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.01.2017 1 450 834,50 euro tasumisega 16 päeva eest 6 964,01 eurot. Kuna kostja on tasunud 03.02.2017 25 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 07.02.2017 1 425 834,50 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 04.02.2017 4 päeva eest 1 711 eurot. Kuna kostja on tasunud 07.02.2017 7 500 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 03.03.2017 1 418 334,50 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 08.02.2017 24 päeva eest 10 212,01 eurot. Kuna kostja on tasunud 03.03.2017 10 258,80 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 05.04.2017 1 408 075,70 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 04.03.2017 33 päeva eest 13 939,95 eurot. Kuna kostja on tasunud 05.04.2017 200 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 06.04.2017 1 208 075,70 euro võlgnevuse tasumisega viivitamise eest hagejal õigus nõuda viivist alates 06.04.2017 1 päeva eest 362,42 eurot. Kuna kostja on tasunud 06.04.2017 50 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 07.04.2017 1 158 075,70 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viiviseid alates 07.04.2017 1 päeva eest 347,42 eurot. Kuna kostja on 07.04.2017 tasunud 125 000 eurot võlgnevuse katteks, siis on tuvastatud, et alates 07.04.2017 kuni hagiavalduses esitatud viivise arvestamiseni 22.03.2019 on kostja 1 033 075,70 euro tasumisega olnud viivituses 715 päeva ja hagejal on õigus selle aja eest nõuda kostjalt viiviseid 221 594,74 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale viiviste katteks kokku 379 059,94 eurot.
lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
sätestatule.
lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit Kohus leiab, et kostja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks hageja viivisenõude vähendamiseks. Kostja väide, et viivisenõue on iseenesest suur, ei veena kohut, et kohus peaks seda vähendama, sest kohtu arvates on ka põhinõue kostja vastu suur. Kuna viivise kokkulepe on poolte vahel läbi räägitud, kuid sellele vaatamata, ei ole kostja oma lepingust tulenevaid makseid teostanud nõuetekohaselt, siis ei ole kohtul põhjust viivist vähendada vaid sel põhjusel, et viivisenõue on suur, sest viivise nõue saabki olla just sellises suuruses vaid seetõttu, et kostja enda poolt tähtaegselt täitmata kohustuste tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale põhivõlgnevus, siis on põhjendatud välja mõista kostjalt ka viivis 0,03 % päevas põhivõlgnevuselt 1 033 075,70 eurolt alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 26.03.2019 kuni põhivõlgnevuse 1 033 075,70 euro tasumiseni. 9 Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 30, 45-95, 101-102, 117-124, 167-207, II kd t.l. 29-35, 77-80), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 70 % ulatuses, siis proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele, jätab kohus menetluskulud 30 % ulatuses hageja kanda ja 70 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik osaliselt tühistatud TRK määrusega 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.