KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2486 Haldusasi X kaebus õigusemõistmisega tekitatud varalise j

) § 119 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 23.11.2022 kaebuse õigusemõistmisega tekitatud 96 115,92 euro suuruse varalise ja 129 600 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse järgi on kahju seotud tsiviilasjaga nr 2-12-44594, mis puudutas kaebaja ja tema endise abikaasa ühisvara jagamist. Kaebaja hinnangul rikkusid kohtud otsuse tegemisel menetlus- ja materiaalõiguse norme. Kohtumenetlus oli ka ebamõistlikult pikk. Kohtumenetluse tulemusena kaotas kaebaja töövõime ning seeläbi võimaluse teha erialast tööd ja teenida elatist. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
2. Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2022 määrusega rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 1) ja menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ning kaebuse käiguta. Halduskohus andis kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, s.o 1050 euro suuruse riigilõivu tasumiseks, 15 päeva määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). 3-22-2486 Menetlusabi andmine eeldab, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas (vt

§ 111lg 1, RÕS § 7 lg 1 p 5).

Praegusel juhul puudub menetlusabi taotluse rahuldamiseks alus, sest nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudel puuduvad eduväljavaated. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Ühegi tsiviilasja nr 2-12-44594 menetlenud maa- ega ringkonnakohtuniku suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Kohtud ei ole pidanud RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud tingimust põhiseadusega vastuolus olevaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus nr 3-20-1389, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).

1. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 10.12.2022 määruskaebuse, milles palub saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, kohustada halduskohut rahuldama tema riigi õigusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest ning määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja rõhutab, et tsiviilasja menetleti ebamõistlikult kaua ning sellega põhjustati talle suur varaline kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. X määruskaebus tuleb menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldada menetlusabi taotlused ja vabastada kaebaja kaebuselt tasutavast riigilõivust ning anda riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses (

§ 205lg 1 p 3).

Ringkonnakohus tõlgendab

§ 2lg 4 alusel kaebaja tahet esitada eesmärgi saavutamiseks vajalikud taotlused.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Kaebaja on lisanud määruskaebusele Riigikohtu esimehe 07.01.2019 vastuse tema pöördumisele. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kaebaja soovib võtta selle tõendi haldusasja materjalide juurde. Nähtavasti soovib kaebaja sellega tõendada, et tema etteheide menetluse kestusele on põhjendatud. Ringkonnakohus võtab dokumendi asja materjalide juurde (

§ 62lg 2, § 198 lg 3).

1. Kaebaja nõuab varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt tsiviilasja nr 2-12-44594 menetlusega. Kaebaja hinnangul kohaldasid kohtud asja lahendamisel ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme ning menetlesid tsiviilasja liialt kaua. Varalise kahju hüvitamise nõue on kujunenud ühisvara hulka ebaõigesti arvestatud summade arvelt (96 115,92 eurot), mittevaralise kahju hüvitamise nõue on aga seotud kohtumenetluse tagajärjel tekkinud tervise kahjustamisega, kusjuures hüvitise suurus on kujunenud kaotatud töötasu alusel (129 600 eurot). Varalise kahju hüvitamise nõudelt tasutav riigilõiv on 1050 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 2).
2. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Võimatus ise menetluskulusid kanda pole menetlusabi andmise ainus tingimus. Halduskohus märkis

§ 111

ja RÕS § 7 lg 1 p-le 5 tuginedes õigesti, et nii kaebuselt tasutavast riigilõivust kui riigi õigusabi korras määratud advokaadi õigusabi kulude kandmisest vabastamine eeldavad, et menetluses osalemine on isiku jaoks edukas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga kaebuse perspektiivile ega pea vajalikuks kõiki põhjendusi korrata (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

1. Kaebaja on nõudnud õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist, mida reguleerib ammendavalt erinormina RVastS §
2. Hüvitise väljamõistmiseks peavad normis sätestatud eeldused olema täidetud, mh eeldab see, et kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või on rahuldatud isiku individuaalkaebus Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK). Puudub 2