KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-137007 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi B. M. väljamõistmi

) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

§ 43

lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta.

§ 43

lg 2 lähtub põhimõttest, et võlgniku pankroti väljakuulutamise järgselt lahendatakse võlausaldajate nõudeid puudutavad vaidlused pankrotiseaduses sätestatud korras toimuvas nõuete tunnustamise menetluses.

1. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist. Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja vastu ning kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot
2. veebruaril 2023 kell 15.
3. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, jätab kohus hagi

§ 43lg 2 ja Ts

MS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata.

§ 44

lg 1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja oma nõudeõigust teostada pankrotimenetluse raames. 5.

§ 43

lg 3 sätestab, et kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. 6. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 7.

§ 431

lg 3 järgi kui kohus jätab nõude

§ 43

lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Tegemist on erinormiga menetluskulude jaotamise kohta, mis annab kohtule kaalutlusruumi otsustada teisiti vastavate asjaolude olemasolul (vt Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-118175, p 11). Kohus on seisukohal, et õige ja õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
2. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 3). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 2