RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-12 28. märts 2
) eelhääletamise ja elektroonilise hääletamise kohta sätestatud korras. Kaebaja taotles elektroonilise hääletuse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja tulemuste tühistamist ning kordushääletamist jaoskondades. Kaebaja ei väida, et elektroonilise hääletamise korraldamisel oleks rikutud
nõudeid. 7. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et eelhääletamise, sh elektroonilise hääletamise aeg on sätestatud
§ 38
lõikes 2, mille punkti 4 kohaselt toimub elektrooniline hääletamine kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva. Valimiskomisjoni pädevuses ei ole seaduste põhiseadusele vastavuse kontrollimine. 8.
§ 70
kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Riigi valimisteenistuse toiminguga ei ole kaebaja õigusi rikutud. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
- V. Kruve esitas Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
- märtsi
- a otsus nr 59 ja teha asjas uus otsus. Vabariigi Valimiskomisjonile oli ta esitanud kaebuse valija ja vaatlejana ning kaebus oli esitatud tähtaegselt ja allkirjastatult.
- Valimisi tuleb korraldada põhiseaduse alusel, mis sätestab vabad ja salajased valimised. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus oli kaebaja jaoks üllatav ning selles ei selgitatud, miks puudub vastuolu põhiseadusega, kuigi elektroonilist hääletamist ei toimu valimispäeval. Valimiskomisjon ei selgitanud ka seda, miks valimissedeli osas ei järgita ühetaolisuse printsiipi ning kas pabersedeli pildistamine ning pildi levitamine rikub hääletamise salajasust. Ka elektroonilise hääletamise vaadeldavust puudutava küsimuse jättis valimiskomisjon selgitamata. Kuigi kaebaja osales elektroonilise hääletamise koolitusel, ei näinud ta ühtegi elektroonilist hääletajat, sest hääletamine toimub väljaspool jaoskonda. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
- Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse
- märtsil 2023 Riigikohtule. Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas Vabariigi Valimiskomisjon jättis otsusega nr 59 õigesti läbi vaatamata kaebaja
- märtsi
- a kaebuse. 13.
§ 70
kohaselt on õigus Vabariigi Valimiskomisjonile valimiste korraldaja toimingu peale kaebus esitada üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud.
§ 71
lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi.
§ 71lõike 3 järgi võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui see on esitatud sama seaduse §-s 70 ettenähtud korda rikkudes. 2
(3)5-23-12
- Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebusest saab järeldada, et kaebaja vaidlustab puudusi elektroonilise hääletamise korras, leides, et see kord ei taga elektrooniliselt antud hääle salajasust, elektroonilise hääletamise ühetaolisust hääletussedeliga hääletamisega ja elektroonilise hääletamise toimumist põhiseadusega ette nähtud valimispäeval. Sisuliselt vaidlustab kaebaja Riigikogu valimise seaduse elektroonilise hääletamise korraldamist reguleerivate normide vastavust põhiseadusele. Kaebaja ei põhjendanud aga seda, kuidas väidetavad puudused hääletamise korralduses rikuvad tema subjektiivseid õigusi.
- Kaebaja võib küll olla huvitatud sellest, et Riigikogu valimised toimuksid usaldusväärselt ja valimisseadused oleksid kooskõlas põhiseaduslike valimisõiguse põhimõtetega, kuid ainuüksi sellisest huvist ei tulene valimiskaebemenetluses kaitstavaid subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- märtsi
- a otsus asjas nr 5-19-22/2, punkt 8). Ka Riigikohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja välja toonud, et valimiste korraldaja tegevus oleks negatiivselt mõjutanud tema õigust valida valimispäeval valimisjaoskonnas, teha oma valik vabalt ja hääletada salaja või tema võimalust valimisi vaadelda. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamise võimalust seadus ette ei näe (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- märtsi
- a otsus asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20).
- Eeltoodust lähtudes leidis Vabariigi Valimiskomisjon õigesti, et kaebus oli esitatud avalikes huvides ning tuli jätta läbi vaatamata. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium V. Kruve kaebuse rahuldamata.
- Kolleegium märgib siiski, et Riigikohus on V. Kruve varasema kaebuse lahendamisel asunud seisukohale, et valimisseadus, mis võimaldab elektrooniliselt hääletada üksnes eelhääletamise ajal, ei riku valijate võrdse kohtlemise nõuet. Seaduses ette nähtud eri hääletamisviiside (eelhääletamine, hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Näiteks on valijad, kes on sunnitud kasutama eelhääletamise võimalust, erinevas olukorras võrreldes valijatega, kes saavad oma valimisõigust teostada valimiste päeval. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- oktoobri
- a otsus nr 5-21-15/3, punkt 34).
- Samuti on Riigikohus leidnud, et valija võimalus elektrooniliselt antud häält eelhääletamise ajal muuta annab olulise garantii hääletamise salajasuse printsiibi järgimisele elektroonilisel hääletamisel. Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga. Lisaks võimalusele mõjutuste all antud häält tagantjärele korrigeerida on ülehääletamisel ka oluline preventiivne funktsioon. Kui elektroonilist hääletusviisi kasutaval valijal on seadusega tagatud võimalus elektrooniliselt antud häält muuta, väheneb motivatsioon tema ebaseaduslikuks mõjutamiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- septembri
- a otsus asjas nr 3-4-1-13-05, punkt 30). Võimalus elektrooniliselt antud häält muuta tagab ka hääletamiseks kasutatava seadme ekraani pildistamise korral või juhul, kui teine isik jälgib ekraani, et hääletaja tegelik valik jääb tema soovil saladuseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)