1-19-1459/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-19-1459 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Vasily Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vasily Karpovi 38304173714) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Vasily Karpovi määruskaebus Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Vasily Karpovit 01.03.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1459 KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi 5 aasta vangistusega, KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 4 aasta vangistusega ning KarS § 136 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, mõistes liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud 4 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.10.
8. a otsusega mõistetud ärakandmata 4 kuu 4 päeva vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 07.11.
9. Kohtuotsus jõustus 19.03.
10. 1.
11. Viru Maakohus jättis Vasily Karpovi 10.01.
12. a määrusega vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 01.02.
13. 1
14. Viru Vangla esitas 27.01.2023 materjalid Viru Maakohtule Vasily Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistustest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad seda taotlust eeldusel, et kohus kohaldab tema suhtes KrMS § 426 lg-t
16. Viru Maakohus jättis 08.02.
17. a määrusega Vasily Karpovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
18. Esmalt märkis maakohus, viidates Riigikohtu lahendi nr 1-15-2671 p-le 13, et KrMS § 426 lg-s 3 sätestatu ei anna alust jätta KarS § 76 lg-t 4 kohaldamata, mistõttu tuleb neid eeldusi analüüsida. Maakohus leidis, et formaalsed eeldused Vasily Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud (sh arvestas sellega, et KrMS § 426 lg 3 kohaldamisel ei ole elukohta vaja), kuid täitmata on sisulised eeldused. 3.
19. Maakohus hindas positiivselt seda, et süüdimõistetu läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuis arvestades Vasily Karpovi käitumist vanglas, ei ole ta omandatud teadmiste rakendamiseni jõudnud. Vabastamise kasuks räägib süüdimõistetu majanduslik olukord – nõuded puuduvad, vabanemisfondis 2112 eurot, omab eriala. Samas on teda karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, mistõttu säilib risk kasu saamise eesmärgil süütegude toimepanemiseks. Vangistuse jooksul on Vasily Karpovil säilinud suhted lähedastega, kes on toetanud teda materiaalselt. Vasily Karpovit iseloomutavad positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivseid argumente. 3.
20. Süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest esimese vangistuse (karistatud KarS § 114 p-de 1 ja 5 ning § 199 lg 1 järgi) kandmiselt vabanes ta ennetähtaegselt, kuid jätkas katseajal kuritegude toimepanemist. Käitumiskontroll ei ole olnud sobivaks vahendiks tema õiguskuulekuse tagamiseks. Tal on 41 kehtivat distsiplinaarkaristust, seda peamiselt allumatuse eest. Teda on kõigil kordadel karistatud kartseriga, mis näitab, et tema distsiplineerimine leebemate vahenditega ei ole sobiv. Distsiplinaarkaristuste hulk, rikkumiste süstemaatilisus ja ajaline järjepidevus näitavad, et isik ei ole võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all isegi kontrollitud keskkonnas viibides. Samuti on ta keeldunud programmis „Sotsiaalsete oskuste treening“ osalemisest, keeldub riigikeele ja eriala omandamisest. Maakohtu hinnangul puuduvad isiku käitumises igasugused viited soovile enda käitumist parandada ja alluda ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Määruskaebus
21. Viru Maakohtu 08.02.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Vasily Karpov, kes palub vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistusest ja kohaldada riigist väljasaatmist. Seda taotlust toetab nii prokuratuur, vangla kui ka kriminaalhooldus. Süüdimõistetu leiab, et kõik eeldused vabastamiseks on täidetud – on viibinud pika aja (4,4 aastat) vanglas, muutnud suhtumist, kahetseb, tal ei ole võlgu ja saab elada vabanemisfondis olevast rahast, pere toetab materiaalselt ja moraalselt teda, soovib katkestada vangistuse suletud ringi, tal on sobivaim vanus radikaalseteks muutusteks ning ta on läbinud programme, mis on teda mõjutanud. Vanglas tööst keeldumist ei pea subkultuuri tunnuseks. Kedagi ei tohi sundida tööle. Vasily Karpovi sõnul on üks muutustest see, et ta on katkestanud sidemed kriminaalse maailmaga. Vangla on teda provotseerinud, millest tulenevalt on ka rikkumised ja käskkirjad. Kõik muutus pärast 24.02.2022, mil tema suhtumine muutus, kuna ta on venemeelne Venemaa kodanik ning eesti keel ja inimene tekitavad temas viha ja ebameeldivustunde. Selgitas, et teistsugust suhtumist ametnikesse ja inimestesse Eestis enam ei tulegi. Soovib vabaneda väljasaatmisega, et saaks elada rahulikku õiguskuulekat elu kaasmaalaste (s.o venelaste) seas. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Vasily Karpovi määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
27. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mille tõttu oleks isik jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et Vasily Karpovi vabastamise materiaalsed eeldused on täitmata. Eelkõige korduv karistamine (kaks karistust), varasema vangistuse ja kriminaalhoolduse ebatõhusus (kuritegude toimepanemine katseajal pärast ennetähtaegset vabanemist), arvukate kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu (sh 40 allumatuse tõttu) ning individuaalse täitmiskava valikuline täitmine (keeldus ühest sotsiaalprogrammist) annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et Vasily Karpovist tuleneb suur uute kuritegude oht. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu määruse muutmise. (allkirjastatud digitaalselt) 3