4-23-410/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-23-410 (2316,20,005144) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus Aleksei Kuznetsile asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane Aleksei määruskaebus Kuznets (ik 38302282225), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri
7. novembri
8. a otsusega väärteoasjas nr 2316,20,005144 karistati Aleksei Kuznetsi NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsus jõustus
9. novembril
11. Kuna A. Kuznets ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
12. jaanuaril 2021 täitemenetlus. Selleks hetkeks oli rahatrahv täies ulatuses tasumata.
13. novembril 2022 lõpetati A. Kuznetsi osas täitemenetlus, sest tema suhtes kuulutati Viru Maakohtu
14. novembri
15. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-8290 välja pankrot.
16. Ida Prefektuur esitas
17. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule taotluse asendada A. Kuznetsi rahatrahv arestiga.
18. Viru Maakohtu
19. veebruari
20. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja A. Kuznetsi rahatrahv 50 trahviühikut summas 200 eurot asendati 5 päevase arestiga.
21. Tulenevalt KarS § 72 lg-st 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.
22. Rahatrahv on praeguseni tasumata ja A. Kuznetsil puuduvad selle tasumiseks vahendid. Tema suhtes on välja kuulutatud pankrot. Kohtupraktika kohaselt on väärteo eest mõistetud rahatrahv ja sellega määratud asenduskaristus karistusõigusliku iseloomuga ning vabade rahaliste vahendite puudumine ei vabasta süüdlast vastutusest toimepandud süüteo eest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
23. juuni
24. a määrus kohtuasjas nr 4-17-1253, p 7). A. Kuznets viibib alates
25. juunist 2021 vangistuses ja vabaneb
26. juunil
27. Tema ennetähtaegselt vabastamata jätmist on muuhulgas põhjendatud sellega, et A. Kuznetsil on ulatuslikud sõltuvusprobleemid ja on tõenäoline, et ta jätkab vabaduses tarvitamist ja süütegude toime panemist. Sellises olukorras ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud, sest selle nõuetekohase sooritamise tõenäosus on väike.
28. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Kuznets, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga, mille ta saaks ära teha pärast vangistusest vabanemist. Ta on vangistuses läbinud rehabilitatsiooni ja oma vana eluga teinud lõpparve. Kohus tugines tema suhtes koostatud vangla iseloomustusele. Ta ei saa aru, miks rakendatakse tema suhtes raskeimat karistust. Ringkonnakohtu järeldused
29. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud A. Kuznetsi rahatrahvi arestiga.
30. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et A. Kuznetsil on määratud rahatrahv tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, A. Kuznetsil ei ole. Samuti on tema suhtes välja kuulutatud pankrot. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. A. Kuznets aga soovib, et tal võimaldataks aresti asemel teha üldkasulikku tööd.
31. KarS § 69 lg 1 annab kohtule aresti asendamisel üldkasulikku tööga kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasuliku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Sellest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane jätab üldkasuliku töö tegemata. A. Kuznetsi puhul on see oht reaalne. A. Kuznetsil on karistusregistri kohaselt kolm kehtivat kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta määratud tunnid korrakohaselt ära teeks. Õige on maakohtu viide, et A. Kuznetsil on tegelikkuses ulatuslikud narkoprobleemid, mis suurendab tõenäosust, et tarvitamise korral ta ei ole suuteline määratud üldkasuliku töö tunde nõuetekohaselt tegema. Seda kinnitab seegi, et praegusel juhul on A. Kuznetsil maksmata just väärteokorras mõistetud rahatrahv narkootikumide omamise eest. Sellest tulenevalt ei ole sellekohase riski olemasolul õigustatud asendada temale mõistetud arestipäevi üldkasuliku tööga ja arest tuleb pärast kriminaalkorras mõistetud vangistuse vabanemist ära kanda.
32. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
33. veebruari
34. a määruse muutmata ja A. Kuznetsi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2