KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-4816 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidl

)

1. peatüki
2. jaos.

§ 205

lg 1 kohaselt annab kohtutäitur võlgnikule rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva.

§ 206

lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult karistuse või rahalise karistuse täitmise pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kui võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt KarS §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule (

§ 206lg 2). Sama sätestab ka rahalise karistuse täitmisele pööramise menetluskord Kr

MS § 417 lg 3 järgi. 4.

1. Seega on rahalise karistuse asendamisest võimalik seaduse kohaselt nõuda vaid sissenõudjal (Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu), mitte võlgnikul ning rahalise karistuse asendamine vangistusega või üldkasuliku tööga tuleb kõne alla vaid siis, kui kõik muud võimalused rahalise karistuse summa sissenõudmiseks, sealhulgas selle pööramine kohtutäituri poolt süüdlase varale, on juba ammendunud (Kriminaalmenetlusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2012, § 417 komm 4, P. Pikamäe). Maakohus ei välista, et isik võib kohtule esitada taotlusi seoses kohtuotsuse täitmisega, muuhulgas taotleda asendamist. Küll vastavalt KarS § 82 lg-le 5 aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõue, kui rahalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Sundtäitmisele kohtutäituri kaudu ei ole isegi asutud. Seega kohtuotsuse täitmiseks rahalise karistuse osas on piisavalt aega. 4.
2. Maakohus selgitas, et tulenevalt lühikesest ajast, mis on kohtuotsuse jõustumisest möödunud, ei saa käesoleval ajal teha järeldusi, nagu taotluse esitajal ei oleks võimeline praegu ja tulevikus oma majandusliku seisu pärast rahalist nõuet tasuma. Töötamise registri kohaselt on isikul olemas täiskohaga töökoht, seega on olemas kindel sissetulek. Varasemalt oli isik hõivatud tööga. Ka kohtuotsuse tegemise ajal august 2022 nentis maakohus, et mõistatatav rahalise karistuse määr on pigem minimaalne, mis ei koorma isikut ebamõistlikult ega tekita talle ebaproportsionaalseid kitsendusi. Ühtegi asjaolu, mis näitaks, miks on rahalise karistuse täitmine võimatu majandusliku seisu tõttu praegu või tulevikus, isik esitanud ei ole. Täitemenetluse kestel on kohtutäituril võimalik välja selgitada isiku tegelik majanduslik seis, kontrollida vara olemasolu ja seda pikema perspektiivi valguses.
3. Viru Maakohtu 20.02.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Murulaid, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus KarS § 70 lg 1 alusel rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga KarS 69 korras. 2 5.
4. Kuivõrd MTA ei olnud rohkem kui kuu aega pärast tasumistähtpäeva (12.01.2023) saabumist kohtuotsust kohtutäiturile täitmiseks edastanud, siis ei ole põhjendatud asenduskaristuse kohaldamata jätmine seetõttu, et ei ole teada, milliseid tulemusi annaks täitemenetlus. Asjaolu, et MTA on ebamõistlikult viivitanud oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisega, seab E. Murulaiu, kellele on juba selge, et tal ei ole võimalik rahalist karistust tasuda, ebaõiglasesse olukorda. E. Murulaid on näidanud üles oma head tahet, andes teada oma majanduslikust kitsikusest ning nõusolekust asendada talle mõistetud karistus, sooviga täita esimesel võimalusel oma kohustused ning jätkata elu õiguskuuleka kodanikuna. MTA tegevusetus mõjub aga menetlust pärssivalt ning seetõttu on tegemist süüdlase jaoks läbipaistmatu ja prognoosimatu olukorraga, mis takistab tema täiemahulist naasmist normaalsesse ühiskonnaelu. Seega ei saa antud juhul täitemenetluse mitteläbimist lugeda rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga takistavaks asjaoluks. 5.
5. Kuna maakohus on lõppmärkusena öelnud, et ei välista, et isik võib kohtule esitada taotlusi seoses kohtuotsuse täitmisega, muuhulgas taotleda asendamist, siis on arusaamatu ka kohtuotsuses varem märgitud seisukoht, mis väljendab, et rahalise karistuse asendamisest on seaduse kohaselt võimalik nõuda vaid sissenõudjal Eesti Vabariigil MTA kaudu. Õigusselguse huvides tuleb arvesse võtta kohtudokumendis väljendatud hilisemat seisukohta ning siinjuures nõustuda kohtu järeldustega, et ka süüdimõistetul on õigus taotleda karistuse asendamist. 5.
6. Maakohtu järeldus, et kuna isikul on töökoht, seeläbi kindel sissetulek ning tõenäosus nõude tasumiseks, on ekslik ning pealiskaudne. Pelgalt töökoha olemasolu ning eelduslik töötasu saamine ei taga ega tee võimalikuks nõude tasumist, kuivõrd senine töötasu (miinimum töötasu) kattis vaevalt igapäevaseks majandamiseks vajalikud kulutused. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetu töösuhe lõppenud ning võttes arvesse tema haridust ja varasemaid töökogemusi ei ole tõenäoline tema tööle asumine kõrgemat töötasu pakkuval töökohal. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning E. Murulaiu määruskaebus rahuldamata.
8. Esmalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldustele ei ole mitte midagi ette heita. Kohus on lähtunud seadusest ning kohtupraktikast ja määruskaebuses on meelevaldselt asutud tõlgendama maakohtu seisukohti. Maakohtu määrus on tervik, maakohus ei ole kujundanud lahendit tehes 2 erinevat vastukäivat seisukohta ning ei saa asuda seisukohale, et maakohtu määruses sisalduv justkui hilisem seisukoht on see, mis kuulub arvestamisele. Maakohtu määruse sõnastus lauses „Maakohus ei välista, et isik võib kohtule esitada taotlusi seoses kohtuotsuse täitmisega, muuhulgas taotleda asendamist“ võib olla küll mõneti eksitav, kuid ei anna seetõttu veel menetluslikku alust kaebuse rahuldamiseks. Nimelt menetlusosalistel on õigus esitada erinevaid taotlusi või järelepärimisi, mis tuleneb ka maakohtu poolt viidatud sättest KrMS § 432 ja sh § 431 või terve KrMS
9. peatüki
10. jagu. Üksnes see, et isikul on õigus esitada, ei tähenda veel seda, et tegemist oleks pädeva isikuga või seadusest tulenevalt oleks võimalik kohtutel selliseid taotlused või pöördumised rahuldada. Süüdimõistetu jätab tähelepanuta maakohtu määruse osa sellest, kus maakohus selgitab, kuidas käib asenduskaristuse kohaldamine. See ei käi selle järgi kuna ja kas süüdimõistetu soovib oma võlgnevused asendada, vaid selle jaoks on olemas kindel kord. Nii on maakohus seda ka E. Murulaiule selgitanud. Üksnes süüdimõistetu subjektiivsest, sh tõendamata seisukohast, et tal ei ole vahendeid rahalise karistuse tasumiseks, ei piisa asenduskaristuse kohaldamiseks. Lisaks on kummaline ette heita maakohtule, et kohus on ekslikult lähtunud asjaolust, et süüdimõistetu töötab. E. Murulaiu määruskaebusega koos esitatud lisa Eesti Töötukassa töötuna arvele võtmise otsus kannab kuupäeva 06.03.2023, maakohtu määrus on tehtud 20.02.
11. Seega ei saanud maakohus teada tulevikus tekkida võivat asjaolu. Lisaks ei oleks 3 selline arutluskäik ka vajalik olnud, sest asenduskaristuse taotlus ei ole esitatud pädeva isiku poolt ning eelnev vajalik menetlus asenduskaristuse kohaldamiseks oli selleks läbimata. Lähtudes KarS-i kommenteeritud väljaandest, tuleneb järgmine. KarS § 70 näeb ette, et kuriteo eest mõistetud rahaline karistus (§ 44) asendatakse tähtajalise vangistuse (§ 45 lg 1 alt 1), üldkasuliku töö (§ 69) või narkomaanide sõltuvusraviga (§ 692 lg 6 p 1). Nimetatud karistuste näol on antud juhul tegemist asenduskaristustega, mida kohaldatakse pärast seda, kui kohtuotsus on jõustunud ja see on pööratud täitmisele (KrMS
12. ptk) ning kohtualune ei ole asunud rahalise karistusena mõistetud summat tasuma. Siinjuures on võimalik, et mõjuvatel põhjustel pikendab täitmiskohtunik rahalise karistuse tasumist või määrab tasumise osade kaupa (KrMS § 424). Rahalise karistuse täitmine on reguleeritud

1. ptk
2. jaos. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtutäituri määratud tähtaja (minimaalselt 60, maksimaalselt 90 päeva) jooksul (

§ 205

). Kui rahalise karistuse summa jääb maksmata, selgitab kohtutäitur süüdimõistetule tema õigust taotleda kohtult tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist KrMS § 424 kohaselt; ühtlasi teeb täitur süüdimõistetule teatavaks summa tasumata jätmise tagajärjed (

§ 206

). Kui süüdimõistetu jätab karistusena mõistetud summa tasumata, pööratakse nõue võlgniku varale. Kui tal vara puudub, saadetakse avaldus otsuse täitmisele pööranud kohtule asenduskaristuse kohaldamiseks. Kui süüdimõistetu on enne asenduskaristuse kohaldamist nõutava summa tasunud, lõpetab kohtutäitur sissenõude menetluse ja teatab sellest kohtule; samuti lõpetab täitur sissenõude menetluse, kui kohus on teinud asendusvangistuse kohaldamise määruse (

§ 206

). Seega järgneb rahasumma maksmata jätmisele asenduskaristuse kohaldamine ning § 329 (karistuse täitmisest kõrvalehoidumine) kohaldamine on välistatud (RKKK 3-1-1-127-03). Eelviidatud kogumis kinnitab ka KrMS § 417 ja täpsemalt sätte lõige

1. Nagu nähtub ka eelnevast, siis täitemenetlus ongi vajalik selleks, et selgitada välja, milline on süüdimõistetu varaline seisund ehk kas tekkinud nõuet on võimalik täita. Seega on etteruttavalt põhjendamatu asuda seisukohale, et ei ole teada, milliseid tulemusi annab täitemenetlus. Ka praegune olukord ei ole sugugi parem, sest tegelikkuses on meil teadmata isiku majanduslik toimetulek ning ei ole välistatud, et tal on muid sissetulekuid või vara, mille arvelt oleks võimalik sissenõuet täitmisele pöörata. Süüdimõistetul on võimalik oma head tahet üles näidata ka nõude jõudmisel kohtutäiturini, tehes igati kohtutäituriga koostööd, mis viib samuti kiirema tulemuseni, s.o võlgnevuste likvideerimiseni. Alusetu on süüdistada siinkohal kedagi teist selles, et isik ei saa pöörduda talle sobival ajal tagasi tema poolt väljatoodud normaalsesse ühiskonnaellu – kuriteo pani toime siiski süüdimõistetu ning rahalise karistuse jättis tasumata samuti tema ise.
2. Lisaks nähtub käesoleval ajal täitemenetluse registrist, et E. Murulaiu osas on 22.02.2023 alustatud täitemenetlust numbriga 158/2023/177 seoses kohtuotsusega 1-21-4816/27 (04.08.2022 lahend) rahalise nõude osas summas 4254 eurot, millest tasumata on 4254 eurot.
3. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
4. veebruari 2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas