Obsah (4)

§ 444§ 455§ 173§ 164

Tsiviilasi nr 2-22-9806 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2023, Võru kohtumaja Tsiviila

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 5. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ühisvara jagamise ja hüvitise suuruse osas. Seega tuleb hagi rahuldada. 6.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi, lõpetades J. T. i ja K. T. i ühisomandi kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja jättes kinnistu J. T. i ainuomandisse. Kohustada K. T. it andma nõusolek ühisomandi lõpetamiseks selliselt, et registriossa nr XXX kantud kinnistu jääb J. T. i ainuomandisse. Samuti kohustada K. T. it andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast nr XXX K. T. i kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse J. T. . Kohtulahend asendab K. T. i tahteavaldused registriosa nr XXX teise jakku kantud ühisomaniku kande kustutamiseks ning J. T. i ainuomanikuna sissekandmiseks. Kohustada J. T. it tasuma K. T. ile ainuomandi saamise eest hüvitist, mis vastab enam saadud vara väärtusele, s.o summas 608,60 eurot. Kohus peab eset ühele kaasomanikule (või ühisomanikule) jättes ja hüvitamise kohustust talle pannes ka otsustama, kas hüvitis mõistetakse talt välja või nähakse see ette eseme omandamise eeldusena, st omandamiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitena VÕS § 110 lg 5 mõttes. Kolleegiumi arvates tuleks eset ühele kaasomanikule (ühisomanikule) jättes temalt samal ajal hüvitis teise kasuks (täitedokumendina) välja mõista eelkõige siis, kui eseme omandamist soovinud kaasomanik (ühisomanik) on ise nõudnud asja endale hüvitise väljamõistmise vastu või vähemasti nõustunud temalt raha väljamõistmisega (vt ka otsuse p-d 23 ja 25). Sel juhul tuleks hüvitise sissenõudmine siduda otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (TMS § 21), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata. (vt Riigikohtu
2. aprilli 2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 26). Eeltoodust tulenevalt seob kohus kande tegemise hüvitise maksmisega. Hagejal on õigus nõuda kande tegemist pärast seda, kui ta on kostjale maksnud 608,60 eurot.
3. Hageja on esitanud taotluse edastada kohtuotsuse ärakiri kinnistusosakonnale.

§ 455

lg 2 kohaselt kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Kohtumenetluse erisätted ei näe ette, et kohus edastab otsuse registripidajale. Erandina saadab kohus hagi tagamise määruse registripidajale või muule isikule või asutusele täitmiseks. Kohus selgitab, et kohtuotsuse edastamine registripidajale ei vabasta hagejat kinnistusraamatusse kande tegemiseks kinnistamisavalduse esitamisest ja riigilõivu tasumisest. Seega jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega – seega hagilise abieluasjaga –, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt

§-st 164. Kuna asjas ei nähtu maakohtu arvates mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt

§ 164lg-s 1 sätestatust, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik