KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-12603 Kohtuasi R. R. u hagi K. R. u vastu

) § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja ei soovi abielu lahutamist ega hagimenetluse jätkamist. Hageja võttis hagi tagasi pärast hagi menetlusse võtmist, kuid enne eelmenetluse lõppemist. Seetõttu ei ole hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolek vajalik

§ 424lg 1 mõistes.

Kohus jätab hagi

§ 423

lg 1 p 2 ja

§ 424lg 1 esimese lause alusel läbi vaatamata.

7.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata.

§ 168

lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti

§ 168lõikes 2 sätestatust.

Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kohtule menetluskulude tekkimist avaldanud. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. 8.

§ 190

lg 4 sätestab, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 sätestab, et

§ 190

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võib

§ 190

lg 7 järgi menetlusosalise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka omal algatusel (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13, p 14). Arvestades seda, et abielu lahutamise asjas peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks (PKS § 67 lg 3) ning praegusel juhul ei ole poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud, siis ei ole abielu lahutamine 2

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Eeltoodust tulenevalt hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista hageja õigust pöörduda samas nõudes uuesti kohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3