Obsah (6)

§ 184§ 74§ 68§ 832§ 75§ 83

1-16-5020 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-5020 (16230101092) Kohtunik Liina P

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav XX – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, xx kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht xxxx, kehtivad karistused puuduvad, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada XX

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 2 kuud.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui XX ei pane 1-aasta ja 6-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8. ei suhtle talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased).

§ 74

lg 1 alusel määrata XX katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 03.03.2016.a, s.o. 1 päev karistusaja hulka. XX suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista XXlt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 80 eurot ja ekspertiisikulu 1344 eurot riigituludesse. Kohustada XXt tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 208.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „XX, kriminaalasi 1-16-5020, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril xxxx (e-postiaadress xxx ).

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse XXlt sularaha 125 eurot (kantud Politseija Piirivalveameti Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE701700017001577198). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid, fooliumnutsakud, pabervoldik, purustaja (asuvad kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus XXt süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisega täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega pulbrilist ainet kokku massiga 2,142 grammi, milles kokaiini 0,98 grammi (vastavalt 29.03.2016.a koostatud narkootilise aine ekspertiisiaktile nr 16E-AN0232). Omandatud ainest osa, s.o 1,68 grammi kokaiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrilist ainet, milles kokaiini 0,98 grammi, hoidis XX enda juures kuni 03.03.2016.a kella 14.25-ni, mil see tema juurest kinnipidamisel leiti ja ära võeti, osa, s.o 0,33 grammi hoidis XX enda töökohas aadressiga xxxx, tema kasutuses olevas riidekapis nr 210, kust see 03.03.2016.a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti ning osa, s.o 0,132 grammi hoidis ta enda elukohas aadressil xxxx kuni 03.03.2016.a kella 17.45-ni, mil see läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Samuti leiti XX elukohast läbiotsimisel 0,012 grammi peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu ning 1,02 grammi kanepitaime varretükke. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,65 grammist kokaiinist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule).Seega käitles XX narkootilist ainet kokaiini koguses, millest piisaks vähemalt 15 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks. Seega pani XX toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 184lg 1 alusel.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav XX, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.06.2016 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör XX karistamist

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.03.2016.a, s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui XX ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2¹ ja 7 alusel kohustada XX käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). XX nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja 832 lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 25.04.2016.a alusel arestitud XX vara, s.o sularaha summas 125 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole nr EE701700017001577198. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad fooliumpaberist voldikud (asuvad kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - minigrip kilekotid, fooliumnutsakud, pabervoldik, purustaja (asuvad kriminaalasja materjalide juures). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 80 eurot, ekspertiisikulu 1344 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik