Tsiviilasi nr 2-22-104537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numb
) § 402 mõttes tarbijakrediidileping.
§ 415
lg 1 I lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
§ 113
lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
§ 113
lg 1 II lause järgi loetakse viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.
§ 113
lg 1 III lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on selgitanud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu 14.01.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).
§ 113lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär on käesoleval ajal 8% aastas.
Hagiavaldusest nähtuvalt lepiti lepingus kokku intressimääras 14,9% aastas, seega on
§ 113
lg 1 III lausest tulenev viivisemäär 14,9% aastas.
§ 415
lg 1 I lauset arvestades ei või hageja nõuda antud juhul viivist kõrgemas määras kui 14,9% aastas. Hageja viide Riigikohtu 10.05.2016 määrusele kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 ei ole asjakohane. Viidatud lahendis oli tegemist õppeteenuse osutamise lepingu, mitte krediidilepinguga, ning selles ei olnud kokku lepitud intressimääras. Eeltoodust lähtudes ei ole hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ulatuses, milles hageja nõuab põhivõlalt viivist üle 14,9% aastas. Sh on põhjendamatu hageja viivisenõue 17.10.2019–06.06.2022 eest summas 179,24 eurot (472,73 – 293,49 (s.o 746,57 * 0,149 / 365 * 963)).
- TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind on 1463,77 eurot ja rahuldatud osa arvestades 1216,59 eurot, seega rahuldab kohus hagi 83,11% ulatuses. Hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega ning toimiku materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid ei ole. Seda arvestades peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 83,11% kostja kanda ja 16,89% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
- Hageja menetluskuluks on riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot. 3/4 Hagihind on 1463,77 eurot, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse sellelt riigilõivu 280 eurot; hageja on riigilõivu tasunud. TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel on põhjendatud määrata 20 eurot hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodut ja menetluskulud jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 249,33 eurot (83,11% 300 eurost (280 + 20)). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4