KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14518 Tsiviilasi M B hagi Z B vastu abielu
) § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
- 28.09.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et nende abielulised suhted on lõppenud. Hageja ei soovi abielu jätkata kostja vägivaldsuse tõttu. Pärast lahutust soovib hageja kanda nime B. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
- Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde ja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2022.aasta augustis ning alates 2022.aasta detsembrist elavad pooled eraldi. Hageja ei soovi abielulisi suhteid enam taastada. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
- Kostja hagile ei vastanud, kuid oli istungile ilmunud. Istungil teatas kostja, et ta ei soovi abielu lahutada, seda soovib hageja. Pere on kostja jaoks oluline. Samas kostja saab aru, et kui hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada, siis ta ei saa midagi teha. Kostja kinnitas, et abielulised suhted lõppesid 2022.aasta augustis ja eraldi koliti elama 2022.aasta detsembrist. Ühine poeg pidi elama kostjaga ja tütar hagejaga. Kostja avaldas, et ta ei ole nõus, et hageja jätab peale lahutus nimeks B. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
- Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
- Poolte abielu sõlmiti 26.08.2006 Kasahstani vastavas asutuses. Hageja kinnitusel ei ole poolte vahel abielusuhteid ning ta ei soovi neid enam taastada. Pooled elavad ka alates 2022.aasta detsembrist eraldi.
- Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb poolte abielu ka lahutada.
- Hageja on soovinud jätta perekonnanime pärast lahutust samaks. Kostja on sellele vastu vaielnud. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Antud juhul on hageja andnud teada, et soovib, et säilib abielu ajal kantud perekonnanimi, mistõttu säilib hagejal abielu lahutamisel abielu ajal kantud perekonnanimi B. 8.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 164
lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
Kohus selgitab, et
§ 178
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 2