KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 30. jaanuar 2023 Kohtuasja number 1-22-2463 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtua

) § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. oktoobri 2022 otsus Apellant prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Marge Voogma Teised apellatsioonimenetluse pooled Karl Kivi (endine Eelmaa). Isikukood 39206195219; elukoht XXX; töötab Soomes; varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu
2. märtsi 2015 otsusega

§ 113

ning § 200 lg 2 p-de 5, 7 ja 8 järgi 8-aastase vangistusega; tõkendit kohaldatud ei ole süüdistuses Ringkonnaprokuratuuri Karl Kivi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 17. oktoobri 2022 otsus Karl Kivile mõistetud karistuse osas. 2. Mõista Karl Kivile

§ 199lg 2 p 9 järgi karistuseks 6 kuud vangistust.

3.

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust Karl Kivile Viru Maakohtu 19.

märtsi 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 9 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 4 aastat 3 kuud ja 19 päeva vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Karl Kivi eelvangistus 27.–29.

juulini 2021, s.o 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 aastat 3 kuud ja 16 päeva vangistust.

1. Pärast kohtuotsuse jõustumist saadetakse Karl Kivile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Vanglasse saabumise aeg lugeda karistuse kandmise aja alguseks.
2. Teha Viru Maakohtu
3. oktoobri 2022 otsuse resolutsiooni seoses Karl Kivilt välja mõistetud menetluskulude tasumisega järgmine täpsustus: Kriminaalmenetluse 1

§ 199lg 2 p 9 järgi süstemaatilises varguste toimepanemises.

Süüdistuse kohaselt võttis K. Kivi võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Pikk 12 asuvast Järva Tarbijate Ühistule (edaspidi Järva TÜ) kuuluvast kauplusest Väike-Maarja Konsum kokku neli pudelit viina Viru Valge Vägev 80% tükihinnaga 15,99 eurot:

1. mail 2021 kella 20.30 ajal võttis K. Kivi ära ühe pudeli viina,
2. mail 2021 kella 17.28 ajal samuti ühe pudeli viina ning
3. mail 2021 kella 17.32 ajal kaks pudelit viina. Kõigil kordadel lahkus K. Kivi viinadega kauplusest ning jättis nende eest tahtlikult tasumata, tekitades Järva TÜ-le kokku varalist kahju 63,96 eurot. Samuti võttis K. Kivi võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Lääne-Virumaal Rakvere linnas Haljala tee 4 asuvast Rimi Eesti Food AS-ile (edaspidi Rimi) kuuluvast kauplusest Rakvere Rimi hyper kokku kuus pudelit brändit.
4. juulil 2021 kella 16.35 ajal võttis K. Kivi ära neli pudelit brändit Brandy Ibis tükihinnaga 9,99 eurot, lahkus brändidega kauplusest ja jättis nende eest tahtlikult tasumata (varaline kahju Rimile 39,96 eurot).
5. juulil 2021 kella 19.06 ajal võttis K. Kivi ära kaks pudelit brändit St-Remy tükihinnaga 9,99 eurot, möödus kassast ja turvaväravast ning jättis brändide eest tahtlikult tasumata. Sel korral jäi vargus K. Kivi tahtest olenemata lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Maakohtu otsus
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri 2022 otsusega tunnistati K. Kivi

§ 199

lg 2 p 9 järgi süüdi ja teda karistati 200 miinimumpäevamäära suuruse rahalise karistusega ( 2000 eurot).

§ 66lg 1 alusel võib K.

Kivi tasuda selle rahalise karistuse ära ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 166,67 eurot ja viimasel kuul 166,63 eurot. Menetluskuludena mõisteti K. Kivilt riigituludesse välja sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu 318,84 eurot.

§ 66lg 1 alusel võib K.

Kivi tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud kokku 1299,84 eurot ära ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks 108,32 eurot. 3. K. Kivi tunnistab varguste toimepanemist ning vargusi kinnitavad ka kannatanute ja tunnistajate ütlused, kirjalikud tõendid ning videosalvestised. Süüdistus on õigesti 2

§ 199lg 2 p 9 võimaldab nii rahalist karistust kui ka vangistust.

Vangistust saab mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 5. K. Kivi on varem kriminaalkorras karistatud pikaajalise vangistusega raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Selle karistuse kandmiselt vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt.

§ 76

lg 8 näeb ette, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. 6. K. Kivi süüd raskendavad asjaolud puuduvad. Süüd kergendavateks asjaoludeks on

§ 57mõttes kahju vabatahtlik hüvitamine ja puhtsüdamlik kahetsus.

Prokurör leidis, et süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ei ole K. Kivi puhul siirad, vaid on kantud eesmärgist saada võimalikult kerge karistus, sest vargusi pani ta toime seni, kuni vahele jäi, eitas kõigepealt oma süüd ja keeldus ütluste andmisest, kuniks prokuratuur väljendas seisukohta, et karistus peaks olema reaalne vangistus. Kohus prokuröri seisukohaga ei nõustu, kuna süü eitamine ja ütluste andmisest keeldumine on kahtlustatava/süüdistatava õigus ning selle õiguse kasutamist ei saa talle ette heita. Seda vaatamata asjaolule, et kohtuistungil põhjendas K. Kivi tõesti oma sellist valikut hirmuga vangi mineku ees. Nii K. Kivi kui ka tema abikaasa ütlustega on tuvastatud, et alates

1. aasta lõpust oli nende elus eelkõige majanduslikult keeruline ja stressirikas periood. K. Kivil puudus töö ja sissetulek ning ta hakkas alkoholi tarvitama. K. Kivil oli piinlik elukaaslase käest alkoholi ostmiseks raha küsida, sest raha ei piisanud esmavajadustekski. Seetõttu valis K. Kivi ebaseadusliku lahenduse. K. Kivile süüks arvatud viis vargust on toime pandud lühikese perioodi, s.o ca 1,5 kuu jooksul. Ta varastas vaid alkoholi. K. Kivi selgitus, et viimase varguse episoodi järgne kinnipidamine oli tema jaoks tõsiseks äratuseks, mis katkestas süütegude toimepanemise ahela, on kohtu jaoks usutav. Nimelt on K. Kivi teinud oma elus olulised positiivsed korrektiivid: on asunud püsivalt tööle ja on võtnud vastu otsuse kolida perega Soome, kus on tema sõnul paremad tingimused nii oma perekonna eest hoolitsemiseks kui ka võlgnevuste tasumiseks.
2. Erinevalt prokurörist pidas kohus põhjendatuks rahalist karistust. Seda lähtuvalt K. Kivi süü suurusest, karistust kergendavatest asjaoludest, kuriteo toimepanemise põhjustest, kuriteole järgnenud ajast ja karistuse üld- ning eripreventiivsest eesmärgist. Ositi tasumist võimaldades on rahaline karistus K. Kivile ka jõukohane, arvestades seejuures asjaolu, et tema mineviku sissetulekud ei pruugi kajastada rahalise karistuse tasumise võimekust praegusel ajal. K. Kivi saab praegu Soomes arvestatavat sissetulekut ning lisaks on ta võtnud vastu pärandi, millest lähikondsed tema kasuks loobusid. Isegi pärandvara suurust teadmata ei ole alust kahelda, et K. Kivi kasutab seda oma võlgade likvideerimiseks, kuna vastasel juhul oleks olnud põhjendatud pärandist keelduda. Apellatsioon
3. Maakohtu otsuse peale esitas prokuratuur apellatsiooni, milles palub maakohtu otsus K. Kivile mõistetud karistuse osas tühistada ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.

Kivi eelvangistus 27.–29. juulini 2021, s.o 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust K.

Kivile Viru Maakohtu 19. märtsi 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 9 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning 3

§ 74lg-tes 4 või 5 sätestatu.

Rahalise karistuse mõistmine ei ole proportsionaalne. Kui isegi ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaeg ja käitumiskontroll ei hoidnud K. Kivi kuritegudest eemal, ei teeks seda kindlasti ka rahaline karistus. Pealegi ei saa K. Kivi igakuist kindlat sissetulekut. Pärandi võttis K. Kivi küll vastu, aga ta ei tea, kas sellel varal on väärtust. Menetletavate kuritegudega tekitatud kahjusid ei hüvitanud ta kohe ning lõpuks maksis kahjud kinni tema tulevane abikaasa. K. Kivi

1. aasta üksi deklareeritud tulu oli pärast tulumaksu mahaarvamist 97 eurot ja tema
2. aasta tulu oli
3. aprilli seisuga 1233 eurot. K. Kivil on 10 227,71 euro eest võlgu. Apellatsioonivastus
4. K. Kivi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski leiab apellatsioonile esitatud vastuses, et maakohtu otsus on õige ning alust selle tühistamiseks ei ole. Apellatsiooni väited on kohatud ega ole kooskõlas uuritud tõenditega. Väite kohta, et K. Kivi abikaasa ütlused ei ole usaldusväärsed, tulnuks prokuröril esitada ka konkreetsed tõendid, mitte tugineda oma siseveendumusele ja esitada seda faktina. Isegi kui viidatud ütlused ei ole alkoholivarguse osas usaldusväärsed, pole põhjust kahelda öeldus abikaasade suhte ja kooselu osas. Arusaamatu on prokuröri seisukoht, et varem ei teinud K. Kivi piisavaid jõupingutusi töö leidmiseks ja võlgade 4

§ 199

lg 2 p 9 järgse kuriteo ning ka ringkonnakohus leiab, et süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Vaidlus on K. Kivile mõistetud karistuse osas: kui maakohus karistas teda rahalise karistusega, siis prokuröri arvates peaks karistuseks olema vangistus.

1. Eeskätt K. Kivi tekitatud kahju väiksusest ei saa tema süüd pidada suureks. Samas ei saa siiski jätta tähelepanuta, et vargil käis K. Kivi suisa viiel korral. Maakohus leidis õigesti, et karistust raskendavaid asjaolusid ei esine ning karistust kergendavateks asjaoludeks on kahju vabatahtlik hüvitamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Erinevalt prokurörist ringkonnakohus K. Kivi kahetsuse siirust ei välista. Nimelt peab ringkonnakohus usutavaks K. Kivi selgitust, miks ei tunnistanud ta koheselt oma süüd ega avaldanud seega ka kahetsust: olles ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal, kartis ta tagasi vanglasse saatmist. Selline reaktsioon on mõistetav ning kohtuistungil tunnistas K. Kivi oma süüd, kahetses tehtut ja selgitas kuriteo toimepanemisega seonduvaid asjaolusid. Seetõttu arvestas maakohus tema kahetsust põhjendatult karistust kergendava asjaoluna. Vaatamata sellele nõustub ringkonnakohus prokuröriga, et K. Kivi ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Seda järgmistel põhjustel.
2. K. Kivi on varemgi kriminaalkorras karistatud: tapmise ja raskendavatel asjaoludel toime pandud röövimise eest. Teda karistati 8-aastase vangistusega, mille kandmise algust arvati
3. novembrist
4. Selle vangistuse kandmiselt vabastati K. Kivi
5. jaanuaril 2019 tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
6. novembrini 2022 ning ta allutati katseaja esimeseks 24 kuuks ka käitumiskontrollile, mille ajal ei tohtinud ta muu hulgas tarvitada alkoholi. Käitumiskontrolli ajal suutis K. Kivi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid järgida ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ometi pani ta veidi enam kui kolm kuud pärast käitumiskontrolli lõppemist toime uue kuriteo ning alustas uuesti ka alkoholi tarvitamist, mis oli soodustanud ka tema varasemat kuritegelikku käitumist. Seega ei olnud vangistuse kandmisel K. Kivile vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ning ta ei olnud ka piisavalt motiveeritud, et hoiduda vabatahtlikult alkoholi tarvitamisest. Kuna vargused pani K. Kivi toime katseajal, siis ei distsiplineerinud teda piisavalt ka teadmine, et kuritegeliku käitumise jätkamisel tuleb tal suure tõenäosusega reaalselt ära kanda vangistus, mille kandmisest ta vabastati. Sellises olukorras on kohtukolleegiumi arvates vähetõenäoline, et K. Kivi oskaks teha vajalikke järeldusi pelgalt rahalisest karistusest. Üksnes K. Kivi lubadused oma elu muuta ja praeguseks tehtud mõningad pingutused ei veena kohtukolleegiumi vastupidises. Sellist veendumust ei tekita seegi asjaolu, et praeguseks on viimasest süüdistuses kirjeldatud teost möödunud ligikaudu poolteist aastat ja 5

§ 199

lg 2 p 9 järgi karistuseks 6-kuulise vangistuse, mida tuleb lähtuvalt

§ 76lg-st 8 ja § 65 lg-st 2 suurendada K.

Kivile Viru Maakohtu

1. märtsi 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 3 aasta 9 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse võrra, kuna uued kuriteod pani ta toime ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Liitkaristuseks mõistetava 4 aasta 3 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse hulka tuleb arvata K. Kivi eelvangistusaeg käesolevas kriminaalasjas, s.o 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 aastat 3 kuud ja 16 päeva vangistust. Pärast kohtuotsuse jõustumist saadetakse K. Kivile vastavalt KrMS § 414 lg-le 1 teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Sama sätte teise lõike kohaselt loetakse K. Kivi vanglasse saabumise aeg karistuse kandmise aja alguseks.
2. Viimaks peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu otsust seoses K. Kivilt välja mõistetud menetluskulude tasumisega. Nimelt andis maakohus K. Kivile võimaluse tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud ära ositi, viidates seejuures

§ 66lg-le 1.

Nimetatud sätte alusel saab määrata ositi tasumiseks vaid rahalist karistust, mitte menetluskulusid. Menetluskulude ositi tasumise võimaluse andmisel tuleb viidata KrMS § 180 lg-le

1. Seetõttu teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsusesse vastava täpsustuse. See täpsustus ei mõjuta K. Kivilt välja mõistetud menetluskulude, sh osamaksete suurust ega ka nende tasumiseks ette nähtud tähtaega.
2. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
3. oktoobri 2022 otsuse K. Kivile mõistetud karistuse osas ja teeb tühistatud osas 6