1-16-2675/189

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2675 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari 2023 määrus Andrei Juganovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Andrei Juganov (isikukood 38203092238) ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebused läbi vaatamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sh käibemaks 21 (kakskümmend üks) eurot 60 senti, vandeadvokaat Anu Pärtelile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Andrei Juganovilt. Süüdimõistetu Andrei Juganovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 16.03.2017 otsusega karistati Andrei Juganovit KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 järgi 15-aasta vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 09.04.2014 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 6 kuud vangistus ning mõisteti liitkaristuseks 17 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 16.10.
7. 1.
8. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2017 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o A. Juganovile KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 ning KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud karistuste osas; asitõendite hävitamise osas ning tehti uus otsus, millega mõisteti A. Juganovile KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 09.04.2014 otsusega mõistetud kandmata karistus – 2 aastat 6 kuud vangistust – mõistes A. Juganovile liitkaristuseks 14 aastat 6 kuud vangistust. Samuti kujundati seisukoht asitõendite osas. 1.
9. Karistuse kandmise aja lõpp 16.04.
11. Tartu Maakohtu 15.02.2023 määrusega jäeti A. Juganov ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud (nõutud osa karistusest on kantud, olemas on elukoht, elektroonilise valve kohaldamise nõuded on täidetud), täitmata on materiaalsed eeldused. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik jõuda järeldusele, et A. Juganov on motiveeritud ja suuteline oma elus muudatusi tegema ning edaspidi seaduskuulekalt käituma. 2.
12. Maakohus luges positiivseks, et vangistuses on süüdimõistetu töötanud, on läbinud Tartu Rahvaülikooli koolituse „Minu arenguvajadused, meeskonnas töötamine ja mõjutamisviisid“, on omandanud riigikeelt, kuid B2-taseme kursuse lõpueksamil sai negatiivse tulemuse. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole. Ehk käitumine vangistuses on rahuldav. 2.
13. Küll iseloomustab süüdimõistetut negatiivselt vabaduses töökoha puudumine. Viimati töötas ta Maximas laadijana ja on töötanud vanglas, kuid K-raha andmetel on A. Juganovil 20.12.2022 seisuga tasumata nõudeid 20943,93 eurot, millest suurema osa moodustas tasumata elatisraha, ning vabanemisfondis on 837,59 eurot. Kuna süüdimõistetut on karistatud korduvalt röövimise toimepanemise ehk materiaalse kasu saamise eesmärgil toimepandud kuriteo eest, püsib vabaduses töökoha puudumisel suur tõenäosus, et isik võib jätkata kasu saamise ja enda elatamise eesmärgil sarnaste raskete kuritegude toimepanemist. 2.
14. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Juganovil neli kehtivat kriminaalkaristust – lapseealise vägistamise, kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamise ning kahel korral röövimise eest. Viimati on isik süüdi mõistetud taas alaealise vägistamise eest. Pärast 14.08.2013 vanglast vabanemist, olles ära kandnud 13 aasta pikkuse vangistuse, vahistati isik taas juba 08.01.2014 röövimise toimepanemises. Röövimise eest mõisteti isikule 3 aasta pikkune vangistus, millest 2 aastat 6 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga, mil oli allutatud ka käitumiskontrollile. Viimase kuriteo, alaealise vägistamise, pani toime 03.10.2015 ehk katseajal. Maakohus toob välja, et seksuaalkuritegude korduvtoimepanemise tõenäosus on kohtupraktika hinnangul suur ja oluline on märkida, et A. Juganovit on ka varem karistatud samalaadsete kuritegude eest ning ära kantud pikk vangistus isikule vähimatki mõju ei avaldanud. Ohuprognoos uute kuritegude toimepanemiseks ei ole väga madal. Kuna ebapiisavast eesti keele oskusest tulenevalt ei ole kinnipeetav saanud osaleda seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammis, on endiselt maandamata ka uute seksuaalkuritegude toimepanemise riskid. Samuti on kaheldav, kas pelgalt sotsiaalprogrammi läbimisega on võimalik vastavat riski maandada, kuivõrd vangla koostatud iseloomustusest selgub, et A. Juganov viimast toimepandud vägistamist ei tunnista, vaid õigustab toimepandut. Kui A. Juganov oma süüd ei tunnista, ei mõista toimepandud kuriteo raskust ega sellega kannatanule tekitatud kahju, ei ole mingit alust oodata, et kinnipeetav tulevikus oma käitumist õiguskuulekuse suunas muudaks ning hoiduks uute raskete kuritegude toimepanemisest. 2.
15. Kuigi isik on eelmise kuriteo toime pannud alkoholijoobes, siis alkoholiga seoses probleeme ta ise ei näe. Kuna isik on suure osa täiskasvanueast veetnud vanglas, siis on ka tema motiveeritust alkoholist hoiduda keeruline hinnata. Pärast esimese seksuaalkuriteo ja vanglas narkootikumide tarvitamise eest vangistuse ärakandmist, pani ta toime röövimise (alkoholijoobes) vähem kui 5 kuud pärast vabanemist, siis ei saa isiku puhul alkoholi kui riskitegurit alahinnata. Väidetavalt on motiveeritud uimasteid mitte tarvitama ning mõistab, kuidas tarvitamine tema elu mõjutas. 2.
16. Puudub veendumus, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Seda kinnitab ka isiku varasem elukäik – viimase kuriteo pani toime ajal, kui oli määratud kriminaalhooldusele. 2 Määruskaebused
17. Tartu Maakohtu 15.02.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Juganovi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu vabastamist, kuna eeldused selleks, et süüdimõistetu vabastada, on täidetud. Süüdimõistetu saab võtta ennast arvele Töötukassas (A. Juganovil on tööharjumus, mitmed oskused, eesti keele oskus), tal on olemas elukoht ning vabanemisfondis olev 837,59 eurot tagab esialgse materiaalse vajaduse. Suhted õega on head, kes saab teda toetada. Kaitsja leiab, et maakohtu järeldused on vaieldavad. Riskiks ei ole sõltuvusainete tarvitamine ning süüdimõistetu on nõus lisakohustusena mitte tarvitama alkoholi või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Vabaduses puuduvad A. Juganovil kriminaalse taustaga sõbrad. Tal puuduvad psühhiaatrilised probleemid ning tal on lähedasena ka tütar. A. Juganovil on vabaduses viibides kõik eeltingimused hakkama saada ja uusi kuritegusid mitte toime panna. Süüdimõistetu on motiveeritud alluma elektroonilisele valvele. Seksuaalkurjategijatele suunatud programmi ei saanud A. Juganov läbida, kuid seda vanglast tulenevatel põhjustel. Kaitsja kordab üle maakohtu määruses toodud positiivsed asjaolud ning selle, et A. Juganovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. See on väga positiivne asjaolu ja näitab, et isik on võimeline olema allutatud kontrollitud kekskonnas ja käituma vastavalt nõuetele.
18. Tartu Maakohtu 15.02.2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu A. Juganov, kes palub tühistada maakohtu määruse, vabastada ta ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Kokkuvõtlikult tuuakse välja, et süüdimõistetu on korduvalt õppinud eesti keelt, kuid ei ole omandanud seda täiuslikult. A. Juganovil on suur soov läbida sotsiaalprogramme. Süüdimõistetu on nõus vabaduses programme läbima. Asjas nr 1-16-2675 oli läbi viidud kohtupsühholoogia-psühhiaatria kompleksekspertiis, milles on märgitud, et A. Juganovil puuduvad seksuaalsuunitluse kõrvalekalded, samuti tal ei ole psüühilisi ega kognitiivseid funktsionaalseid kõrvalekaldeid, mis piiraksid võimekust teadlikult planeerida enda käitumist, sh seksuaalset, sihikindlalt käituda vastavalt reaalsetele välisstiimulitele, lähematele ja kaugematele eesmärkidele. Nimetatud ekspertiisis on ka märgitud, et süüdimõistetul ei olnud takistusi saamaks aru oma tegevuse iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest ja käitumise eesmärgipärasusest. Tänasel päeval A. Juganov tunnistab oma süüd. Süüdimõistetu tahab olla oma tütre kõrval. Karistuse mõistmise järel hakkas A. Juganov mõtlema tulevikule ning ta tahab teha kõik, et mitte sattuda kahetsusväärsesse olukorda. Ta on teinud kõik, mis vangla käskinud, on töötanud ning on seadnud endale eesmärgid. Vanglas on püüdnud A. Juganov vähendada võlgnevusi. Tütar on stiimul kardinaalselt elu muutmiseks. Maakohus langetas ebaõige otsuse, leides, et A. Juganov ei ole paranenud ja on ohtlik. Pikaajalise karistuse tõttu on nõrgenenud ühiskondlikud oskused ning üha enam irdub süüdimõistetu ühiskonnast. Süüdimõistetul on erialased oskused, elatise maksmise kohustus, vanglas tööstaaži ei teki, suhted tütrega on muutunud halvaks, puudub perekond. Tingimisi enne tähtaega vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega jätkab A. Juganov karistuse kandmist ja viibib range kontrolli all, ta on nõus maksimaalse elektroonilise valve tähtajaga ja kõigi sotsiaalprogrammidega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jäävad need KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A. Juganovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega 3 omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, sealhulgas nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid ning määruskaebustes ei ole välja toodud midagi uut, vaid soovitakse kaitsetaktikaliselt sobiva hinnangu andmist juba maakohtu poolt arvestatule. Maakohus on asjaolude kogumis analüüsimisel jõudnud põhjendatud seisukohale, et uute kuritegude risk ei ole viidud miinimumini või et selleks oleks konkreetse süüdimõistetu puhul sobiv ka kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega. Süüdimõistetu määruskaebus koosneb vaid lubadusest. Maakohtu määrus ei ole paljasõnaline ega põhjendamata. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
20. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal tutvumisele kohtumäärusega, nõupidamisele kliendiga ja määruskaebuse koostamisele kokku 90 mintuti, mille eest taotleb tasu kokku 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Kuigi kaitsja on loonud olukorra, kus kohtul puudub selge võimalus kontrollida, millise tegevuse jaoks kui palju aega kulus, siis arvestades maakohtu määruse mahtu, nõupidamise toimumist kliendiga on ajakulu tervikuna siiski põhjendatud. Seega kokku on põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud A. Juganovi kanda. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Maarika Kuusk