1-19-7792/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-7792 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Geiro Pitirimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Geiro Pitirimov (ik 39307235213) ja tema kaitsja jurist Toomas Alp, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Geiro Pitirimovi ja tema kaitsja jurist Toomas Alpi määruskaebused läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrusega jäeti G. Pitirimov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. G. Pitirimovi käitumises vangistuses esineb mitmeid positiivseid asjaolusid nagu õppimine, töötamine ja sotsiaalprogrammides osalemine. G. Pitirimovil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabaduses ei ole G. Pitirimov kunagi ametlikult töötanud. G. Pitirimovi elutingimused vabaduses pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuigi tal on olemas püsiv elukoht, lähedaste toetus ning garanteeritud töökoht. Kiiduväärt on see, et G. Pitimirov on vangistuses viibides suutnud vähendada tal lasuvat võlgnevust. Tema õlul lasub aga endiselt väga suur võlakoorem (ca 11 000 eurot), mille likvideerimine vabaduses olles raskendab ilmselt ka tema resotsialiseerumist. G. Pitirimovit on kokku kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, neist kuus arhiveeritud. Ta kannab kolmandat vangistust. G. Pitirimovi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Meditsiiniosakonna andmetel on G. Pitirimovil narkosõltuvus. G. Pitirimov on vanglas olles jätkanud ka suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega. Praegusel juhul ei kaalu G. Pitirimovit positiivselt iseloomustavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, läbitud sotsiaalprogrammid, vanglas töötamine ja lähedaste toetus) üles negatiivseid (distsiplinaarkaristused, narkootiliste ainete kuritarvitamise risk, täitmata individuaalne täitmiskava, suur võlgnevus, kriminaalkorras karistatud isikutest koosnev jätkuvalt aktiivselt toimiv suhtlusvõrk, isiku hoiakud).
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G. Pitirimovi kaitsja jurist T. Alp, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. G. Pitirimovile määratud distsiplinaarkaristused ei ole sellised, mille põhjal saaks teha järeldusi vangladistsipliinile mitteallumise kohta. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud distsiplinaarrikkumiste raskusastmele. Maakohus ei analüüsi, millal toimus üleastumine, mis tõi kaasa isiku koolist eemaldamise. Viide, et G. Pitirimovil on keskharidus ja ta ei ole seetõttu konkurentsivõimeline, on ainetu ja ei vasta iseloomustuses toodud asjaoludele. Ülejäänud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused on G. Pitirimov läbinud ning ta teeb vangistuses tööd. Maakohus ei põhjenda, millest tulenevalt ta väidab, et G. Pitirimov hakkab vabaduses uuesti narkootikume tarvitama. Vabanemise korral asuks ta rehabilitatsioonikeskusesse. Maakohus ei selgita, miks ta ei nõustu vangla ja prokuratuuriga, kes on nõus G. Pitirimovi ennetähtaegse vabastamisega.
8. Maakohtu määruse vaidlustas ka G. Pitirimov, kes taotleb selle tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist. Maakohus ei ole võtnud arvesse prokuröri ja vangla seisukohti. Distsiplinaarkaristused on ta halduskohtus vaidlustanud. Ta on täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava ja tema karistuse eesmärgid on täidetud. Narkootikumidega seotud riski maandamiseks saab talle määrata tarvitamise keelu ja suunata ta sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskusesse. Tal on olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Ta on võlgnevusi tasunud 6000 euro ulatuses ja vabaduses läheb võlausaldaja juurde. Ta soovib omandada keskhariduse ja edasi õppida. Sellele, et ta eemaldati keskhariduse omandamiselt rikkumise tõttu, ei oleks kohus tohtinud tugineda, sest see toimus rohkem kui aasta tagasi. Kõik isikud, kellega ta suhtleb, on seaduskuulekad. Tema vabastamata jätmist on põhjendatud üksnes läbi tema distsiplinaarkaristuste, kuid tema iseloomustamiseks saab välja tuua palju positiivset. Ringkonnakohtu järeldused
9. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige G. Pitirimovi korduv kriminaalkorras karistatus, sealhulgas toime pandud kuriteo asjaolud, ja vangistuses viibimine, tema isikuga seotud asjaolud, mitmed distsiplinaarrikkumised ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemid annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et G. Pitirimovist tuleneb suur uute kuritegude oht, mistõttu on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud. Seetõttu leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja G. Pitirimovi ja tema kaitsja määruskaebustel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, mistõttu jäävad need kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2