1-15-10692/210

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-15-10692 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Jaanus Raiduri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Jaanus Raiduri (ik 38204082715) kaitsja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Jaanus Raiduri kaitsja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottise määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrusega jäeti J. Raidur vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vabanemise korral asuks ta rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“. On positiivne, et J. Raidur on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ja temaga on läbi viidud erinevaid kuriteo riske maandavaid vestluseid. Ta suhtub hariduse omandamisse positiivselt. Tal on keskharidus ning ta on lõpetanud erialana väikeettevõtluse. Vabanemise korral on tal kindel töökoht ja toetavad lähedased. Tal on kümme kehtivat distsiplinaarkaristust (määruskaebemenetluse hetkeks kaheksa). Enamus neist tööst keeldumise eest, sest ei ole nõus nii madala palga eest tööd tegema. Samuti võõras kambris viibimise eest. J. Raidurit on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Saksamaal on teda karistatud kahel korral ja Soomes neljal korral. Praegust karistust kannab narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Samuti on ta taolise kuriteo toime pannud ka varasemalt. Vangistuses viibib seitsmendat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on majandusliku kasu saamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. J. Raiduril on diagnoositud narkosõltuvus. Tarvitamist alustas juba 17 aastaselt. Vangla varasemate andmete kohaselt süstis kinnipeetav narkootikume
7. aastast kuni
8. aastani, siis suutis enda sõnul narkootikumide tarvitamisest mõnda aega eemale hoida, kuid
9. aastal tekkis tagasilangus. Ta tarvitas väga erinevaid narkootikume. On sooritanud ka kuritegusid, et seeläbi saada vahendeid narkootikumide soetamiseks. J. Raidurist lähtuv uute kuritegude toime panemise oht on tema ennetähtaegseks vabastamiseks liiga suur.
10. Maakohtu määruse vaidlustas J. Raiduri kaitsja vandeadvokaat J-L. Ottis, kes taotleb selle tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuses leitakse esmalt, et J. Raidur on karistusaja ära kandnud, sest arvesse ei ole võetud, et ta viibis
11. juulist 2015 kuni
12. augusti 2018 Euroopa vahistamismääruse alusel Soomes vahi all. Maakohus ei ole selgitanud, milles seisneb J. Raiduri puhul uute kuritegude toimepanemise risk. J. Raidur ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. Selles osas on vangla iseloomustus väär. Ta lõpetas narkootikumide tarvitamise
13. aastal. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et varasemalt ei ole J. Raidur erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi läbinud. Samuti ei olnud tema kõrval varasemalt abikaasat. Vangistuses ei ole tal enam kui aasta jooksul probleeme olnud. Varasemad rikkumised on seotud sellega, et ta ei saanud meditsiinilist abi. Kuna vangla ja prokuratuuri seisukohad on puudulikud, on maakohus õigusvastaselt neile tuginenud ning jätnud J. Raidurit iseloomustavad positiivsed asjaolud arvesse võtmata. J. Raidur vabaneks rehabilitatsioonikeskusesse „Uus põlvkond“. Maakohus ei selgita, miks teda ei võiks antud keskusesse saata. Ringkonnakohtu järeldused
14. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige J. Raiduri korduv kriminaalkorras karistatus, sealhulgas toime pandud kuriteo asjaolud, korduvalt vangistuses viibimine, määratud distsiplinaarkaristused, tema isikuga seotud asjaolud ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemid annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et J. Raidurist tuleneb suur uute kuritegude oht, mistõttu on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud. Ühtlasi on J. Raidur juba taotlenud määruskaebuses märgitud osas enda karistusaja täpsustamist, kuid see jäeti Tartu Maakohtu
16. oktoobri
17. a määrusega rahuldamata. Maakohtu määrus jõustus omakorda Riigikohtu
18. detsembri
19. a määrusega, mil J. Raiduri kaebus jäeti läbi vaatamata. Teisisõnu on selles osas õigusrahu saabunud. Seda kõike arvesse võttes leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja J. Raiduri kaitsja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, mistõttu jääb see kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2