KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 2. märts 2023 1-18-8738 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Ülo Pastel
(36006252728)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrus Vandeadvokaat Kaire Hänilene Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esindaja Valdo Gerassimov RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid Ülo Pastlale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 201 (kakssada üks) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 33 eurot 60 senti.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ülo Pastlalt Eesti Vabariigi kasuks välja 201 eurot 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Ülo Pastel tunnistati Tartu Maakohtu
- märtsi 2019 otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 järgi. Teda karistati 9 aasta pikkuse vangistusega. Eelvangistus arvati karistusaja hulka. E. Pastel kannab karistust alates
- juulist
- Tema karistusaeg lõpeb
- juulil
- Vangla esitas kohtule materjalid Ü. Pastla tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega, ent ei soosi seda. Ü. Pastla vabastamist praegu ei toeta ka prokuratuur. Ü. Pastel soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
- Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti Ü. Pastel vabastamata. 3.
- Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 1 järgi elektroonilise valvega. Lisaks märkis kohus, et Ü. Pastel kannab esimest vangistust, tal on üks kehtiv karistus, mida ta kannab tapmise eest. Tegemist oli etteplaneerimata kuriteoga, mille ajendiks puudulik probleemide lahendamise oskus ja soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Ü. Pastel on vangistuse ajal hästi käitunud ja olnud ametnikega viisakas ning koostööaldis. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ tagasiside on pigem positiivne – Ü. Pastel ei väljenda kuritegelikke hoiakuid ega ole suhtlemisel agressiivne. Tervise tõttu on ta majandustöödest vabastatud. Toetavate lähedaste ning elukoha luges kohus positiivseks, ent varasemalt need rasket kuritegu ära ei hoidnud. Seetõttu määrava tähendusega need tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei ole. 3.
- Vabastamise vastu räägivad toimepandud kuriteo raskus ja endal süü mittenägemine. Ü. Pastel õigustab oma kuritegu süüdistades kannatanut, ta näeb end ohvrina ning kahetseb traagilist lõppu. Tema seisukohalt oli tegemist enesekaitsega. Istungil avaldas Ü. Pastel rahulolematust vanglas läbitud kursuste ja prokuröri suhtes. Ta leidis, et ei vajanud ei Viha juhtimise ega alkoholismivastast kursust. Ta jäi seisukohale, et pole midagi valesti teinud – tegu oli enesekaitsega. Eelnev näitab süüdlase hoolimatust teiste inimeste tervisesse ja ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kohus hindas uue kuriteo riski suureks. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada Ü. Pastel tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. 4.
- Isiku kaitsepositsioon ei saa olla ainsaks argumendiks, millele kaalutlusotsust tehes tugineda. Kohus luges küll paljud asjad positiivseks, ent tõi seejärel ainsa vabastamist mittetoetava asjaoluna välja süü mittetunnistamise ning enese õigustamise enesekaitsega. Samas möönab kohus, et Ü. Pastel kahetseb raske tagajärje saabumist. Ü. Pastel on jäänud kogu menetluse vältel selle juurde, kuidas tema sündmusi mäletas ja tajus. Ehkki kohtud pidasid tegu tahtlikuks tapmiseks, ei ole Ü. Pastel jurist, s.o tal pole kohustust enda ega teiste käitumist õigesti kvalifitseerida. Ü. Pastel selgitas kohtulikul uurimisel, et ei mäletanud joobe tõttu sündmusi ning pidi sündmusi hiljem n-ö rekonstrueerima kolmandate isikute tähelepanekute pinnalt. Kaitsja peab täiesti võimalikuks, et Ü. Pastel usubki sündmuste käiku tema kirjeldatud viisil. Ta kasutas ammendavalt edasikaebeõigust ning kandis seejärel korrektselt ja viisakalt määratud karistust. Kaalukaid menetlusotsuseid ei saa seada sõltuvusse sellest, kas ja mis mahus isik oma süüd tunnistab. Ü. Pastel oleks kindlasti võinud enda kasuks end tagantjärgi süüdi tunnistada, rohkesõnaliselt kahetsust avaldada, ent isiku sõnaseadmisoskusest ei saa sõltuda tema saatus ja vabadus. Ü. Pastel kahetseb rasket tagajärge. Teda on kinnipidamisasutus positiivselt iseloomustanud. KarS § 76 lg 4 ei sea tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks enda täielikku ja reservatsioonideta süüditunnistamist. 4.
- Kõik teised ennetähtaegse vabastamise eeldused on täidetud, järelikult puuduvad asjaolud, mis ei lubaks Ü. Pastelt ennetähtaegselt vabastada. Elektroonilise valve ja kriminaalhooldusega saab teostada tema edasise käitumise üle järelevalvet. Vabastamise kasuks räägib ka Ü. Pastla tervislik seisukord, millest tulenevalt ei saa samuti uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kuigi kõrgeks pidada. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Ü. Pastla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
- Vaidlust ei ole selles, et Ü. Pastla käitumine on vanglas olnud reeglitele vastav: tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ning suhelnud ametnikega viisakalt. Positiivne on seegi, et suurem osa Ü. Pastla rahalistest nõuetest on tänaseks tasutud. Küll aga ei tingi eeltoodu tema ennetähtaegset vabastamist, sest arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
- Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid tuleb vaagida kogumis, on maakohus igati õigustatult leidnud, et hoolimata Ü. Pastla puhul esinevatest mitmetest positiivsetest asjaoludest, on tema vabastamine ennatlik, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ning süüdlase isikust lähtuv ohuprognoos seab tõsikindla kahtluse alla tema õiguskuuleka käitumise vabaduses. Eraldi väärib rõhutamist seegi, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus.
- Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et Ü. Pastla kuriteo toimepanemise asjaolud ühes süü jätkuva eitamisega annavad põhjuse pidada uue kuriteo toimepanemise riski tema ennetähtaegseks vabastamiseks veel liialt suureks. Tartu Maakohtu
- märtsi
- a otsusest nähtuvalt tappis Ü. Pastel enda jaoks tuttava inimese, lüües ohvrit noaga rindkerre. Sündmus leidis aset Ü. Pastla elukohas toimunud ühise alkoholitarvitamise käigus. Ehkki Ü. Pastel tunnistas, et läks kannatanuga viinaraha pärast tülli, eitas ta enda süüd tahtlikus tapmises ning väitis, et pussitades tõrjus ta ohvri rünnakut. Niisuguse kaitseversiooni – mille juurde on Ü. Pastel jäänud tänini – kummutas kohus veenvalt. Muu hulgas leidis kohtuotsuses tuvastamist, et süüdistatav lasi kannatanule näkku pipragaasi ning ajal, mil kannatanu sellest tingitult hädaabinumbrilt abi palus, ähvardas süüdimõistetu kõrvalt: „Kas sa tahad uuesti laksu saada?“ ning „Lõpeta ära, või saad tera!“ Ehkki Ü. Pastel teavitas pärast kannatanu surmamist Häirekeskust, ei väljendanud ta juba tollal kahetsust tehtu üle. Vastupidi – kõnes lausus ta: „Mind ei huvita kurat, teie pajebat no. Ma lihtsalt ütlen, et ma tapsin inimese kurat noh. Ei mind, ma ei taha, et keegi teda elustama hakkab, ma ei taha seda kurat. Hea meel, et ma tapsin ta ära kurat.“ Eelöeldu kõneleb üheselt, et vanglas malbe käitumisega silma paistev süüdimõistetu on võimeline pruukima jõhkrat vägivalda ning tegema seda isegi enda jaoks tuttava inimese suhtes. Raske isikuvastase kuriteo toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab vabanemiseks olema aga eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked. Hoolimata kuriteosündmusest möödunud ajast (neljast ja poolest aastast), pole Ü. Pastel tänini väljendanud tehtu üle kahetsust.
- Kaitsja on seisukohal, et otsus ennetähtaegse vabastamise üle ei saa sõltuda sellest, kas ja mil määral kinnipeetav oma süüd tunnistab. Kohtukolleegium käesolevalt niisuguse seisukohaga siiski nõus ei ole. Vangistuse täideviimise eesmärkideks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on iseäranis oluline tuvastada, kas süüdlane on karistuse kandmise ajal teinud kuriteost vajalikud järeldused. Maakohus osutas igati õigustatult kinnipeetava iseloomustuses märgitule, millest nähtuvalt pisendab Ü. Pastel jätkuvalt oma süüd – tema sõnutsi ründas hoopis tapetu teda. Ehkki kaitsja väitel kahetseb süüdlane tagajärge, ei kahetse ta siiski tehtut. Kolleegiumi hinnangul ei saa karistuse eesmärke lugeda aga täidetuks seni, kuni süüdlane pole teo ebaõigsust enda jaoks lahti 3 mõtestanud ning sellest järeldusi teinud. Seetõttu peab praegusel juhul ka ringkonnakohus Ü. Pastla vabastamist ennatlikuks.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, märkides, et maakohtu määruse ja materjalidega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 2 tundi ja 20 minutit. Selle eest soovib ta tasu 168 eurot, millele lisandub käibemaks summas 33 eurot 60 senti. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Ü. Pastlalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4