1-19-1459 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2023 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-19-1459 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõ
§ 426
, § 432 määras: Jätta Vasily Karpov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.03.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-1459 tunnistati Vasily Karpov süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5, KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, § 136 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel mõisteti Vasily Karpovile lõplikuks karistuseks 6 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.11.2018. Kohtuotsus jõustus 19.03.2019. 1
(6)1-19-1459 Viru Vangla esitas 27.01.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vasily Karpovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 07.11.2018 ja lõpp 11.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 09.01.
- Kinnipidamisasutuses Vasily Karpovi kohta koostatud iseloomustuse kohaselt keeldub kinnipeetav töötamisest. Sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste treening" osalemist ei pea kinnipeetav oluliseks, keeldub suhtlemisest. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" ajavahemikul 20.02.2020-09.07.
- Sai tunnistuse nr 9-4/
- Programmi läbiviija hinnangul programmi jooksul osales aktiivselt, jagas oma kogemust, aga kodutöö ei teinud, rolliharjutustes ei osalenud. Programmis sai teada erineva konflikti lahendamise viisi võimalustest. Isikul on kehtivaid distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul kokku 41, millest 39 on määratud allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest ning 2 muu rikkumise eest. Kõigi rikkumiste eest on isikule karistuseks määratud kartser. 23.11.2022 esitas Vasily Karpov avalduse, milles soovis tagasi võtta tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, kuna soovib vabatahtlikult lahkuda Venemaale ja et omab kehtivat Vene Föderatsiooni passi 2023 sügiseni. PPA lõpetas 24.11.2022 Vasily Karpovi tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetluse HMS § 43 lg 1 p 2 alusel. 08.12.2022 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr. 15.3-3.1/1830-8 tunnistatud V. Karpovi tähtajaline elamisluba kehtetuks alates 07.12.
- Tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele V. Karpovi kinnipidamisasutusest vabanemisel ja kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni õigusruumi 5 aastaks alates lahkumiskohutuses täitmisest. V. Karpovil on põhiharidus, mille omandas
- aastal x gümnaasiumis. 14.05.2019 on testitud riigikeele oskus A2 tasemel. Käesolevalt riigikeelt õppida ei soovi. Kinnipeetav ei soovi vanglas eriala omandada. Kinnipeetav on varasemalt töötanud mitteametlikult lukksepana, samuti olnud arvel Eesti Töötukassas. K-Raha andmetel 12.01.2023 seisuga puuduvad isikul jooksvad rahalised nõuded, vabanemisfondis on 2 112,00 eurot. Töötada vanglas ei soovi, sest arvab, et majandustööde tegemine on alandav ja naeruvääristav. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Lähivõrgustiku moodustavad ema ja vend. Tema sõnade kohaselt ei ole tal lähivõrgustikus kriminaalkorras karistatud isikuid. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetest ei nähtu, et isikul oleks alkoholi- ja narkootiliste ainete sõltuvus. Suhtlemisoskused vastavad eale. Vangistuse ajal kinnipeetav süstemaatiliselt eirab vanglaametnike korraldusi ning on pannud toime erinevaid rikkumisi milleks on olnud ametnike ähvardamine füüsilise vägivallaga või alandamine ebatsensuursete väljenditega. Arvestades asjaoluga, et Vasily Karpov on vanglast vabanedes Eestist väljasaadetav, siis toetab vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui kohus loobub isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest
§ 426lõike 3 alusel.
Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vanglast tingimisi ennetähtaega vabastada, siis tulenevalt asjaolust, et kinnipeetav on väljasaadetav, on otstarbekas, tuginedes
§ 426lg-le 3 Vasily Karpovi suhtes 2
(6)1-19-1459 käitumiskontrolli mitte kohaldada. Juhul kui kohus peab võimalikuks Vasily Karpov KarS § 76 alusel tingimisi ennetähtaega vabastada teeb kriminaalhooldusametnik, tulenevalt Vasily Karpovi ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, ettepaneku määrata katseaeg kuni 11.03.2025 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Vasily Karpovile järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 8 – osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 01.02.2023 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav elukohta pärast vabanemist ei avaldanud, kuna ei taha, et tema täpne elukoht Venemaal oleks teada. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist tingimusel, et kohaldatakse
§ 426lõiget 3.
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Vasily Karpov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vasily Karpov kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st
- Nimetatud sätte kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem, kui 4 kuud. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.03.2019 kohtuotsusega tunnistati Vasily Karpov süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5, KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, § 136 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel mõisteti Vasily Karpovile lõplikuks karistuseks 6 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.11.
- Kohtuotsus jõustus 19.03.
- Kaks kolmandikku mõistetud karistusajast oli ära kantud 29.01.2023, mis on rohkem, kui neli kuud. Seega KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne eeldus Vasily Karpovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks on täidetud. 08.12.2022 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr. 15.3-3.1/1830-8 tunnistatud V. Karpovi tähtajaline elamisluba kehtetuks alates 07.12.
- Tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele V. Karpovi kinnipidamisasutusest vabanemisel ja kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni õigusruumi 5 aastaks alates lahkumiskohutuses täitmisest. Samuti on isik ise väljendanud nii vangla iseloomustuse kohaselt kui ka kohtuistungil, et soovib võimaliku vabanemise korral elama asuda Venemaale.
§ 426
lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
§ 426lg 4 näeb ette, 3
(6)1-19-1459 et täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne
(10)aasta möödudes. Riigikohus on lahendis 1-15-2671 punktides 13 selgitanud: „
§ 426lg-s 3 sätestatu ei anna alust jätta Kar
S § 76 lg-t 4 kohaldamata. Teisisõnu tähendab see seda, et juhul, kui ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa isikut vabastada, hoolimata sellest, et ta saadetaks vabastamise korral Eestist välja või antaks välja välisriigile.“ Seega analüüsib kohus järgnevalt KarS § 76 lg 4 tulenevaid eeldusi, et kujundada seisukoht Vasily Karpovi tingimis ennetähtaegse vabanemise võimalikkuse kohta. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3 1 1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Vasily Karpovi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Vasily Karpov on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vasily Karpov on 20.10.2006 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt karistatud KarS § 114 p 1,5, § 199 lg 1 järgi vangistusega 13 aastat. Viru Maakohtu 29.05.2018 määrusega oli vabastatud ennetähtaegselt karistuse kandmiselt 14.06.2018 katseajaga 6 kuud. Kuid 01.03.2019 oli Vasily Karpov Viru Maakohtu otsusega mõistetud süüdi 06.11.2018 ehk katseajal kuritegude toimepanemise eest. Isik on väljendanud enda käitumisega, et käitumiskontroll ei ole sobivaks vahendiks tema õiguskuulekuse tagamiseks. Nimetatud asjaolu ilmestab seegi, et isikule oli antud võimalus vabaneda ennetähtaegselt, kuid ometi kõigest viie kuu möödudes pani isik toime uue kuriteo. Lisaks on kohtu hinnangul olulise kaaluga, et isikul on kehtivaid distsiplinaarkaristusi suurel määral, nimelt 41. Need on valdavalt määratud suhtlemisega seotud rikkumiste tõttu. Kohtu hinnangul annab soovimatus järgida vanglas teatuid reegleid alust arvata, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Samuti kannab hinnangut isikule määratud karistuste liik(kartser), mis väljendab, et isiku distsiplineerimine leebemate vahenditega ei ole isiku jaoks sobiv. Distsiplinaarkaristuste hulk, rikkumiste süstemaatilisus ja ajaline järjepidevus näitavad, et isik ei ole võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all isegi kontrollitud keskkonnas 4
(6)1-19-1459 viibides. Sellest tulenevalt puudub kohtu veel veendumus, et isik suudab vabaduses käituda õiguskuulekalt. Kohtu seisukohta kinnitab veelgi asjaolu, et Vasily Karpov keeldub vangistuses töötamisest. Kohtupraktika kohaselt on põhimõtteline korduv tööst keeldumine on raske rikkumine. Riigikohtu lahendi 3-18-1895 punktis 19 on selgitatud: „Kolleegiumi praktika järgi saab tööle asumise korralduse süstemaatilist täitmata jätmist pidada raskeks rikkumiseks (otsused asjades nr 3-3-2-1-15 (p 25) ja 3-3-2-2-15 (p 26), otsus nr 3-15-3133/29 (p 17)). Nii on see ka praegusel juhul. Vastustaja on õigesti märkinud, et kuritegeliku subkultuuri ilmingutest kantud allumatus, mis väljendub järjekindlas keeldumises täita tööle asumise korraldust, ohustab distsipliini ja julgeoleku tagamist vanglas….Süstemaatiline alusetu keeldumine koristustööst viitab sellele, et kaebaja hoiab jätkuvalt au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, mille järgi on koristustööde tegemine tema staatusega isikule väärikust alandav.“ Kohus peab oluliseks täiendavalt välja tuua Vasily Karpovi üldist suhtumist vanglas pakutavatesse võimalustesse. Nimelt sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste treening" osalemist ei pea kinnipeetav oluliseks, keeldub suhtlemisest. Samuti keeldub isik eriala ja riigikeele omandamisest. Kohtu hinnangul puuduvad isiku käitumises igasugused viited soovile enda käitumist parandada ja alluda ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Lisaks eelnevale käitumisele käitumiskontrolli ajal, kehtivatele distsiplinaarkaristusele ja suhtumisele töö tegemisse hindab kohus negatiivselt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isiku suhtes neli pooleliolevat kriminaalmenetlust. Vasily Karpov on igal võimalikul viisil väljendanud oma soovimatust või suutmatust alluda ühiskonna reeglitele ja kehtivatele tavadele. Kuigi isik ei ole avaldanud kindlat vabanemisjärgset elukohta, siis on Riigikohus lahendis nr 115-2671 punktis 8 selgitanud: „Kui kohus jätab
§ 426lg 3 alusel käitumiskontrolli – ja seega ka Kar
S § 75 lg 1 p-s 1 nimetatud kontrollnõude – kohaldamata, ei eelda süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine seda, et tal oleks alaline elukoht (nii on leitud ka varasemas kohtupraktikas: vt Tartu Ringkonnakohtu
- juuni
- a määrus nr 1-16-9203/52, p 6). Olukorras, kus süüdimõistetu saadetakse kohe pärast vanglast vabanemist Eestist välja, oleks eesmärgipäratu nõuda, et tal oleks Eestis elukoht.“ Seega ei välista asjaolu, et kohtul puuduvad andmed isiku elukoha kohta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist kohaldades
§ 426lg 3.
Kohus hindab positiivselt, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" ajavahemikul 20.02.2020-09.07.2020. Programmi läbiviija hinnangul programmi jooksul osales aktiivselt, meelega jagas oma kogemust, aga kodutöö ei teinud, rolliharjutustes ei osalenud. Isik tihti väljendas oma vaenulikke hoiakuid, samas oskas käituda rahulikult. Programmi läbiviija hinnangul sai isik teada erinevaid konflikti lahendamise viise. Ometi kohtu hinnangul isiku käitumine hilisema vangistuse ajal on väljendanud, et teadmiste rakendamiseni isik jõudnud ei ole. Kohtu hinnangul räägib Vasily Karpovi vabastamise kasuks isiku majanduslik olukord. Kuigi isikul ei ole töökohta, siis on võimalik töökohta otsida juba vabaduses viibides. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik varasemalt töötanud mitteametlikult lukksepana, seega omab teatavaid oskusi, mis aitavad töökoha leidmisel. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad isikul jooksvad rahalised nõuded ja vabanemisfondis on 2112 eurot. Seega oleks isikul võimalik tagada esialgne toimetulek olemasolevatest rahalistest vahenditest. Ometi on isik eelnevalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, seega säilib süütegude toimepanemise risk materiaalse kasu saamise eesmärgil. 5
(6)1-19-1459 Kohus hindab positiivselt, et vangistuse jooksul on isikul säilinud suhted lähedastega. Suhted on toetavad ja lähedased on isikut materiaalselt toetanud. Isiku lähedasteks on ema ja vend. Kriminaalkorras karistatud isikutega on suhted vangistuse jooksul katkenud. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on lähedased, kelle toele loota ning kriminaalkorras karistatud isikutega suhete katkemine loob paremad eeldused õiguskuulekaks eluks vabaduses. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Käesoleval hetkel ei kaalu Vasily Karpovi isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammis osalemine, lähedaste olemasolu, võlgnevuste puudumine) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemine katseajal, distsiplinaarkaristused, tööst keeldumine). Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76,
§ 426
, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vasily Karpovi vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6
(6)