1-14-7590/147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7590 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu M.Z (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. veebruari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. M.Z kannab Viru Vanglas temale Harju Maakohtu 23.04.2015 otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 6, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi mõistetud 4 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 27.03.2014 ja lõpeb 27.03.
8. Viru Maakohus 13.02.2017 määrusega jättis M.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. Kohus luges positiivseks, et vangistuses M.Z distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta on olnud hõivatud tööga, samuti on tal vabaduses elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Tema vabastamist eelmärgitu kaasa ei too, kuna arvestades süüdimõistetu kuriteo asjaolusid, korduvat karistatust ja tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute leidumist on tema uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. M.Z-i käesoleval ajal vabastamine oleks ennatlik. Järelejäänud vangistuse jooksul on tal võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia tööl. Toimikumaterjalidest nähtuvalt avaldab vangistus M.Z-ile paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kriminaalhoolduslike vahenditega tema käitumise õiguskuulekuse suunas korrigeerimine võimalik ei oleks. MÄÄRUSKAEBUS
9. Kohtumääruse peale esitas kaebuse M.Z, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. M.Z-i hinnangul ei ole maakohus piisavalt veenvalt ja ammendavalt põhistanud, miks tema vabastamist ei põhjenda järgmiste positiivsete asjaolude kogum: viimases kuriteos puudus vägivallakomponent, tegemist oli kuriteokatsega ning tema süü ei olnud suur; ta kahetseb tegu ja on kahjud hüvitanud; vabanemisfondis on 1410 eurot; vabanedes saab talle osaks lähedaste tugi ning tal on kindlad elu- ja töökoht ning tööharjumus; sõltuvusi tal ei ole; vanglas on ta töötanud majandustöödel ja läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, sh programmid „Viha juhtimine,“ „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening;“ distsiplinaarkaristused tal puuduvad; tulevikuplaanideks on soov luua perekond ja elada seaduskuulekalt. Seejuures M.Z toonitab, et õiguspärane käitumine vanglas on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 märgitu kohaselt ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Veel märgib M.Z , et Harju Maakohtu 22.06.2016 määruse pinnalt, millega ta jäeti tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata, tekkis tal õiguspärane ootus, et kui ta arvestab kohtu etteheidetega ja jätkab vanglas oma käitumise olulisel määral parandamist, siis kohus järgmisel korral tema pingutusi arvesse ka võtab. M.Z teeb edasikaebuses ka olulise rõhuasetuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise instituudi eesmärkide (s.o kinnipeetavate taasühiskonnastamine ja vangistuse negatiivsete mõjude vältimine) olulisusele ning elektroonilise valve positiivsele toimele. Samuti leiab ta, et tema taasühiskonnastamine oleks kontrolli ja elektroonilise valve tingimustes talle oluliselt tõhusama mõjuga kui karistuse lõpuni kandmine vanglas ning ilma igasuguse kontrollita vabanemine. Veel toonitab M.Z, et ta ei soovi vabaduses suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, ta on teinud õiged järeldused, muutunud ja ühiskonnale enam ohtu ei kujuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et M.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine (seda ka elektroonilise valve alla) ei ole põhjendatud.
11. Nimelt on ka kriminaalkolleegium seisukohal, et M.Z-i karistatus koguni seitsmel korral, kuriteo asjaolud ja tegude dünaamika raskemaks muutumine, ei lase teha järeldust tema karistuse eesmärkide täidetuse kohta. Seda enam, et ka vangla on vaatamata M.Z-i poolt vanglakorrast kinnipidamisele, sotsiaalprogrammide läbimisele ning töötamisele majandustöödel, andnud hinnangu, mille kohaselt ta on kõrgohtlik avalikkusele ja ohtlik ametnikele. Tema uue kuriteo riski tõenäosust kahe aasta jooksul on üldise kuriteo osas hinnatud 48%-le ja vägivaldse osas 49-le.
12. M.Z-i vangistusaegne käitumine ja vabanemisjärgsed elutingimused on vaadeldavad küll headena, kuid veendumust, nagu oleksid tema kuriteod jäänud minevikku, sellest teha ei saa. Osundavad ju süüdimõistetu korduvad karistused (sh vanglakaristus) ja teave varasemalt kuriteo sooritamisest katseajal, sellele, et järjekordne karistamine, talle vabaduses osaks saavad hüved ja ka elektroonilisele valvele allutamine tema käitumise muutmiseks piisavad olla ei pruugi. Omakasu eesmärgil ning kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisel võib kinnipeetava kuritegelik käitumine korduda ning M.Z-i vastupidised kinnitused kolleegiumi teisele seisukohale ei veena. Samuti ei kalluta ringkonnakohut kinnipeetavat vabastama tema väited teemal, et tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine annab paremaid tulemusi kui karistuse lõpuni kandmine vangistuses. Kohtud 2 2 peavad vastava otsustuse tegema KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolude kogumis hindamise tulemusel ning üldist laadi aruteludest, samuti kinnipeetava vangistusaegse käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste positiivsusest siin ei piisa. Viimast puudutavalt peab nimelt märkima sedagi, et varasemalt ei ole perekonna toetus ning elu- ja töökoha (Harju Maakohtu 23.04.2015 otsusest selguvalt töötas ta Soomes) olemasolu M.Z-i seaduskuulekust kaasa toonud. Mis puutub aga kinnipeetava rõhuasetusele selles, nagu peaks kohtude käesolevalt tema kuriteo juures arvestama seda, et vägivalda ta kannatanu suhtes ei kasutanud ja tegu jäi katsestaadiumisse, siis juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, mille kohaselt on kuriteo täpsemaid tehiolusid ja tema süü suurust arvesse võetud juba karistuse mõistmisel.
13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus