1-16-1477/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1477 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus U.P-le Viru Maakohtu
3. aprilli 2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.P XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.
6. Süüdimõistetu U.P määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. U.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 06.04.2016 kohtuotsusega KarS § 183 lg 1 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta tingimisi vangistusega katseajaga 2 aastat. Katseajal pidi U.P järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2¹ sätestatule.
8. 20.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb U.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. 2.
9. Erakorralise ettekande põhjuseks oli U.P poolne kontrollnõuete rikkumine, mis seisnes: - kohustuse mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid rikkumises; registreerimiskohustuse rikkumises; elukoha vahetuseks loa küsimise kohustuse rikkumises. Maakohtu määrus
10. Viru Maakohtu 04.01.2017 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele U.P-le Viru Maakohtu 06.04.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta vangistust. 3.
11. Maakohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. 3.
12. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ka pärast kriminaalhooldaja poolt tehtud hoiatusi, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. Registreerimislehest nähtub, et U.P pole ilmunud registreerimisele 5 korral. 15.12.2016 tuvastati alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollis ning indikaatorvahendi kasutamise protokollis, et U.P on narkootikumide tarvitamise tunnused, mida isik ka ise kinnitas. 3.
13. Maakohus leiab, et kriminaalhooldus U.P suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. U.P on järjepidevalt rikkunud talle pandud registreerimiskohustust ning rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ta ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Määruskaebuse sisu
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ning anda talle viimane võimalus tõestamaks ennast. Süüdimõistetu leiab siiski, et ta suudaks kontrollnõudeid edaspidiselt täita. Kaebaja toob lisaks välja, et varasem karistus on teda õpetanud ning motiveerinud oma käitumist muutma, samuti on hakanud ta tegelema spordiga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea neid vajalikuks üle korrata.
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U.P karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ning kohustusi. U.P ei ilmunud registreerimisele, muutis elukohta ilma loata ning omas ja tarvitas narkootilisi aineid. Ringkonnakohus ei pea U.P poolt väljatoodud põhjendusi rikkumiste osas mõjuvateks. Süüdimõistetu oli teadlik talle määratud kohustustest ning mis kaasneb kohustuste täitmata jätmisega. Jättes korduvalt kriminaalhooldaja juurde ilmumata ning eirates kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid, näitas U.P oma negatiivset suhtumist õiguskorda. U.P poolt esitatud määruskaebusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, mis annaksid aluse kriminaalhoolduse pikendamiseks.
17. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 04.01.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ 2 Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3 Maarika Kuusk