KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-7590 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.02.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu T.A , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas valve RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta T.A talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.A ´e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. T.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.04.2015 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 6,7,8 - § 25 lg 2 järgi ja karistatud 4 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 27.03.2014 ja lõpp 27.03.
- T.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 17). 1
(4)Kinnipidamisasutusest T.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava ema. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Ema andis oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Isikul on keskharidus, õppid koka eriala, kuid jättis pooleli. Isik on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Enne vahistamist töötas Soomes. On sooritanud kuritegusid raha saamise eesmärgil. Vanglas töötab majandustöödel. Perekond on valmis teda materiaalselt toetama. Vabanemisel on võimalus asuda tööle xxx. Tasumata nõuded puuduvad. Tema lähivõrgustiku möödutavad ema, isa ja 3 õde. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, sealhulgas kaasosalised varasemates kuritegudes. Isiku elustiil võib olla riskeeriv, hoolimatu. Varasemad vägivallakuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Pole tarvitanud alkoholi ca 10 aastat ja soovib edaspidi hoiduda selle tarvitamisest. Läbis sotsiaalprogrammi eluviisitreening. Varasemalt on karistatud NPALS § 15¹ alusel. Ca 8 aastat pole narkootikume tarvitanud. Varasemalt on käitunud agressiivselt, kasutanud vägivalda, kaotanud enesevaltsuse. N käitunud impulsiivselt, mõtlemata tagajärgedele ja lastes ennast mõjutada kuritegelikest tuttavatest. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo. Kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 49%. Vangla ei toeta T.A ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema ema, isa ja õde koos alaealise lapsega. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Lähedased on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Vabanemie korral on tal võimalus asuda tööle xxx-s. Isik on 7 korda kriminaalkorras karistatud ning olnud kriminaalhoolduse all, mis lõppes mitterahuldavalt, kuna ta pani katseaja toime uue kuriteo. T.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et T.A tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul pole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 7 korda kriminaalkorras karistatud, kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht ning lähedaste toetus. 2
(4)Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Lähedased andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema vanematest ja 3 õest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud röövimise toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on kuriteo toimepanemise soodusteguriks hõlptulu saamise soov. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.03.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 1 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt 3
(4)vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu T.A temale Harju Maakohtu 23.04.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)