)
lg 1 kohaselt annab kohtutäitur võlgnikule rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult karistuse või rahalise karistuse täitmise pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kui võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt KarS §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule (
MS § 417 lg 3 järgi. 2/3 Seega on rahalise karistuse asendamisest võimalik seaduse kohaselt nõuda vaid sissenõudjal (Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu), mitte võlgnikul ning rahalise karistuse asendamine vangistusega või üldkasuliku tööga tuleb kõne alla vaid siis, kui kõik muud võimalused rahalise karistuse summa sissenõudmiseks, sealhulgas selle pööramine kohtutäituri poolt süüdlase varale, on juba ammendunud (vt ka Kriminaalmenetlusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2012, § 417 komm 4, P. Pikamäe). Maakohus ei välista, et isik võib kohtule esitada taotlusi seoses kohtuotsuse täitmisega, muuhulgas taotleda asendamist. Vastavalt KarS § 82 lg-le 5 aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõue, kui rahalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Sundtäitmisele kohtutäituri kaudu ei ole isegi asutud. Seega kohtuotsuse täitmiseks rahalise karistuse osas on piisavalt aega. Kohus selgitab, et tulenevalt lühikesest ajast, mis on kohtuotsuse jõustumisest möödunud, ei saa käesoleval ajal teha järeldusi, nagu taotluse esitajal ei oleks võimeline praegu ja tulevikus oma majandusliku seisu pärast rahalist nõuet tasuda. Töötamise registri kohaselt on isikul olemas täiskohaga töökoht bussijuhina OÜ-s X, seega on olemas kindel sissetulek. Varasemalt oli isik hõivatud tööga. Ka kohtuotsuse tegemise ajal august 2022 nentis maakohus, et mõistatatav rahalise karistuse määr on pigem minimaalne, mis ei koorma isikut ebamõistlikult ega tekita talle ebaproportsionaalseid kitsendusi. Ühtegi asjaolu, mis näitaks, miks on rahalise karistuse täitmine võimatu majandusliku seisu tõttu praegu või tulevikus, isik esitanud ei ole. Isik ei ole varasemalt kohtulikult ega väärteo eest karistatud. Täiteregistri alusel on tuvastatav, et isiku suhtes on täitmisel üks nõue tsiviilasjas. Seega ei ole alust arvata, et käesoleva ajal oleks isiku majanduslik seisund niivõrd kehv, et oleks otstarbekas rahalise karistuse asendamine. Kohus märgib, et täitemenetluse kestel on kohtutäituril võimalik välja selgitada isiku tegelik majanduslik seis, kontrollida vara olemasolu ja seda pikema perspektiivi valguses. Seega oleks rahalise karistuse asendamise otsustamine ilmselt ennatlik. Seetõttu leiab kohus, et seadusest tulenevad võimalused rahalise karistuse vabatahtlikuks tasumiseks täitemenetluses (
S § 70 alusel tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.