Obsah (9)

§ 477§ 4§ 475§ 3401§ 663§ 657§ 371§ 654§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-6261 Kohtuasi X avaldus

) § 3401 lg 2 alusel keelduda. Avaldaja ei ole kohtule esitanud nõuetekohast hagiavaldust või avaldust hagita asjas, mida kohus menetleda saaks.

§ 477lg 1 ja § 168 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda.

9. Avaldaja ei ole esitanud kohtule hagi. Kohus palus avaldajal selgitada, kas ta nõuab kelleltki kahju 15 925 eurot. Viimases puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole avaldaja kahjunõuet esitanud ning on ka märkinud, et tegemist on hagita menetlusega ning puudutatud isikud puuduvad. Kohus on varem selgitanud, et avaldajal võib olla õigus esitada nõue TMS § 221 järgi kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid ka seda ei ole avaldaja teinud. Tsiviilkohtumenetlus toimub dispositiivsuse põhimõtte alusel, s.o hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu jm (

§ 4lg 2).

Ka kostja nimetab hageja. Kohus ei saa omal algatusel hagi menetleda. Kohus leiab, et avaldaja avaldust ei ole võimalik hagina käsitada. Ka avaldaja ei käsita enda avaldust hagina. 10. Avaldaja märgib, et tegemist on hagita avaldusega. Ka sellist avaldust ei ole kohtul võimalik menetleda. Kõik hagita asjad on seaduses ammendavalt üles loetletud (

§ 475

).

§ 475lg 1 p 15 järgi on hagita asjaks kaebus kohtutäituri otsuse peale.

Antud avaldus ei ole kaebus kohtutäituri otsuse peale.

§ 475

lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Seega tuleneb kohtu pädevus hagita asja läbi vaadata seadusest, s.o seaduses peab olema sätestatud, et ühte või teist küsimust võib kohus hagita menetluses läbi vaadata. Antud juhul on selleks seaduseks TMS. Avaldaja soov on saada hinnang lõppenud täitemenetluse täitedokumendi kohta. Sellist hagita menetlust seadus ei võimalda. Seetõttu puudub kohtul pädevus antud avaldust läbi vaadata. 11.

§ 3401

lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus on korduvalt palunud avaldajal menetlust takistavad puudused kõrvaldada. Avaldaja ei ole esitanud kohtule avaldust, mida kohus saaks menetleda. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest

§ 3401

lg 2 alusel.

§ 477lg 1 ja § 168 g 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagita asi nr 2-22-6261 menetlusse, teha Swedbank AS-i dokumendi kohta kohtuekspertiis ja 3 2-22-6261 tunnistada, et Swedbank AS-i dokument ei ole seaduslik, sest see ei vasta Eesti seadustele ja normidele.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab avaldaja, et Swedbank AS-i dokument ei ole seaduslik täitedokument. Avaldaja leiab, et tema õigus on esitada nimetatud dokument kohtule ja paluda kinnitust, et dokument ei ole seaduslik. Selleks palub avaldaja teha kohtuekspertiisi. Kui tegemist on fiktiivse dokumendiga, võib olla tegemist kuriteoga, sest uudistes on pidevalt kuulda petturite kohta, kes tegutsevad pankade nimel. Avaldaja leiab, et see hagita asi on tähtis kuritegude uurimiseks Eesti riigis.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, kuid

§ 657

lg 1 p 21 alusel koosmõjus

§-ga 659 tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse õigesti menetlusse võtmata, kuid tegi seda osaliselt ekslikul õiguslikul alusel. Ringkonnakohus saab selle vea parandada, muutes osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
2. Maakohus jättis 17.11.2022 puuduste kõrvaldamise määrusega avalduse korduvalt käiguta ning andis avaldajale tähtaja selgitada oma nõudeid. Avaldaja selgituste kohaselt on tegemist hagita avaldusega, milles soovib saada hinnangut lõppenud täitemenetluse täitedokumendi kohta. Maakohus keeldus 14.12.2022 määrusega avalduse menetlusse võtmisest

§ 3401

lg 2 alusel, sest avaldaja ei ole kohtule esitanud nõuetekohast hagiavaldust või avaldust hagita asjas, mida kohus menetleda saaks. Maakohus on selgitanud, et kõik hagita asjad on seaduses ammendavalt üles loetletud (

§ 475

).

§ 475lg 1 p 15 järgi on hagita asjaks kaebus kohtutäituri otsuse peale.

Antud avaldus ei ole aga kaebus kohtutäituri otsuse peale.

§ 475

lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Seega tuleneb kohtu pädevus hagita asja läbi vaadata seadusest, s.o seaduses peab olema sätestatud, et ühte või teist küsimust võib kohus hagita menetluses läbi vaadata. Avaldaja soov on saada hinnang lõppenud täitemenetluse täitedokumendi kohta. Sellist hagita menetlust seadus ei võimalda. Seetõttu puudub kohtul pädevus antud avaldust läbi vaadata. 18. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 3401lg 2 ei sätesta iseseisvat õiguslikku alust nõuete menetlemisest keeldumiseks.

Kohus ei või jätta (hagi)avaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et (hagi)avalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb

§-s 371 sätestatud alus (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-120-16, punkt 11). Maakohus ei ole vaidlustatud määruses ühelegi

§ 371lg-tes 1 ja 2 toodud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusele tuginenud.

19. Kolleegium on seisukohal, et maakohus, leides, et seadus ei võimalda saada avaldaja poolt soovitud hinnangut lõppenud täitemenetluse täitedokumendi kohta, on sisuliselt tuvastanud, et avaldus on esitatud kujul perspektiivitu.

§ 371

lg-s 2 on sätestatud tingimused, mil kohtul on diskretsiooniõigus otsustamaks avalduse menetlemisest keeldumine, kui asja sisuliselt arutamata on selge, et nõue on perspektiivitu. See kohaldub

§ 477

lg 1 alusel ka hagita menetluses (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-73-15, punkt 18).

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et 4 2-22-6261 hagi menetlusse võtmisest saab keelduda, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et avalduses taotletud eesmärki (kohtupoolset hinnangut lõppenud täitemenetluse täitedokumendi kohta) ei ole võimalik saavutada, tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 2 p 2 järgi.

Eelmärgitut arvestades tuleb maakohtu määruse põhjendusi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluse osas täiendada viitega

§ 371lg 2 p-le 2.

20. Muus osas nõustub kolleegium maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 lähtuvalt korrata.

21. Tuginedes eeltoodule on kolleegium seisukohal, et maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest õiguspäraselt, kuid avalduse saab käesoleval juhul jätta menetlusse võtmata

§ 371

lg 2 p 2 alusel ja koostoimes

§ 3401lg-ga 2.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 22. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 järgi avaldaja kanda.

Arvestades seda, et teisi menetlusosalisi ei ole kaasatud, ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 5