← Eesti

2-23-109/17

Obsah (10)§ 168§ 208§ 150§ 232§ 657§ 429§ 428§ 171§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 10. märts 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-109 Tsiviilasi Advokaadibüroo EMERA

) § 428 lg 1 p-st 3 ning § 429 lg-test 1 ja

  1. Menetluses ei osale tsiviilkohtumenetlusteovõimetut hagejat, mistõttu avaldusest loobumine ei ole vastuolus sellise isiku huvidega. Samuti ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi. 6.
  2. Menetluskulude jaotuse otsustamiseks tuli

§ 168

lg 4 või 5 kohaldamiseks lahendada küsimus, kes oli arvustuste avaldaja – kas kostja või juhatuse liige. 6.2.

  1. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale, et avaldamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ja avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (
  2. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-21-80-13, p 40;
  3. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16). 6.2.
  4. Vaidlusalused arvustused tegi Google’i kasutaja „XXX“. Hagiavalduse p-st 27 nähtuvalt on Google’i kasutaja „XXX“ taga juhatuse liige kui füüsiline isik. Sellest järeldub, et arvustused avaldas ja kõrvaldas juhatuse liige. Samu arvustusi ei tehtud kostja ega tema käitatava Sushi Cafe Google’i kasutajakonto kaudu. Neil kaalutlustel pole kostja arvustuste avaldaja VÕS § 1047 tähenduses. Ühtlasi pole ta nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, vaid arvustused kõrvaldas menetlusväline isik. 6.2.
  5. Juhatuse liikme seotus kostjaga ei muuda Google’i konto „XXX“ alt tehtud arvustusi kostja arvustusteks ega kostjat arvustuste avaldajaks ja kõrvaldajaks. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega, et juhatuse liikme tegevus ongi just kostja tegevus või et tuleks kohaldada tööandja vastutust töötaja tegevuse eest. Maakohus põhjendas, et juhatuse liikmeks olek ei välista tegutsemist füüsilise isikuna ning juhatuse liikmele on alusetu kohaldada töötaja ja tööandja vahelise vastutuse sätteid. 2

(5)6.2.
  1. Hagiavalduse p-st 1 nähtuvalt võimaldab Google anda hinnanguid ettevõttele ning arvustuste eesmärk on kogemuse jagamine, et võimaldada tulevastel klientidel ja koostööpartneritel teha valikuid. Seega on asjaomased arvustused avalikkusele suunatud tahteavaldused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 kohaselt tuleb neid järelikult tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Kasutajakonto „XXX“ nimetus viitab otseselt füüsilisele isikule ja selle konto kaudu tehtud arvustust mõistab mõistlik isik kui arvustust, mille tegi füüsiline isik. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et kostja oli hageja klient. Mõistlik isik ei tea ega peagi teadma, kellega oli hagejal kui arvustatud isikul õigussuhe. Poolte kliendisuhe ei saa olla arvustuste kui avalikkusele suunatud tahteavalduste tõlgendamise, sh avaldaja määratlemise alus. 6.2.
  2. Kasutajakonto „XXX“ juures on välja toodud kostja käitatava Sushi Cafe asukoht ja kontaktid. See ei muuda juhatuse liikme arvustusi tehtuks kostja nimel. Kostja oleks arvustuste avaldaja, kui arvustus oleks tehtud tema või Sushi Cafe Google’i kasutajakonto kaudu. Nii see käesoleval juhul ei ole. 6.
  3. Järgmiseks hindas maakohus hageja väidet, et ka kostja asendamise vajaduse korral tuleks hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 208

lg 1 kohaselt loetakse kostja asendamisel hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks ja hagi tagasivõtmisel (põhjusel, et see on esitatud vale kostja vastu) jäetakse menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Seni on hageja esitanud hagi ainult kostja vastu ja sellest

  1. jaanuaril 2023 loobunud. Kostja asendamist pole hageja taotlenud. Pealegi ei muudaks see midagi seniste menetluskulude jaotuses. Eeldatavasti ei saakski hageja enam esitada nõuet juhatuse liikme vastu, sest hageja õiguste rikkumine on lõppenud. 6.
  2. Eeltoodud kaalutlustel jättis maakohus menetluskulud hagist loobumisel

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ja ta ei esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu. Niisiis pole vaja kulusid kindlaks määrata. 6.5.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus riigilõivu 420 eurot, millest tagastada tuleb 210 eurot. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

  1. Hageja esitas
  2. veebruaril 2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja panna kõik kulud kostja kanda. Teise võimalusena taotleb hageja vaidlustatud määruse tervikuna tühistamist ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. 7.
  3. Hageja leiab jätkuvalt, et juhatuse liikme tegevus on omistatav kostjale. Maakohus eksis VÕS § 1047 lg 1 ja TsÜS § 75 lg 2 kohaldamisel, kui rakendas mõistliku kõrvalseisja kriteeriumit avaldaja isiku (mitte aga avalduse sisu) osas. Maakohus rikkus

§ 232lg 1 ja § 436 lg 1, kui jättis hindamata hageja tõendid või hindas neid valesti.

Hageja tõendas, et konto „XXX“ on kasutusel kostja ettevõtluses ega ole isiklikus kasutuses. Määrav ei ole konto nimetus, vaid selle sisu. 7.

  1. Kaebuse alternatiivse taotluse osas tugineb hageja selgitamiskohustuse rikkumisele. Hageja arvates pidanuks maakohus selgitamiskohustuse täitmise raames andma hagejale võimaluse esitada kostja asendamise taotlus.
  2. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  3. veebruaril
  4. 3

(5)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab ka sellega seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist. 10. Maakohus jättis hagist loobumise vastuvõtmisel menetluskulud õigesti

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

10.1. Esmalt on kohane märkida, et

§ 168lg 4 näeb ette üldreegli ja lg 5 sellest erandi.

Kui hageja taotles erandi kohaldamist, siis pidi ta tooma esile ja tõendama vastavad asjaolud. Maakohus järeldas õigesti, et

§ 168lg 5 kohaldamise eeldused puuduvad. 10.2. Maakohus kohaldas VÕS § 1047 sätteid ja Ts

ÜS § 75 lg 2 asjakohaselt, kui rakendas mõistliku kõrvalseisja kriteeriumit vaidlusaluste arvustuste avaldaja isiku osas. Kuigi eelmises p-s 10.1 märgitu kohaselt pidi just hageja tooma esile ja tõendama asjaolud, mis võimaldavad omistada kasutaja „XXX“ tegevuse kostjale, siis ei takistanud see maakohtul analüüsimast, kuidas saab avaldustest nende tegija isiku osas aru mõistlik kõrvalseisja. 10.

  1. Ainetu on hageja etteheide, et tema väited ja tõendid jäid hindamata. Maakohus käsitles vaidlustatud määruse lk 3 esimeses ja kolmandas lõigus hageja väiteid kasutaja „XXX“ ja kostja seoste kohta. Kuigi maakohus ei viidanud siinjuures tõenditele, siis põhjendas ta piisavalt, miks ei ole hageja väited õiged. Hageja esitatud tõendid ei võimalda teha teistsugust järeldust, sest maakohus lähtuski neist asjaoludest, mis nähtuvad tõenditest. Ringkonnakohus nõustub, et Google’i kasutaja juures avaldatud fotode kohta kohviku nime ja aadressi avaldamine (dtl 20) ei võimalda omistada kasutajat ega tema profiili kaudu tehtud toiminguid sama kohvikut käitavale äriühingule. Sama kohviku asukoha andmed Google’i kaardirakenduses (dtl 21–22) ei viita aga kasutajale „XXX“. 10.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et juhatuse liikme tegevus ei ole käesoleval juhul omistatav kostjale. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Sellest tuleneb, et juriidilise isiku tsiviilõigussuhetes toime pandud rikkumiseks tuleb lugeda ka rikkumist, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud juriidilise isiku organi, sh juhatuse liige, kelle tegevusel on äratuntav seos temale sisesuhtest tulenevate ülesannete täitmisega (vt ka Riigikohtu
  3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5917, p 11). Kui juriidilisel isikul on huvi käituda teise isiku õigusi rikkudes, võib eeldada, et ka tema juhatuse liikme tegevus on suunatud selle huvi realiseerimisele sõltumata sellest, kas juhatuse liige tegutseb oma sisesuhtest tuleneva pädevuse piires või ületab seda (Riigikohtu
  4. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411, p 16.2; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
  5. novembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-60162, p 15.1). Siiski ei saa sellist eeldust omakorda üle kanda tegevusele, kus juhatuse liikme käitumises puudub piisav äratuntav seos ja ka tahe tegutseda juriidilise isiku nimel. Käesoleval juhul on see nii. 10.
  6. Kokkuvõttes ei anna kaebuse väited alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas.
  7. Samuti pole põhjendatud hageja alternatiivne taotlus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Hagist loobumine on hageja õigus ja selle vastuvõtmisest keeldumise alused nimetab

§ 429lg 4 ammendavalt.

Neile takistustele hageja ei tugine. Isegi kui asjas esineb võimalus teha veel muid toiminguid, siis ei saa kohus neid enam teha pärast hagist loobumise avalduse saamist (

§ 428lg 1 p 3).

Maakohtul ei olnud seega vajadust selgitada hagejale kostja asendamisega seonduvat. Pealegi märkis maakohus õigesti, et see ei mõjutaks seniste, st hageja ja kostja vaheliste menetluskulude jaotust. Kui hageja leiab, et juhatuse liige rikkus tema õigusi, siis on tal jätkuvalt võimalik esitada sellekohane hagi. Maakohtu määruse võimalikele üllatuslikele aspektidele sai hageja tugineda määruskaebuses. 4

(5)12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Sarnaselt maakohtu menetlusega ei nähtu ka praegu toimikust, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 696lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.