KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2440 Haldusasi X
) § 124 lg 3, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X esitas
- oktoobril 2021 kaebuse Eesti Kaitseväe keelamiseks anda välja käskkiri kaebaja teenistusest vabastamiseks COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu. 3-21-2440
- Tallinna Halduskohus kohaldas
- oktoobri
- a määrusega esialgset õiguskaitset ning keelas kaebaja teenistusest vabastamise. Tallinna Ringkonnakohus jättis
- detsembri
- a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
- Küberväejuhatuse ülem vabastas
- jaanuari
- a käskkirjaga nr 1P kaebaja
- jaanuarist 2022 tegevteenistusest ja arvas kaebaja reservi alates
- jaanuarist
- Kaebaja kinnitas
- jaanuaril 2022 saadetud e-kirjaga käskkirja kättesaamist.
- Kaebaja esitas
- märtsil 2022 taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja soovib teenistusest vabastamise käskkirja tühistamist, teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest puudutud aja eest. Kaebaja kasvatas kaebuse esitamise seisuga alla 7-aastast last (avaliku teenistuse seaduse § 105 lg 4). Kaebaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna nõue keelata kaebaja teenistusest vabastamine esitati kohtule tähtaegselt. Kaebaja tahe on olnud see, et teda teenistusest ei vabastataks. Tühistamisnõue kannab jätkuvalt sama tahet, mida kandis keelamisnõue. Kui kohus leiab, et kaebetähtaeg tuleb ennistada, taotleb kaebaja tähtaja ennistamist.
- Eesti Kaitsevägi taotles vastuses kaebuse muutmise ja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja viide Tartu Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määrusele asjas nr 3-21-2547 pole asjakohane, kuna keelamiskaebuse ajal oli väljastatud haldusakt isiku teenistusest vabastamise kohta. Kaebaja vabastati pärast seda, kui ringkonnakohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja algseks eesmärgiks oli vältida teenistusest vabastamise haldusakti andmist. Tühistamisnõude eesmärgiks on välja antud akti tühistamine. Kaebaja peab ise valima õiguskaitsevahendi oma õiguste kaitseks. Kaebaja pidi esitama tühistamisnõude kohtusse. Tähtaja ennistamise alused puuduvad.
- Tallinna Halduskohus võttis
- oktoobri
- a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja
- märtsil 2022 esitatud nõuded menetlusse.
- Tallinna Halduskohus luges
- novembri
- a määrusega kaebuse Eesti Kaitseväe
- jaanuari
- a käskkirja tühistamiseks tähtaega rikkudes, jättis rahuldamata kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ning lõpetas haldusasja menetluse. Halduskohus lubas
- oktoobri
- a määrusega kaebuse nõudeid muuta. Kaebaja esitas keelamiskaebuse, mille eesmärgiks oli vältida kaebaja teenistusest vabastamise haldusakti väljaandmist. Kuna ringkonnakohus tühistas halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse, siis ei olnud kaebaja õigused keelamiskaebuse raames enam esialgse õiguskaitse korras kaitstud. Seetõttu tuli kaebajal arvestada, et ta vabastatakse teenistusest. Kaebajale oli
- detsembriks 2021 teada, millal temaga teenistussuhe lõpetatakse. Kaebaja sai
- jaanuaril 2022 kätte tegevteenistusest vabastamise käskkirja, kuid ta ei astunud samme enda õiguste kaitsmiseks (nt esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse peatamiseks). Teenistusest vabastamise käskkiri sisaldas vaidlustamisviidet. Kaebaja ei taotlenud kaebetähtaja jooksul tühistamisnõudele üleminekut ega esitanud kohtule vaidlusalust käskkirja, vaid ta tegi seda alles pärast kohtu nõudmist. Keelamiskaebuse ja tühistamiskaebuse esitamise tähtajad on erinevad. Tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Kaebaja pole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis õigustaksid tähtaja rikkumist. Kaebaja tuginemine Tartu Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määrusele nr 3-21-2547 pole asjakohane, kuna asjaolud on teised. Viidatud asjas oli keelamiskaebuse ajal olemas haldusakt, mille tühistamisele sai üle minna. Kaebajal oli võimalik kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul vaidlustatud käskkirjast teatavaks tegemisest arvates. 2
(4)3-21-2440 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Kaebaja nõudis algses kaebuses enda teenistusest vabastamise keelamist. Kaebus sisaldas argumente kavandatava käskkirja õigusvastasuse kohta. Kaebuse aluseks olev põhiline asjaolude kogum jäi pärast muutmise taotluse esitamist samaks. Kaebaja ei muutnud oma algset nõuet pärast teenistusest vabastamise käskkirja saamist, kuna kaebaja arvas, et kohus annab kaebajale võimaluse pärast määruskaebuse menetlemise lõppemist. Arvestades kaebaja algset nõuet ja eesmärki ning asjaolu, et kaebaja pöördus keelamiskaebusega kohtusse tähtaegselt, tuleks kaebetähtaeg ennistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse menetlusse.
- Kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks
-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal (
§ 49lg 1).
Vaidluse eseme määravad kindlaks kaebuse nõue vastavalt
§-le 37 ja kaebuse alus (
§ 41lg 1).
Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (
§ 41lg 2).
12. Praegusel juhul pole vaidlust selle üle, et kaebaja on soovinud muuta kaebuse nõuet, asendades keelamisnõude tühistamisnõudega. Kaebuse tähtaegsuse kontekstis on vaidluse all küsimus, kas kaebuse alus on sellega jäänud samaks või tooks tühistamisnõude lubamine kaasa kaebuse aluse muutmise.
§ 49
lg 1 kohaselt on lubatud muuta kas kaebuse nõuet või alust, kuid mõlemaid korraga muuta ei saa, sest siis oleks tegemist uue kaebusega. Kui muutmise tulemusena jääb kaebuse alus samaks ning keelamiskaebus on kohtusse esitatud tähtaegselt, siis tuleb lugeda ka tühistamisnõue kohtule esitatud tähtaegselt (vt
§ 49
lg 1 teine lause).
§ 49
lg 1 teine lause sätestab erinormi
§ 46lg 1 osas.
- Kaebaja esitas pärast teenistusest vabastamise teate saamist
- oktoobril 2021 halduskohtule nõude keelata kaebaja teenistusest vabastamine kokkuvõtlikult põhjusel, et Kaitseväe juhataja käskkiri nr 162, millest tuli nõue esitada vaktsineerimise kohta dokument, on tühine, Kaitseväe juhataja ei saa sellist käskkirja anda, vaktsineerimise kohustus tuleb sätestada seaduses ning vaktsineerimine pole ainus meede ja see ei välista viiruse edasikandumist. Sisuliselt on keelamiskaebus seotud vaktsineerimise kohta tõendi esitamise küsimusega. Kaebaja vabastati teenistusest kokkuvõtlikult põhjusel, et ta ei esitanud nõutud tähtpäevaks Kaitseväe juhataja käskkirjas nr 162 nimetatud dokumenti (s.o COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise alustamise (esimene doos), vaktsineerimiskuuri läbimise või COVID19 läbipõdemise tõendit). Praeguse vaidluse aluseks olev kaebaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine on mõlema nõude puhul seega seotud Kaitseväe juhataja käskkirjast nr 162 tuleneva dokumendi esitamise kohustuse ja selle õiguspärasusega. Mõlema nõude puhul on kaebuse alus jäänud seega samaks. Kaebuse eesmärk – jätkata teenistust Kaitseväe juhataja käskkirjas nr 162 nimetatud dokumenti esitamata – on jäänud samaks. Kaebajal polnud esitada Kaitseväe juhataja käskkirjaga nr 162 nõutud dokumenti ja tema hinnangul oli see õigusvastane. Kuna kaebuse alus tühistamisnõude puhul on jäänud samaks, mis oli algse keelamiskaebuse esitamisel, loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise 3
(4)3-21-2440 ajal (
§ 49lg 1 teine lause).
Kuna keelamiskaebus oli kaebuses toodud asjaoludel esitatud tähtaegselt, tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks ka tühistamiskaebus. 14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)