tehingu lähikondsega. Võlgniku nimele on avatud pangakontosid Swedbank ASs kolm, LHV Pangas üks ja Coop Pangas üks. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga oli neil kontodel raha kokku 241,89 eurot. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 15.09.2022 ja usaldusisiku nimetamise seisuga 26.10.2922 ei ole Txxxx Jxxxxxxxx suhtes toimumas täitemenetlusi. Võlgnikul on rahalisi kohustusi kokku vähemalt 82 576,61 euro ulatuses 11 võlausaldaja ees. Põhivõlgnevuse suurus 65 876,21 eurot. Usaldusisik annab hinnangu, et maksejõuetusavalduse esitamise seisuga ja aruande esitamise aja seisuga puuduvad Txxxx Jxxxxxxxxx vahendid kõigi võlakohustuste täitmiseks. Realiseeritav vara võlgnikul puudub. Palgatulust on võimalik teha võlakohustuste katteks kinnipidamisi umbes 980 euro ulatuses kuus. Kõigi võlakohustuste täitmiseks kuluks enam kui 7 aastat. Usaldusisik leiab, et TxxxxxJxxxxxxx on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste väljaselgitamiseks on usaldusisik kontrollinud võlgniku enda väidet, et tema maksejõuetuse põhjuseks on hasartmängusõltuvus. Usaldusisik on teinud kindlaks, et viimasel kolmel aastal on toimunud võlgniku poolt massiivne õnnemängude mängimine, rahaliste panuste tegemiseks ka laenuraha kasutamine. Võetud laenukohustusi on võlgnik refinantseerinud üha suuremates summades võetud laenudega. Nii hakkasid tema igakuised maksekohustused ületama kordades tema ametlikke sissetulekuid. 2022.a alguses kaotas võlgnik töökoha ja sissetuleku. Seejärel, mõistes et samal viisil jätkamine on võimatu, hakkas võlgnik otsima oma sõltuvusele professionaalset abi ja pöördus ka võlanõustaja poole. Kui võlgnik enam kohustuste katteks makseid ei teinud, pöördusid võlausaldajad kohtusse, kohtumenetlused on käimas. Kui võlgniku maksejõuetusavaldus jääb rahuldamata, kasvavad võlgniku võlakohustused oluliselt seoses kohtu- ja täitemenetluskulude lisandumisega. Usaldusisik on teinud kindlaks, et viimastel kuudel ei ole võlgniku pangakontodelt tõesti enam tehtud makseid õnnemängude mängimisele, mis kinnitab võlgniku väiteid, et ta on nüüdseks hasartmängusõltuvusest vabanenud. Maksuja Tolliametis on ta seadnud endale õnnemängude mängimise keelu. Usaldusisik esitab põhjaliku õigusliku käsitluse
Kuna Txxxx Jxxxxxxxx maksejõuetus on püsiv, siis on välistatud
Usaldusisiku hinnangul saab laenuks võetud raha kasutamist õnnemängude mängimisele käsitleda vara raiskamisena, millega kahjustatakse võlausaldajate huvisid.
lg.3 p.4 järgi võib selle asjaolu tõttu kohus jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kui jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata, siis puudub võimalus ka pankroti väljakuulutamiseks, kuna võlgnikul puudub vara nii usaldusisiku tasu kui ka pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks määrata PankrS § 29 lg.3 alusel deposiidimakse pankrotimenetluse kulude katteks. Usaldusisik on seisukohal, et käesoleval juhul võiks võlgnikul endal olla huvi pankroti väljakuulutamise ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise vastu. Isegi kohustustest vabastamise menetluseta annaks pankroti väljakuulutamine usaldusisiku hinnangul võlgnikule parema positsiooni kui see oleks pankroti väljakuulutamiseta. Võlgnik ise on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik teeb kohtule ettepaneku kaaluda, kas võlgniku viimased tegevusedalates aprillist 2022 ei mängi enam õnnemänge, on pannud endale õnnemängude keelu ja alates oktoobrist 2022 asunud uuesti tööle- kaaluvad üles võlgniku poolt varasema võlausaldajate huvide kahjustamise ja kohus peab võimalikuks algatada kohustustest vabastamise menetlust. Kui kohus peab seda võimalikuks, siis kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. 4 Usaldusisik esitab arvamuse ka selle kohta, kas võlgniku vara katab usaldusisiku töö eest taotletav tasu ja kaaluda, kas mõista usaldusisiku töötasu välja riigi vahenditest, s.t. andes võlgnikule menetlusabi. Kohus kuulas võlgniku veelkord ära 10.03.2023.a. Võlgnik Txxxx Jxxxxxxx soovib jätkuvalt pankroti väljakuulutamist ja sellele järgnevat kohustustest vabastamise menetlust. Ta on tutvunud usaldusisiku aruandega, sellega nõus ja nõus võlausaldajatele eraldisi tegema. Ta töötab Nxxxxxxxxxxx OÜ-s tähtajatu töölepinguga, töötasu on umbes 2000 eurot kuus. Töötasu on tunnipalga põhine. Txxxx Jxxxxxxx kinnitab, et hasartmängude mängimise on ta kevadest lõpetanud, pannud maksimaalse kestusega keelu Maksu- ja Tolliametis ja kasutanud professionaalide abi sõltuvusest väljatulekuks. Ei tunne vajadust mängimiseks ja tagasilangust ei ole. Pangakontod on Swedbank, LHV-s ja Coop Pangas, seda kontot ei kasuta. Välisriikide krediidiasutustes kontosid tal ei ole. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
sätestab: 1) Maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.
Kohus kuulutab võlgniku Txxxx Jxxxxxxxx pankroti välja 13.märtsil 2023.a kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Küllike Mitti ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 11.04.2023. a algusega kell 09.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.
lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib
lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka 6 vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus on kontrollinud võlgniku pangakontodel tehtud kandeid, raha liikumist ja küsitles selle kohta võlgnikku ka 06.oktoobri 2022.a menetlustoimingul. Txxxx Jxxxxxxx selgitas, et kasiinodes mängis ta LHV pangakonto kaudu. Kasiinod, milles mängis, valis ta internetis avaldatud reklaamide järgi. Kasiinod pakuvad mängijatele erinevaid lahendusi, osad firmad teevad väljamakseid kiiremini TxxxxxJxxxxxxx ei ole arvet pidanud, kui palju raha on ta maha mänginud, summad on olnud ikka päris suured. Kohus hindab, et pangakontode väljavõtetelt nähtuvalt on Txxxx Jxxxxxxx mänginud hasartmänge enne 2022.a märtsikuud vähemalt kolme aasta kestel püsivalt, tehes panuseid kümnete, sadade ja tuhandete eurode kaupa, laenates selle kestel raha erinevatelt kiirlaenufirmadelt. On kuupäevi, mil panuseid on tehtud kümme korda või rohkem. Usaldusisiku kasutatud väljend „massiivne õnnemängude mängimine“ kirjeldab olukorda täpselt. On võrreldav, kuidas võlgniku Swedbank kontole laekub laen kiirlaenufirmalt ja seejärel sealt edasi kohe Txxxx Jxxxxxxxx kontole LHV pangas (kust toimus kasiinos mängimine). On ka laekumisi ehk võite. Sellise tegevuse loeb kohus võlausaldajate huvide kahjustamiseks vara raiskamise teel
Kohtul tuleb kaaluda, kas võlgniku selline tegevus toob käesolevas asjas kaasa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. Kohus võtab kaalumisel arvesse 1)võlgniku käitumist enne maksejõuetusavalduse esitamist, 2)võlgniku käitumist pärast maksejõuetusavalduse esitamist ja 3)tehtava valiku tagajärgi võlausaldajatele. 1)Txxxx Jxxxxxxx on enne maksejõuetusavalduse esitamist tunnistanud endale hasartmängusõltuvust. Ta on pöördunud psühholoogi poole, psühhiaatrile ja sõltuvusest ülesaamiseks teraapiat saama. Txxxx Jxxxxxxxxkasutas võimalust seada endale Maksu- ja Tolliametis õnnemängude mängimise keeld maksimaalseks võimalikuks tähtajaks kolmeks aastaks. Txxxx Jxxxxxxxxlõpetas aprillis 2022 hasartmängude mängimise. 2)Pärast maksejõuetusavalduse esitamist asus Txxxx Jxxxxxxx uuesti tööle 02.10.2022.a. varasema tööandja juurde. Tal on tähtajatu tööleping ja nüüdseks püsiv töösuhe viis kuud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et ka varasemalt on Txxxx Jxxxxxxx hoidnud töösuhteid ja see on sama tööandja juures taganud töötasu, mis võimaldab võlausaldajatele eraldisi teha. Txxxx Jxxxxxxx kinnitab kohtule, et ta on valmis võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluses eraldisi tegema. Usaldusisiku hinnangul on võimalik võlausaldajatele eraldisi teha umbes 980 eurot kuus. 3)Hinnates tehtava valiku tagajärgi võlausaldajatele leiab kohus, et võlausaldajatele soodsaim tulemus saabub kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Teada on, et võlgnikul puudub muu vara lisaks sissetulekule palgatööst. See tähendab, et kõik võlausaldajad konkureerivad võlgniku töötasust tehtavatele kinnipidamistele. Tagamaks võlausaldajate võrdne kohtlemine võlakohustuste tasumisel, on parim lahendus, kui see toimub kindlaksmääratud jaotiste alusel ja usaldusisiku või kohtu kontrolli all. Usaldusisiku või kohtu kontrolli all saab see toimuda kas võlgade ümberkujundamise menetluses (mis käesoleval juhul ei ole võimalik, vt põhjendused eespool) või kohustustest vabastamise menetluses. Kui sellist (kontrollitud) menetlust ei toimu ja võlgnikul tuleb endal üle pea kasvanud kohustuste täitmisega tegeleda, võib see kiirelt lõppeda ebaõnnestumise ja tagasilangusega. Kõigi kirjeldatud põhjenduste alusel on kohus seisukohal, et võlausaldajate huvide kahjustamine ja vara raiskamine on võlgnikul võimalik heastada kohustustest vabastamise 7 menetluses, mille kohus algatab. Võlgnik on käitunud vastutustundlikult ja teinud endast oleneva, et olukorrast välja tulla, s.h. kohustusi võlausaldajate ees täita. Eeltoodust tulenevalt koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.03.2024. a., et oleks täidetud
S § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (
). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (
). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (
Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Täitemenetlusi võlgniku vara suhtes ei toimu. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete 8 esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile (usaldusisikule) Küllike Mittile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Küllike Mitt esitas 23.11.2022. a tasutaotluse koos tasu arvestusega
S § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 19 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, 627 eurot, lisandub käibemaks 125,40 eurot. Kokku 752,40 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Õigusbüroo Faktootum arvelduskontole nr EE742200221013804535. Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab PankrS § 23 lg.3 teises lauses märgitule ega ületa lõikes 4 ettenähtud piirmäära. PankrS § 150 lg 2 järgi kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg.1 p.2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Ajutine haldur on taotlenud temale tasu määramist justiitsministri 01.02.2021.a. määruse nr. 2 sätete järgi (Pankrotiseaduse § 23 lg.51), s.o. 33 eurot pooltund. Kohus leiab, et ajutise halduri tööaja ja tegevuste arvestus vastab selle menetluse vajadustele ja keerukusele ja usaldusisiku tasu tuleb määrata taotletud ulatuses 19 pooltunni eest summas 627 eurot, lisandub käibemaks 125,40 eurot, kokku tasu 752,40 eurot. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku anda võlgnikule menetlusabi ja mõista usaldusisiku töötasu välja riigi vahenditest või lahendada tasu määramine ja maksmine muul kohtu poolt õigeks peetaval viisil.
lg.7 sätestab: Kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg.2 sätestab: Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, 9 aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus on seisukohal, et võlgniku sissetulek on piisav, et katta usaldusisiku tasu, mistõttu menetlusabi andmine ei ole põhjendatud. Võlgniku sissetulekust ühes kuus on võimalik teha kinnipidamine määras, mis katab usaldusisiku tasu kogu ulatuses, mistõttu menetlusabi andmise tingimused ei ole täidetud. Usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata võlgniku sissetulekust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.