Obsah (4)

§ 199§ 64§ 114§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-5684 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

§ 199lg 2 p 4, 7 – § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja teda karistati tähtajalise vangistusega 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati J. Plaadile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud.

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti J.

Plaadile liitkaristus, lugedes mõistetud vangistuse 4 kuud kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 01.11.2004 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 13-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algus on 05.01.2004 ja lõpp 05.01.

1. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 05.09.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu J. Plaat ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, arvestades eelkõige tema poolt toime pandud esimese raskusastme isikuvastast kuritegu (mõrv), mille eest ta tegelikult käesoleval ajal pikaajalist vanglakaristust kannab ning selle kuriteo toimepanemise asjaolusid, samuti tema mõjutatavust, tutvusringkonda negatiivset mõju avaldavate isikute näol ja võimaliku alkoholitarvitamisega kaasnevaid riske. Lisaks kuriteo toimepanemise asjaoludele ei võimalda kohtu arvates J. Plaadi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka tema varasem elukäik. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda. Vangla iseloomustusest nähtuvalt viibib J. Plaat vanglas teist korda. Eelnevalt on J. Plaati korduvalt karistatud muuhulgas tingimuslike vabadusekaotuslike karistustega, ta on olnud käitumiskontrolli all.

§ 114p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani J.

Plaat toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Eeltoodust järeldas maakohus, et kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud ning kuritegude dünaamika on läinud järjest raskemaks. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava J. Plaadi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid J. Plaadil olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks J. Plaat vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi pidas maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus erinevalt prokurörist J. Plaadi puhul selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Maakohus tunnustas J. Plaati selle eest, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas olles töötanud ja osalenud programmilistes tegevustes. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Plaadi kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada J. Plaat tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kaitsja leiab, et J. Plaat on vanglas viibides muutnud oma seisukohti, teinud vajalikud järeldused oma käitumisest ning on vabaduses motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Vangistuses eelistab J. Plaat töötamist õppimisele. Viru Vanglas töötab ta alates

1. aastast OÜ-s H P XXXX . J. Plaat on harjunud iseseisvalt majanduslikult toime tulema, suutes oma kulusid-tulusid planeerida. Vabanemisfondis on tal XXX eurot, mis on piisav summa vabaduses sisseelamiseks. J. Plaat soovib vabaduses oma pere elu korda saada, tööle minna ja hobidega tegeleda. Positiivne on, et talle on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s BE. J. Plaadi tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju avaldavad isikud, kuid J. Plaat kinnitas, et ta ei suhtle nendega enam. Varasemast elustiilist nähtub mõjutatavust, kuid isik on vangistuses tegelenud eneseanalüüsiga ja saavutanud oskuse enesekehtestamise osas. J. Plaat möönab, et ta on vangistuses muutunud rahulikumaks, mõtiskledes võimalike tagajärgede üle ja püüdes ette mõelda, lisaks on ta jõudnud järeldusele, et peab hoiduma alkoholist. Ka prokurör toetas J. Plaadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest viimane on karistusest kandnud üle kaheksa aasta ja kanda on jäänud üle nelja aasta. Prokurör arvas, et J. Plaat on aru saanud, et alkohol tema isikuga kokku ei käi ja et ilma alkoholi tarbimata suudab ta vabaduses seaduskuulekalt elada. Prokurör palus J. Plaadi vabastamisel kohaldada lisakohustusi, millega kaitsja nõustus. Kaitsja leiab, et vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb eelkõige arvestada kinnipeetava käitumist vangistuses ja J. Plaat on käitunud vanglas õiguskuulekalt. Peale selle on kuriteo toimepanemisest möödas hulk aastaid ja mittevabastamisel ei saa peamist rolli mängida 2 toimepandud kuritegu või varasem suhtlusringkond. Erinevalt kohtust leiab kaitsja, et seadus ei sätesta erakorraliste asjaolude olemasolu vajadust ennetähtaegsel vabastamisel. Kaitsja märgib, et iga kauem vangistuses oldud kuu raskendab resotsialiseerumist ja ka viimase aja maakohtute praktika on analoogilise kuriteo eest pidanud võimalikuks ennetähtaegset vabastamist. Vangla on samuti leidnud, et J. Plaadi võib vabastada, kuna see soodustab tema taasühiskonnastumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J. Plaadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgnevat. 3. Ringkonnakohus möönab, et süüdimõistetu käitumine vangistuses on

§ 76

lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid, et J. Plaat on vangistuses asunud tööle ning kogunud vabanemisfondi XXX eurot, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanedes ootab teda garanteeritud töökoht. Samas tuleb

§ 76

lg-s 3 loetletud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus ei pea eeltoodud positiivsetele asjaoludele vaatamata võimalikuks J. Plaati käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Seejuures rõhutab ringkonnakohus, et kohus hindab iga üksikjuhtumit eraldi, mistõttu ei ole asjakohane kaitsja märkus viimase aja maakohtute praktika kohta.

1. Tähelepanuta ei saa jätta, et J. Plaat kannab muuhulgas karistust raske isikuvastase kuriteo, täpsemalt mõrva eest. J. Plaat on süüdi tunnistatud selles, et koos K.L-iga läks 21.12.2003 A.S. korterisse, kus peksid viimast kordamööda rusikate ja jalgadega. Samuti lõi J. Plaat vastupanu osutada püüdvat kannatanut kahel korral taburetiga pea ja õla piirkonda, misjärel J. Plaat ja K.L jätkasid mahakukkunud kannatanu peksmist jalgadega pea ja keha piirkonda. Lõpetanud peksmise, võttis J. Plaat nööri ja sidus selle ühe otsa ümber kannatanu kaela ja teise otsa ümber vasaku labajala, jättes kannatanu põrandale kõverdatud jalaga lebama, mida J. Plaat ja K.L käisid kordamööda pingule tõmbamas. Kannatanu suri lämbumise tagajärjel. Tegemist oli piinaval ja julmal viisil toime pandud tapmisega, mis hõlmas esmalt kannatanu peksmist ning talle hulgaliste kehavigastuste tekitamist ning seejärel pikaajalist lämmatamist. Eelkirjeldatud asjaolusid arvestades ei ole kantud karistusaeg, s.o 8 aastat mõistetud 13-st, kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud kuriteoga, mistõttu ringkonnakohus ei pea võimalikuks J. Plaati vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
2. Samuti tuleb kohtul kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta tema varasemat elukäiku. J. Plaadi karistusregistri õiendist nähtub, et teda on kokku juba kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. J. Plaati on korduvalt karistatud tingimuslike karistustega ning ta on viibinud 3 kriminaalhooldusel. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod pani J. Plaat toime ajal, mil tema suhtes kulges katseaeg. Eeltoodust järeldab kohus, et varasemad karistused pole J. Plaadile vajalikku paranduslikku mõju avaldanud, mistõttu puudub kindlus, et käesolev karistus oleks olnud varasematest mõjusam ning vabanedes ei jätkaks J. Plaat kuritegude toimepanemist.
3. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada J. Plaadi suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et prokurör ja vangla on vastupidisel arvamusel – kohus ei ole esitatud arvamustega seotud.
4. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas