) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 7.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja 1 rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Seega tuleb jätta hageja ja kostja 1 menetluskulud
2 Kostja 2 hageja nõuet ei rahuldanud ning küsimust, kas hagi kostja 2 vastu oli põhjendatud, hagist loobumise tõttu ei lahendata. Seega tuleb kostja 2 menetluskulud jätta
8.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 8.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Toimikust ei nähtu, et kostjal 2 oleks menetluses olnud lepinguline esindaja. Seega tuleb kostja 2 menetluskulude hüvitamise avaldus jätta rahuldamata. Kohus nõustub iseenesest kostjaga 1, et kostja 2 esitatu ei tõenda kostja 2 kohustust tasuda menetluskulude eest. Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama
Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt Riigikohtu 09.11.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Kohus ei pea praegusel juhul siiski vajalikuks nõuda kostjalt 2 tõendeid õigusabi eest maksmise kohustuse kohta, sest esineb muu asjaolu, mis annab aluse jätta kostja 2 kulud hüvitamata. 9.
lg 2 p 2, lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 770 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.