Obsah (8)

§ 429§ 432§ 168§ 186§ 174§ 175§ 176§ 150

Tsiviilasi nr 2-23-1590 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1590 Tsiviilasi AS TARTU TERMI

) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 7.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja 1 rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Seega tuleb jätta hageja ja kostja 1 menetluskulud

§ 186lg-te 4 ja 5 alusel kostja 1 kanda.

2 Kostja 2 hageja nõuet ei rahuldanud ning küsimust, kas hagi kostja 2 vastu oli põhjendatud, hagist loobumise tõttu ei lahendata. Seega tuleb kostja 2 menetluskulud jätta

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

8.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 8.

1. Hageja avaldatust nähtuvalt on kostja 1 tema menetluskulud juba hüvitanud, seega tuleb märkida, et hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8.
2. Kostja 2 on avaldanud oma menetluskuluks õigusabikulu 350 eurot. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 12.10.2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-80-11, p 23).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Toimikust ei nähtu, et kostjal 2 oleks menetluses olnud lepinguline esindaja. Seega tuleb kostja 2 menetluskulude hüvitamise avaldus jätta rahuldamata. Kohus nõustub iseenesest kostjaga 1, et kostja 2 esitatu ei tõenda kostja 2 kohustust tasuda menetluskulude eest. Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama

§ 176lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu.

Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt Riigikohtu 09.11.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Kohus ei pea praegusel juhul siiski vajalikuks nõuda kostjalt 2 tõendeid õigusabi eest maksmise kohustuse kohta, sest esineb muu asjaolu, mis annab aluse jätta kostja 2 kulud hüvitamata. 9.

§ 150

lg 2 p 2, lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 770 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3