← Eesti

2-20-3863/118

Obsah (5)§ 1047§ 1043§ 1045§ 1046§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3863 Tsiviilasi Q.i ja C.i hagi W.

) § 1047 lg 4. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (

§ 1047

lg 4).

§ 1047

lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (RKTKo 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõele vastavust. Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-2-1-159-14, p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-67-10, p 21). Riigikohus on selgitanud, et

§ 1047

lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt. Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel, väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda. 13

  1. Kostjad ei vaidlusta seda, et kostjad on hagejate poolt hagi aluseks olevates faktilistes asjaoludes välja toodud väited avaldanud. Vaidluse all on asjaolu, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega, kas väited on õiged või kohased ning kas väidete avaldamine oli õigusvastane.
  2. Kohus andis 12.10.2020 korraldavas määruses kostjate poolt avaldatud väidetele esialgse hinnangu, täitis selgituskohustuse ning selgitas pooltele tõendamiskoormist (II kd, tl 14-19).
  3. Vastuseks kohtu selgitamiskohustusele selgitasid hagejad 02.11.2020 menetlusdokumendis, et kõik hagiavalduses esitatud väited ei ole seotud hagiavalduse resolutsiooni ja hagi esemega. Osad väited on välja toodud selleks, et kohtul oleks võimalik adekvaatselt hinnata kostjate poolt hagejatele põhjustatud mittevaralist kahju. Kohus käsitleb hagejate poolt kohtu ette toodud väidete analüüsimisel 12.10.2020 määruse punktides 3-8 märgitud väidete ja käesoleva kohtuotsuse punktides 5-10 märgitud numeratsiooni 1-
  5. Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas kostja 1 poolt avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 1 taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud. Hageja 1 palub kostjal 1 ümber lükata hageja 1 kohta artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes avaldatud järgmised väited: 1) hageja 1 noris tüli Odini sõdalastega; 2) hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi; 3) hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid; 4) hageja 1 kasutas väikest last inimkilbina; 5) hageja 1 viis ellu poliitilist provokatsiooni; 6) hageja 1 kasutas last poliitilise provokatsiooni instrumendina; 7) hageja 1 üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita ning 8) hageja 1 sõimas kõiki, kes tema vaadetega ei nõustunud. Väide

(1)„Hageja 1 noris tüli Odini sõdalastega“ on väärtushinnang, kuna tüli norimist ei saa objektiivselt jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Kostja 1 avaldas „üritas tüli norida, muu hulgas korravalvuriteks olnud Odini sõdalastega“ (11.12.2018 artikkel, video alates 00.43). Tegemist on üksnes kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 1 tegevusele meeleavaldusel. Tüli norimist on võimalik põhjendada erinevate asjaoludega ja neid asjaolusid tõendada. Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega. Kohus tuvastas, et kostja 1 poolt avaldatu on väärtushinnang ning väärtushinnangut ümber lükata ei saa. Väide
(2)hageja 1 avaldas „Q. siis rammib neid Odini sõdalasi, provotseerib inimesi ja kasutab siis seda väikest poissi lapsevankriga koos endale justkui kilbina“ (11.12.2018 artikkel, video alates 03:10), „ta sõitis tõepoolest neile lapsekäruga vastu jalgu. See on rammimine, nii“ (07.08.2019 artikkel, video alates 18:20). Väitega jäeti mulje, et hageja 1 rammis Odini sõdalasi lapsevankriga, kasutas lapsevankrit inimeste provotseerimiseks ja last kilbina. Tegemist on liitväitega, mis koosneb kolmest osaväitest: (
  1. i)osaväide „Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“; (
  2. ii)osaväide „Hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid“; (iii) osaväide „Hageja 1 kasutas väikest last inimkilbina“. Osaväide „Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“ on faktiväide, kuna Odini sõdalaste rammimist on võimalik kontrollida. Seletava sõnaraamatu kohaselt annab „rammima“ tähenduseks midagi takistavat kõrvale lükkama, liikuva sõidukiga teisele sõidukile (hrl. sihilikult) pihta või otsa sõitma. Seega saab kontrollida, kas hageja 1 sõitis sihilikult vankriga Odini sõdalastele vastu jalgu. Osaväide (
  3. ii)„Hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid“ on hinnang hageja 1 käitumisele, kuna meeleavaldajate provotseerimist ei ole võimalik tõendada. Seda on võimalik üksnes hinnata. Tegemist on seega kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Osaväide „Hageja 1 kasutas väikest last inimkilbina“ on samuti väärtushinnang. Arvestades kogu liitväite sisu ja selle avaldamise konteksti, väljendab see kostja 1 subjektiivset hinnangut hageja 1 14 käitumisele. Mõistlik inimene ei saa avaldatust aru, et hageja 1 kasutab last otseselt kilbina, mille tõele vastavust oleks võimalik kontrollida. Võimalik on hinnata kostja 1 hinnangu põhjendatust, kas hageja 1 kasutab last inimkilbina. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja osaväidete (
  4. ii)ja (iii) puhul edasi analüüsida, kas nimetatud väited on õiged. Kohus tuvastas, et kostja 1 poolt avaldatud väited „Hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid“ ja „Hageja 1 kasutas väikest last inimkilbina“ on väärtushinnangud ning väärtushinnanguid ei saa

§ 1047lg 4 järgi ümber lükata. Väide

(5)„Hageja 1 viis ellu poliitilist provokatsiooni“ ja väide
(3)„Hageja 1 kasutas last poliitilise provokatsiooni instrumendina“. Kostja 1 avaldas „Meil on siin väike laps, kes istub vankris. Keda kasutatakse kilbi ja instrumendina poliitilise provokatsiooni elluviimiseks“. (11.12.2018 artikkel, video alates 05:42); „laps võetakse kasutusele organiseeritud provokatsiooni läbiviimise instrumendina“ (11.12.2018 artikkel, video alates 09:31). „Need inimesed, kes seda provokatsiooni tõrjusid, käitusid väga tasakaalukalt ja väärikalt. Tõepoolest müts maha nende ees, et ei mindud selle provokatsiooni liimile, sest mida provokaatorid alati tahavad, mis on nende eesmärk, ongi see, et tuleks mingisugune äge reaktsioon, et seda saaks siis hakata ekspluateerima oma enda agenda elluviimiseks, täpselt nagu T. seda teeb. See on plaan“. (13.12.2018 artikkel, video alates 05:02). Hageja 1 väitel jäeti väitega mulje, et hageja 1 viis läbi provokatsiooni. Kohtu hinnangul on kõik nimetatud väited hinnangud hageja 1 käitumisele. Poliitilise provokatsiooni ning lapse poliitilise provokatsiooni instrumendina kasutamist ei ole võimalik tõendada. Samuti ei ole võimalik tõendada provokatsiooni läbiviimist. Nimetatud tegevusi on võimalik üksnes hinnata. Tegemist on kostja 1 subjektiivsete hinnangutega hageja 1 käitumisele. Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõigete väidetega, kuna väärtushinnanguid ümber lükata ei saa. Väide „Hageja 1 üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“ on faktiväide. Lapsevankriga inimestest läbi sõitmise üritamist on võimalik kontrollida. Hageja ei ole aga hagi asjaoludes märkinud, millal kostja 1 nimetatud väite avaldas. Nimetatud väite ümberlükkamise nõude esitas hageja 1 hagiavalduse resolutsioonis. Hagi aluseks olevate faktilistes asjaoludes nimetatud väidet ega selle avaldamist ei nähtu. Samuti ei viita hageja 1 nimetatud väitele ega selle avaldamisele ka kirjalikus kohtukõnes. Järelikult hageja 1 kõnealust asjaolu esitanud ei ole ja kohus seda ei analüüsi. Kostja 1 hagejate poolt avaldatud väiteid ei vaidlusta, kuid omaks ei saa võtta seda, mida hagejad ei ole asjaoluna avaldanud. Seega jääb hagi nimetatud väite osas rahuldamata. Kostja 1 avaldas „Te tulete ja hakkate lihtsalt sõimlema kõiki, kes teie ideoloogilise programmiga ei nõustu“. (13.12.2018 artikkel, video alates 08:22). Hageja 1 leiab, et väitega jäeti mulje, et hageja 1 sõimab kõiki, kes ei nõustu tema vaadetega ning hageja palub ümber lükata väite, et „Hageja 1 sõimas kõiki, kes tema vaadetega ei nõustunud“ (väide 7). Kohus leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Objektiivselt ei ole võimalik kontrollida, kes need kõik olid, keda hageja 1 sõimas. Samuti ei ole võimalik kontrollida vaateid, millega hageja 1 ei nõustu. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega. Kohus tuvastas, et kostja 1 poolt avaldatu on väärtushinnang, ning väärtushinnangut ümber lükata ei saa. Samuti palub hageja 1 kostjal 1 ümber lükata 08.03.2019 oma Facebooki lehel avaldatud kaks postitust: 1) hageja 1 otsis meeleavaldusel konflikti ja 2) hageja 1 viis läbi provokatsiooni. Kostja 1 postitas 08.03.2019 kell 08.46 oma Facebooki lehele järgmise postituse: „Vot nii, meile terendab veel üks kohtulahing. On ikka nahaalsust ja ebaadekvaatsust mõnel inimesel. /…/ Kindlasti on keegi teine selles süüdi – eriti need, keda sa täiesti alusetult fašistideks sõimasid ning kes sinu ilmselgelt provokatiivsele ja raskelt matslikule käitumisele 15 tähelepanu juhtisid. Aga kui Eesti 200 soovib endale sellist europarlamendi valimiste kampaaniat, siis andku aga minna“! 08.03.2019 kell 12.02 postitas kostja 1 oma Facebooki lehele järgmise postituse: „Lähemalt kommenteerime Q. ja C. kahjunõuet tuleval nädalal, aga minu esmane vastus ERRi asjakohastele küsimustele on siin: „Kui mina oleksin Saksamaa suursaadik Eestis, siis katkestaksin loomulikult igasugused suhted sellise inimesega, kes niisugusel matslikul ja provokatiivsel viisil käitub, otsides sensitiivsel teemal korraldatud meeleavaldusel konflikti, muu hulgas sõimates kohalviibinuid fašistideks“. Kohtu hinnangul on hageja 1 poolt toodud mõlemad väited (hageja 1 otsis meeleavaldusel konflikti ja hageja 1 viis läbi provokatsiooni) väärtushinnangud. Provokatsiooni läbiviimist ei ole võimalik tõendada. Seda on võimalik üksnes hinnata. Seega on tegemist kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Samuti ei ole konflikti otsimine faktiväide, kuna nimetatut ei saa üheselt kontrollida ning konflikti otsimist ei ole võimalik tõendada. Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõigete väidetega. Kohus tuvastas, et kostja 1 poolt avaldatu on väärtushinnang ning väärtushinnangut ümber lükata ei saa. 33. Kohus võtab seisukoha, kas kostja 1 poolt avaldatud faktiväide on tõene. Kohus tuvastas eelnevalt, et faktiväide on üksnes väide
(2): „ Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“. Väide
(2)„Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“. Kohus on seisukohal, et kostja 1 on tõendanud enda väidet, et hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi. Tunnistaja Z. andis 11.05.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja 1 ründas ja tõukas teda käruga, talle sõideti käruga vastu. Samuti andis Z. ütlusi selle kohta, et hageja 1 sõitis käruga otsa ka tunnistaja sõbrale (kohtuistungi protokoll 02:11:44; 02:13:57; 02:29:12−02:29:19, II kd tl 92-94). Tunnistaja P. andis 11.05.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja 1 kihutas lapsevankriga pooljoostes turvameestele kolm korda hoogu võttes tagant jalgadesse. Tunnistaja P.i ütluste kohaselt ei olnud see vankriga puudutamine, see oli rammimine (kohtuistungi protokoll 03:18:46−03:21:29, III kd tl 97 pöördel-98). Odini sõdalastele vastu jalgu sõitmine on tõendatud ka kostjate poolt kohtule esitatud videosalvestisega (02:37). Seega on tõendamist leidnud, et hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi. Vastavalt on tegemist tõese väitega ja hageja 1 nõue, lükata nimetatud väide ümber, rahuldamisele ei kuulu.
  1. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja 1 avaldas ühe väite (hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi) ja tegemist oli tõese väitega. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja 1 hagi kostja 1 vastu esitatud andmete ümberlükkamise nõude osas.
  2. Kohus analüüsib, kas kostja 2 poolt avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 1 taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud. Hageja 1 palub kostjal 2 ümber lükata kostja 2 poolt artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videos hageja 1 kohta avaldatud järgmised väited: 1) hageja 1 rammis meeleavaldajaid; 2) hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid; 3) hageja 1 käitus väljakutsuvalt, rammides Odini sõdalasi selliselt, et laps kukkus peaaegu käruga ümber; 4) hageja 1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel; 5) hageja 1 käis pikka aega meeleavaldusel lapsevankriga ringi, otsides konflikti; 6) hageja 1 oli peaprovokaator; 7) hageja 1 eesmärgiks oli viha tekitamine meeleavaldajates ning 8) hageja 1 asetas lapse otsesesse füüsilisse ohtu. Kostja 2 avaldas „tal on kaasas laps, kellega ta rammib neid meeleavaldajaid, kutsudes esile, provotseerides nende vihast reaktsiooni“ (11.12.2018 artikkel, video alates 02.:28). „C., lapse 16 ema, kes näeb, kuidas tema lapse isa rammib meeleavaldajaid ja kutsub lapsega esile provokatsioone“ (11.12.2018 artikkel, video alates 10:29); „rammib inimesi lapsevankriga, asetades lapse otsesse füüsilisse ohtu“ (14.12.2018 artikkel, video alates 00:57); „Q. käitus provotseerivalt ja rammis oma väikese lapsega meeleavaldajaid, kutsudes esile väga tõsise ja ohtliku olukorra seal meeleavaldusel“ (07.08.2019 artikkel, video alates 12:06). Väide
(10)hageja 1 rammis ja provotseeris - „Hageja 1 rammis meeleavaldajaid“ on kohtu hinnangul faktiväide. Meeleavaldajate rammimist on võimalik kontrollida. Seega saab kontrollida, kas hageja 1 sõitis sihilikult vankriga meeleavaldajatele otsa. Väide
(10)“Hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid“ on kohtu hinnangul väärtushinnang. Meeleavaldajate provotseerimist ei ole võimalik tõendada, seda on võimalik üksnes hinnata. Tegemist on kostja 2 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega, kuna väärtushinnangut ümber lükata ei saa. Väide
(11)„Hageja 1 käitus väljakutsuvalt, rammides Odini sõdalasi selliselt, et laps kukkus peaaegu käruga ümber“. Kostja 2 avaldas „Q. käitub väga väljakutsuvalt, rammib oma lapsega neid Odini sõdalasi, siin on laps peaaegu kukkumas juba“ (11.12.2018 artikkel, video alates 03:50). Arvestades väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on kohtu hinnangul tegemist rammimise osas faktiväitega ja ülejäänud osas väärtushinnanguga, kuna see väljendab kostja 2 subjektiivset hinnangut hageja 1 tegevusele meeleavaldusel. Väljakutsuvalt käitumine on hinnang hageja 1 tegevusele. Väite hinnangulisus väljendubki eelkõige sõnades „väljakutsuvalt“ ja „peaaegu“. Võimalik on hinnata kostja 2 hinnangu põhjendatust, st kas hageja 1 tegevus andis alust hinnanguks, et hageja 1 käitub väljakutsuvalt ja laps on peaaegu kukkumas, või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida väidet väljakutsuva ja peaaegu kukkumise osas, kuna väärtushinnangut ümber lükata ei saa. Odini sõdalaste rammimine on tõendatud, kohtu põhjendused selle järelduse kohta on toodud kohtuotsuse p-is 33.1. Seega on tegemist õige faktiväitega ja ümberlükkamise nõue jääb rahuldamata. Kostja 2 avaldas: „No see on väga lihtsalt öelduna, täiesti ette kavatsetud provokatsioon. Siin ei ole mitte midagi muud. Me näeme, kuidas Q. on käinud juba pikemat aega sellel meeleavaldusel ringi oma lapsega, lapsevankriga ja otsinud pidevalt tüli“ (11.12.2018 artikkel, video alates 04:47); „[…] heidab nüüd süstemaatiline provokatsioon väga-väga tõsist varju. Kõik need inimesed on Eesti 200-ga seotud ja siin ei ole mitte millegi muuga tegu, kui kõikide andmete kohaselt või kõikide märkide kohaselt, täiesti organiseeritud, läbiviidud provokatsiooniga.“ (11.12.2018 artikkel, video alates 08:57). Väide
(12), et hageja 1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel, on faktiväide ettekavatsetuse ja organiseerituse osas. Kohus on seisukohal, et ettekavatsetust ja organiseeritust provokatsiooni läbiviimisel on võimalik kontrollida. Väide „Hageja 1 käis pikka aega meeleavaldusel lapsevankriga ringi, otsides konflikti“, on väärtushinnang. Avaldatu teevad hinnanguks väljendid „pikka aega“ ja „otsides konflikti“. „Otsides konflikti“ kajastab kostja 2 negatiivset hinnangut hageja 1 tegevusele meeleavaldusel. „Peaprovokaator, Eestis elav sakslane Q. kasutas inimeste vihale ajamisel lastevankrit“ (13.12.2018 artikkel, video alates 00:24). Kostja 2 avaldas seega väite (väide 14), et (
  1. i)hageja 1 eesmärgiks oli viha tekitamine meeleavaldajates ja (
  2. ii)hageja 1 oli peaprovokaator. Tegemist on kostja 2 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Kohus saab üksnes hinnata, kas hageja 1 käitumine andis põhjust hinnanguks, et hageja 1 eesmärk oli viha tekitamine meeleavaldajates. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik üheselt kontrollida peaprovokaatoriks olemist. Provokaator on seletava sõnaraamatu kohaselt reetlik ässitaja, salaagent. Ei ole võimalik kontrollida üheselt, kas hageja 1 oli peaässitaja. Seega on tegemist väärtushinnanguga ja hinnangut ümber lükata ei saa. Väide
(18), et „Hageja 1 asetas lapse otsesesse füüsilisse ohtu“ on kohtu hinnangul samuti väärtushinnang. Nimetatud väide sisaldub kostja 2 poolt avaldatus: „Niisiis, Eesti 200 liige saksa politoloog Q., käib Eesti Vabariigi kodanike seaduslikul meeleavaldusel ringi, rammib 17 inimesi lapsevankriga, asetades lapse otsesesse füüsilisse ohtu. Rammitavaid sõimab aga fašistideks. Seda kõike filmib kaameraga eemalt Eesti 200 projektijuht ja lapse ema C.. Kui provokatsioon ei õnnestu ja Odini sõdalaste tunnustega lihtsad Eesti mehed reageerivad provokatsioonile rahulikkuse ja väärikusega, millest sakslasest ühiskonnateaduste doktor Q. võib vaid unistada, astub mängu teine Eesti 200 kontoritöötaja, partei vabatahtlike koordinaator F., kes teeb näo, nagu tuleks ta juhusliku möödakäijana last päästma ja valetab hiljem Delfi vahendusel avalikkusele näkku, et Q. ta üldse ei tunne. Mis sellest, et sakslase elukaaslane ja lapse ema C. on tema töökaaslane.“ Väite hinnangulisus nähtub „otsesse füüsilisse ohtu“ seadmises. Kohus on seisukohal, et inimesed tajuvad otsest füüsilist ohtu erinevalt ning seega ei saa kontrollida jah/ei skaalal, kas laps seati otsesse füüsilisse ohtu. Mõistliku inimese arusaama järgi hinnates ei ole nimetatuga öeldud, et lapse elu oli otseses ohus. Seega on avaldatu kostja 2 subjektiivne hinnang hageja 1 käitumisele meeleavaldusel. Väärtushinnangut ümber lükata ei saa. Kostja 2 avaldas „[…] ja juba see, et mingi saksa immigrant tuleb siia kobisema ja nüüd siis vähe sellest, et siis lapsevankriga põhimõtteliselt provotseerima siin Eesti põliselanike, eestlaste, kodanike meeleavaldust, kus nad tulevad ja räägivad rahulikult oma asjadest, protesteerivad, siis ausalt öeldes, siin ei puudu väga tõsine iroonia moment. Et tuleb sakslane nii-öelda talurahva meeleavaldusele ja hakkab seal provotseerima ja mingisugust märtrit vähemalt mängima või etendama ja tehes seda väikese pisikese lapsega“ (13.12.2018 artikkel, video alates 07:40). Väide
(15), et hageja 1 provotseeris meeleavaldust, on kohtu hinnangul väärtushinnang, selle andmist saab asjaoludega põhjendada, kuid selle tõesust ei ole võimalik tõendada. Kohus analüüsib kostja 2 poolt avaldatud faktiväite (väide 10) „Hageja 1 rammis meeleavaldajaid“, õigsust. Kohtu hinnangul on hageja 1 poolt meeleavaldajate rammimine tõendamist leidnud. Nimetatu on tõendatud tunnistaja S. 11.05.2021 kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et hageja 1 ajas lapsekäruga inimesi laiali, ründas lapsega ja tiirutas meeleavaldajate seas (vt 11.05.2021 kohtuistungi protokoll, 01:27:24−01:28:58; 01:33:42−01:35:50; 01:50:26, III kd 88 pöördel - 90 pöördel). Tunnistaja E. andis 09.09.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja 1 sõitis inimestele sisse ning täiesti nagu rammis inimesi (00:24:47, III kd tl 136). Samuti andis tunnistaja E. ütlusi selle kohta, et hageja 1 nagu sõitis inimestest läbi ja rammis lapsevankrit kasutades. Ees niimoodi läks inimgrupi sisse. Ümberringi ruumi oli küll (00:42:24; 00:43:58; III kd tl 137 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kostja 2 tõendanud, et hageja 1 rammis meeleavaldajaid. V. süüteoteate kohaselt üritas hageja 1 rammida korduvalt lapsevankriga läbi rahvamassi (I kd, tl 158-159). Seega ei tõenda V. süüteade rammimist vaid selle üritamist. Kohus analüüsib, kas faktiväide, et hageja 1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel (väide 12), vastab tõele. Kohus leiab, et hageja 2 on põhjendanud, et hageja 1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel. Nimetatu on tõendatud asjaoluga, et hageja 1 käitumine ei olnud suunatud koju minemisele ja meeleavalduselt lahkumisele, vaid meeleavaldusel viibimisele (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja 1 tiirutas lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis ning fotod I kd, tl 160, 161, 163 ja 164). Kohtule ei ole usutav hageja 1 väide, et hageja 1 sattus konflikti täiesti juhuslikult, olles lapsega teel koju. Kui hageja oleks soovinud koju minna, siis oleks ta koju läinud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja ja lapsevankri suund oli Vabaduse väljaku jalakäijate tunneli poole. Tunnistaja M. andis 11.05.2021 ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ning ta läks lapse ja lapsevankriga rahva sekka teed tegema (III kd, tl 96). Tunnistaja sõnul tiirutas hageja 2 rahva ees (III kd, tl 96 pöördel). Kui hageja 2 pidi enda arust koju minema, siis tunnistaja ei usu, et hageja 1 ise ka teadis, kus tema kodu sellel 18 hetkel on. Ei olnud niimoodi, et lähen siit otse koju (III kd, tl 96 pöördel). Seega oli hagejal 1 soov viibida meeleavaldusel ning tõmmata endale sõna „fašist“ hüüdmisega ja lapsevankriga tiirutamisega tähelepanu. Kohus nõustub kostjate seiskohaga, et hageja 1 tegevus meeleavaldusel oli teadlik ja tahtlik. Ettekavatsetud provokatsioonis osalemist tõendab ka hageja 2 filmimine ning seltskonna tulek meeleavaldusele. Tunnistaja S. ütlustega on tõendatud, et hagejad tulid ühe naisega kolmekesi kohvikust välja. Üks inimene, vist lapse ema, filmis pidevalt (III kd, tl 88 pöördel). Hageja 2 filmimist ei vaidlusta. Hageja 2 on hagiavalduse p-is märkinud, et hetke ajel otsustas hageja 2, et igaks juhuks ennetavalt filmides saab hiljem kaitsta lapse isa ja last, kui tal on tõendid nõuete maksma panemiseks. Hageja 2 otsustas sel hetkel, et filmimine kaitseb tema pere parimal viisil (I kd, tl 5). Tõendamist on leidnud, hagejaga 2 ja tunnistaja F.ga liitus veel üks naine (II kd, tl 65-66, 69-72). Tunnistaja F. andis ütlusi selle kohta, et ta näeb välja nagu ta tunneks seda naist (III kd, tl 86). Kohtu hinnangul saab tegemist olla Eesti 200 liikmega, kuna ta tuli kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt otse hageja 2 ja tunnistaja F. poole. Kohus on tõendeid hinnates veendunud, et juhusliku konflikti puhul ei oleks hageja 2 ja Eesti 200 üritusel palgatud fotograaf asunud koheselt tekkinud konflikti filmima. Juhusliku konflikti puhul, mis toimus hageja 2 sõnul alla minuti, ei tule pähe koheselt enda pere kaitseks hakata olukorda filmima. Filmimisega on tõendatud, et tegemist oli ettekavatsetud ühise tegutsemisega, mida saab kostjate poolt tõendatud asjaoludel hinnata provokatsiooniks. Seega on tegemist õige faktiväitega. Vastavalt tuleb jätta hageja 1 nõue kostja 2 vastu kõnealuse väite ümberlükkamiseks rahuldamata. Seega tuleb hageja 1 nõue kostja 2 vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes jätta rahuldamata. 36. Kohus analüüsib, kas kostja 3 poolt avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 1 taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud. Hageja 1 palub kostjal 3 ümber lükata kostja 3 poolt oma uudiste- ja arvamusportaalis Objektiiv olevates artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videos hageja 1 kohta avaldatud järgnevad väited: 1) hageja 1 ründas meeleavaldajaid lapsevankriga; 2) hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid; 3) hageja 1 kasutas provokatsioonis oma väikest last; 4) hageja 1 oli peaprovokaator; 5) kasutas last inimkilbina ning 6) Q. kasutas last poliitilise võitluse vahendi ja provokatsiooni elluviimise instrumendina. Kostja 3 avaldas „Vabaduse väljakul lapsevankriga meeleavaldajaid rünnanud Eesti 200-ga seotud Q. sõimas...“ ja „Q. provotseeris meeleavaldajaid rünnates neid lapsevankriga“ (10.12.2018 artikkel). Väitega
(21)jäeti mulje, et (
  1. i)hageja 1 ründas meeleavaldajaid vankriga ja (
  2. ii)provotseeris meeleavaldajaid. Väide „Hageja 1 ründas meeleavaldajaid vankriga“ on faktiväide, kuna lapsevankriga meeleavaldajate ründamist on võimalik kontrollida. Kohtu hinnangul on võimalik kontrollida jah/ei skaalal lapsevankriga ründamist. Seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab ründamine kellelegi või millelegi kallale tungima, peale tungima. Meeleavaldajate provotseerimine on väärtushinnang. Meeleavaldajate provotseerimist ei ole võimalik tõendada, seda on võimalik üksnes hinnata. Tegemist on kostja 3 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Vastavalt ei ole kummagi väite puhul vaja edasi analüüsida, kas tegemist on õigete väidetega, kuna väärtushinnanguid ümber lükata ei saa. Kostja 3 avaldas „Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“ ja „Eesti 200 vabatahtlike koordinaator F. ja projektijuht C. osalesid pühapäeval Vabaduse Väljakul toimunud rändeleppe vastasel meeleavaldusel küünilises 19 provokatsioonis, milles kasutati C. ja peaprovokaatori Q.i ühist last“ (11.12.2018 artikkel). Sellega kostja 3 väidab, et hageja 1 kasutas provokatsioonis oma väikest last (väide 22). Tegemist on väärtushinnanguga hageja käitumisele. Kostja 3 avaldas „Peaprovokaator, Eestis elav sakslane Q. kasutas inimeste vihale ajamiseks lapsevankrit, kus istus tema ja Eesti 200 projektijuhi C.i ühine laps“ (13.12.2018 artikkel); „peaprovokaatori Q.i […] kuidas sakslasest politoloogiadoktor Q. läks meeleavaldusel osalenud inimesi fašistideks sõimama, rammides inimesi lapsevankriga ja kasutades oma last inimkilbina. […] tegu oli ettekavatsetud ja ühiselt läbi viidud katsega provotseerida meeleavaldusest osavõtjaid tegudele, mida saaks kasutada Eesti 200 poliitiliste ja ideoloogiliste oponentide vastu suunatud rünnakuks“ (11.12.2018 artikkel). Seega avaldas kostja 3, et hageja 1 oli peaprovokaator (väide 24). Kohtu hinnangul ei ole võimalik üheselt kontrollida peaprovokaatoriks olemist. Provokaator on seletava sõnaraamatu kohaselt reetlik ässitaja, salaagent. Seega ei ole võimalik kontrollida üheselt, kas hageja 1 oli peaässitaja. Tegemist on subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele meeleavaldusel. Vastavalt on tegemist väärtushinnanguga ja hinnangut ümber lükata ei saa. Samuti on väide „Hageja 1 kasutas last inimkilbina“ hinnang hageja 1 käitumisele. Mõistlik inimene ei saa avaldatust aru, et hageja 1 kasutab last otseselt kilbina, mille tõele vastavust oleks võimalik kontrollida. Võimalik on hinnata kostja 1 hinnangu põhjendatust, kas hageja 1 kasutab last inimkilbina. Kostja 3 avaldas „Laste kasutamine poliitilise võitluse vahendi ja provokatsioonide elluviimise instrumendina“ (11.12.2018 artikkel). Seega kostja 3 avaldas, et hageja 1 kasutas last poliitilise vahendina ja provokatsiooni läbi viimise instrumendina (väide 25). Nimetatu on subjektiivne hinnang hageja 1 käitumisele. Lapse kasutamist poliitilise vahendina ei ole võimalik üheselt kontrollida. Samuti ei saa kontrollida jah/ei skaalal, kas last kasutati provokatsiooni läbi viimise instrumendina. Kohtul on võimalik hinnata kostja 3 hinnangu põhjendatust, s.o kas hageja 1 käitumine meeleavaldusel annab alust hinnanguks, et hageja 1 kasutas last poliitilise vahendina ja provokatsiooni läbi viimise instrumendina, või mitte. Seega ei ole hagejal 1 õigust nõuda nimetatud väite ümberlükkamist. Kohus analüüsib, kas meeleavaldajate lapsevankriga ründamine on tõene faktiväide. Kohtu hinnangul on võimalik kontrollida jah/ei skaalal lapsevankriga ründamist. Seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab ründamine kellelegi või millelegi kallale tungima, peale tungima. Meeleavaldajate vankriga ründamine on tõendatud tunnistajate ütlustega. M. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle väljaku või noh rahva seast läbi edasi-tagasi kaks korda (III kd, tl 96). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). Seega on tegemist õige faktiväitega. Eeltoodust tulenevalt on kostja 3 poolt hageja 1 kohta avaldatud kuuest väitest viis väärtushinnangud ja väärtushinnanguid ümber lükata ei ole võimalik. Faktiväite tõesus on tõendatud. Seetõttu jääb hageja 1 andmete ümberlükkamise nõue kostja 3 vastu rahuldamata. 37. Kostja 1 avaldatud väited hageja 2 kohta. Kohus analüüsib järgnevalt, kas kostja 1 avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 2 taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud. Hageja 2 palub kostjal 1 ümber lükata hageja 2 kohta avaldatud järgmised väited: 1) “C. saatis lapsele järele oma kolleegi, F.“ ja „C. osales poliitilises provokatsioonis.“ Kostja 1 avaldas „Lapse ema seisab taamal ja filmib intsidenti mobiiltelefoniga ja nüüd peaksime küsima ühe väga lihtsa küsimuse. Milline ema käitub sellisel viisil, et ta vaatab, kuidas tema laps on selliste sündmuste keskel, selle asemel, et minna ja laps ära tuua, saadab ta hoopis oma kolleegi ja ise filmib seda toimuvat“ (11.12.2018 artikkel, video alates 04:23). 20 Väide
(31)„C. saatis lapsele järele oma kolleegi, F.“ on faktiväide, kuna lapsele järele saatmist saab kontrollida. Väide
(34)„C. osales poliitilises provokatsioonis.“ Kostja 2 avaldas „No tõepoolest, kui see ei ole küünilisus, kui üks ema on rohkem mures selle pärast, et ta saaks poliitilise provokatsiooni videolindile, kui selle pärast et oma pisikene laps saada kätte väga teravaks minevast kähmlusest, siis ma ei tea, mida küünilisus tähendab.“ Kohus leiab, et kostja 1 poolt avaldatud poliitilises provokatsioonis osalemine on väärtushinnang. Provokatsioonis (provotseerivas teos) osalemist ei ole võimalik tõendada, seda on võimalik üksnes hinnata. Seega on tegemist kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 2 käitumisele meeleavaldusel. Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega. Kohus tuvastas, et kostja 1 poolt avaldatu on väärtushinnang ning väärtushinnangut ümber lükata ei saa. Kostja 1 ei ole tõendanud avaldatud väidet, et hageja 2 saatis F. oma lapsele järele. Tunnistaja F. andis 11.05.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta, et ta oleks hagejaga 2 suhelnud. Nagu tõesti ei mäleta. Ma mäletan, et ma suhtlesin järjekordselt, ma rääkisin mingite võõraste inimestega, kes küsisid „positiivse alternatiivi“ kohta ja minu mälus järgmine hetk on see käru. Nagu mingit suhtlust enne seda otseselt ei tule mulle vähemalt meelde“ (11.05.2021 protokoll 00:45:31). Seega ei ole tõendamist leidnud kostja 1 avaldatud väide, et hageja 2 saatis F. oma lapsele järele. Vastavalt tuleb hageja 2 nõue nimetatud väite osas rahuldada ja kostjal 1 tuleb nimetatud väide ümber lükata. Riigikohus on märkinud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29). Seega saab andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas. Seega rahuldab kohus hageja 2 nõude kohustada kostjat 1 hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures ning veebilehe www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja 1 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08:00 – 19:00 koos samasuguse ja samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on mustas kirjas trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt 18, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga: „W. AVALDAS C.I KOHTA VALEVÄITE Kostja 1 avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes C.i kohta valeväite. Kostjal 1 puuduvad ükskõik missugused andmed alljärgneva väite esitamiseks ning sellest tulenevalt on alljärgnev väide ebaõige: C. saatis F. lapsele järgi, lahendama olukorda.“ 38. Kostja 2 faktiväited hageja 2 kohta. Hageja 2 palub kostjal 2 ümber lükata hageja 2 kohta avaldatud järgmised väited: 1) “C. saatis F. lapsele järgi, lahendama olukorda“ ja „C. osales poliitilises provokatsioonis.“ 21 Kostja 2 avaldas hageja 2 kohta järgmised väited:
(36)„Ja ta saadab siis F., oma otsese kolleegi Eesti 200 kontorist nii öelda lahendama seda olukorda ja tema tuleb rääkima meile sellest, et siin on ikkagi laps ja laps ja halastage nüüd vaese lapsukese peale“ (11.12.2018 artikkel, video alates 06:11). Seega avaldas kostja 2, et hageja 2 saatis F. lapsele järgi, lahendama olukorda (väide 36). Tegemist on faktiväitega, kuna seda, kas hageja 2 saatis lapsele järgi olukorda lahendama F., on võimalik kontrollida. Väide
(38)„Fookuses” paljastasime Eesti 200 häbitu provokatsiooni läinud nädala pühapäeval toimunud meeleavaldusel ÜRO rändeleppe vastu, millest võtsid osa kaks Eesti 200 kontori juhtivtöötajat ja üks erakonna liige, Q., on Eesti 200 olnud ootuspäraselt kuss nagu nurka lasknud kutsikas“ (14.12.2018 artikkel, video alates 00:09). Vastavalt avaldas kostja 2 väite, et hageja 2 võttis osa poliitilisest provokatsioonist. Kohtu hinnangul on tegemist hinnanguga hageja 2 käitumisele. Kohus leiab, et kostja 2 poolt avaldatud poliitilisest provokatsioonist osavõtmine on väärtushinnang. Poliitilisest provokatsioonist osavõtmist ei ole võimalik tõendada, seda on võimalik üksnes hinnata. Seega on tegemist kostja 2 subjektiivse hinnanguga hageja 2 käitumisele meeleavaldusel. Seega ei ole vaja edasi analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige väitega. Kohus tuvastas, et kostja 2 poolt avaldatu on väärtushinnang ning väärtushinnangut ümber lükata ei saa. Kostja 2 ei ole tõendanud enda väidet, et hageja 2 saatis F. oma lapsele järele olukorda lahendama. Tunnistaja F. andis 11.05.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta, et ta oleks hagejaga 2 suhelnud. „Nagu tõesti ei mäleta. Ma mäletan, et ma suhtlesin järjekordselt, ma rääkisin mingite võõraste inimestega, kes küsisid „positiivse alternatiivi“ kohta ja minu mälus järgmine hetk on see käru, et nagu mingit suhtlust enne seda otseselt ei tule mulle vähemalt meelde“ (11.05.2021 protokoll 00:45:31). Seega ei ole tõendamist leidnud kostja 2 avaldatud väide, et hageja 2 saatis F. oma lapsele järele olukorda lahendama. Vastavalt tuleb hageja 2 nõue nimetatud väite osas rahuldada ja kostjal 2 tuleb nimetatud väide ümber lükata. Riigikohus on märkinud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29). Seega saab andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas. Seega rahuldab kohus hageja 2 nõude kohustada kostjat 2 hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures ning veebilehe www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja 2 poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08:00 – 19:00 koos samasuguse ja samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on mustas kirjas trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt 18, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga: „Y.I AVALDAS C.I KOHTA VALEVÄITE Kostja 2 avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes C.i kohta 22 valeväite. Kostjal 1 puuduvad ükskõik missugused andmed alljärgneva väite esitamiseks ning sellest tulenevalt on alljärgnev väide ebaõige: C. saatis F. lapsele järgi, lahendama olukorda.“
  1. Kostja 3 faktiväide hageja 2 kohta. Kostja 3 avaldas hageja 2 suunal järgmise väite: „Eesti 200 vabatahtlike koordinaator F. ja projektijuht C. osalesid pühapäeval Vabaduse väljakul toimunud rändeleppe vastasel meeleavaldusel küünilises provokatsioonis, milles kasutati C. ja peaprovokaatori Q.i ühist last“ (11.12.2018 artikkel), „paljastasime Eesti 200 häbitu provokatsiooni läinud nädala pühapäeval toimunud meeleavaldusel ÜRO rändeleppe vastu, millest võtsid osa kaks Eesti 200 kontori juhtivtöötajat ja üks erakonna liige, Q.“ (14.12.2018 artikkel). Hageja 2 palub kostjal 3 ümber lükata väide, et hageja 2 osales provokatsioonis, mis oli ettekavatsetud ja ühiselt läbi viidud (väide 40). Kohus on seisukohal, et vaadates väite konteksti ja avaldamist on tegemist faktiväitega. Tegevuse sh Eesti 200 provokatsioonis osalemise ettekavatsetust ja ühiselt läbiviimist, saab kontrollida. Kohus on seisukohal, et kostja 3 on tõendanud, et tegemist oli ettekavatsetud provokatsiooniga, mis oli ühiselt läbi viidud. Nimetatu on tõendatud asjaoluga, et hageja 1 soov ei olnud koju minna, vaid soov oli olla meeleavaldusel (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja 1 tiirutas lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis ning fotod I kd, tl 160, 161, 163 ja 164). Kohtule ei ole usutav hageja 1 väide, et hageja 1 sattus konflikti täiesti juhuslikult olles lapsega teel koju. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja soovis väljakult lahkuda ja koju minna. Kui hageja 1 oleks soovinud koju minna, siis oleks ta koju läinud. Väljakul lapsevankriga ringi jalutamist ei saa pidada koju mineku sooviks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja 1 ja lapsevankri suund oli Vabaduse väljaku jalakäijate tunneli poole. Kohus nõustub kostjate seiskohaga, et hageja 1 tegevus meeleavaldusel oli teadlik ja tahtlik. Ettekavatsetud ja ühiselt provokatsioonis osalemist tõendab hageja 2 filmimine ning seltskonna tulek meeleavaldusele. Tunnistaja S. ütlustega on tõendatud, et hagejad tulid ühe naisega kolmekesi kohvikust välja. Üks inimene, vist lapse ema, filmis pidevalt (III kd, tl 88 pöördel). Hageja 2 filmimist ei vaidlusta. Hageja 2 on hagiavalduses märkinud, et hetke ajel otsustas hageja 2, et igaks juhuks ennetavalt filmides saab hiljem kaitsta lapse isa ja last, kui tal on tõendid nõuete maksma panemiseks. Hageja 2 otsustas sel hetkel, et filmimine kaitseb tema pere parimal viisil (I kd, tl 5). Tõendamist on leidnud, hagejaga 2 ja tunnistaja F.ga liitus veel üks naine (II kd, tl 65-66, 69-72). Tunnistaja F. andis ütlusi selle kohta, et ta näeb välja nagu ta tunneks seda naist (III kd, tl 86). Kohtu hinnangul saab tegemist olla Eesti 200 liikmega, kuna ta tuli kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt otse hageja 2 ja tunnistaja F. poole. Kohus on esitatud tõendeid hinnates veendunud, et juhusliku konflikti puhul ei oleks hageja 2 ja Eesti 200 üritusel palgatud fotograaf asunud koheselt tekkinud konflikti filmima. Juhusliku konflikti puhul, mis toimus hageja 2 sõnul alla minuti, ei tule pähe hakata koheselt enda pere kaitseks hakata olukorda filmima. Filmimisega on tõendatud, et tegemist oli ettekavatsetud ühise provokatsiooniga. Seega on tegemist õige faktiväitega. Vastavalt tuleb jätta hageja 2 nõue kostja 3 vastu kõnealuse väite ümberlükkamiseks rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt hageja 2 nõue kostja 3 vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamisele ei kuulu. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
  2. Hagejad taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist tulenevalt isikuõiguste rikkumisest, mis väljendus kostjate poolt ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete avaldamises ja hagejate kujutise õigusvastases kasutamises. Kostjad ei vaidlusta seda, et kostjad on 23 hagejate poolt hagiavalduses välja toodud väited avaldanud. Kostjad on seisukohal, et hagejate kohta avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud on õiged. Vaidluse all on asjaolu, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega, kas väited on õiged või ebaõiged ning kas tegemist on kohaste või ebakohaste väärtushinnangutega.
  3. Hagejate mittevaralise kahjunõude õiguslik alus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise nõude puhul on

§ 1043

koosmõjus

§ 1045lg 1 p-iga 4.

Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4).

Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega (

§ 1046lg 1 ja § 1047 lg 1).

Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (

§ 134lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus. 42. Avaldamine

§ 1046

lg 1 ja

§ 1047

tähenduses on väärtushinnangut/ faktiväidet sisaldava teabe kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kohus tuvastas, et kostjad tegid hagejate kohta käivad andmed ja väärtushinnangud kolmandatele isikutele teatavaks. Seega on kostjad käsitatavad avaldajatena

§ 1046ja 1047 mõttes.

  1. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostjate teo, mis hagejatele kahju tekitas (isikuõiguste rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged ja väärtushinnangud ebakohased) ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peavad hagejad tõendama, et kostjad põhjustasid oma teoga kahju, mille hüvitamist hagejad nõuavad.
  2. Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (

§ 1046ja § 1047).

Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-21-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.

  1. Kohus analüüsib, kas kostjad on avaldanud faktiväiteid või väärtushinnanguid. Samuti tuvastab kohus, kas väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased ja kas faktiväited vastavad tegelikkusele. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus
  2. Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. 1 vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk
  3. 24 Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine

§ 1045

lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Tegelikkusele vastava faktiväide, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). 45.1 Kostja 1 poolt hageja 1 kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased hinnangud:

(1)Väide „Hageja 1 üritas tüli norida või noris tüli korravalvuriteks olnud Odini sõdalastega“. „Hageja 1 üritas tüli norida või noris tüli“ on väärtushinnang, kuna tüli norimist ei saa objektiivselt jah-ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Kostja 1 avaldas „üritas tüli norida, muu hulgas korravalvuriteks olnud Odini sõdalastega“ (11.12.2018 artikkel, video alates 00.43). Tegemist on üksnes kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 1 tegevusele meeleavaldusel. Tüli norimist on võimalik põhjendada erinevate asjaoludega ja neid asjaolusid tõendada. Odini sõdalaste korravalvuriks olemist saab kontrollida, seega on Odini sõdalaste korravalvuriks olemine faktiväide. Tüli norimine on halvustava tähendusega ja seega hageja 1 au teotav. Kohtule kostja vastusega esitatud videorekonstruktsioonist nähtuvalt saab asuda seisukohale, et hageja 1 noris tüli Odini sõdalastega. Videokonstruktsioonist nähtuvalt ei suundunud hageja 1 lapsevankriga koju vaid tiirutas lapsevankriga meeleavaldusel ringi. Samuti on kuulda kuidas hageja 1 hüüab korduvalt „fašist“. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja 2 tiirutas lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis ning fotod I kd, tl 160, 161, 163 ja 164). Kohtule ei ole usutav hageja 1 väide, et hageja 1 sattus konflikti täiesti juhuslikult olles lapsega teel koju. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja soovis väljakult lahkuda ja koju minna. Kui hageja oleks olnud läbikäigul ning soovinud koju minna, siis oleks ta koju läinud. Väljakul lapsevankriga ringi jalutamist ei saa pidada koju mineku sooviks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja ja lapsevankri suund oli Vabaduse väljaku jalakäijate tunneli poole. Odini sõdalastega tüli norimine on tõendatud ka Z.i ja P.i k11.05.2021 kohtuistungil antud ütlustega. Tunnistaja Z. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 käitus Odini sõdalaste suhtes agressiivselt. Hageja 1 tõukas Z.it ja tema sõpra käruga (III kd, tl 92). Tunnistaja P.i ütluste kohaselt sõitis hageja 1 turvameestele täiest jõust vastu jalgu (III kd, tl 98). Tunnistaja E. ütluste kohaselt sõimas hageja 1 Odinlasi fašistideks (III kd, tl 139). Seega on Odini sõdalastega tüli norimine tõendatud. Kohus leiab, et Odini sõdalaste korravalvuriks olemine on tõendatud sellega, et Odini sõdalased olid ürituse korrapidajate nimekirjas (kostja 13.05.2020 vastuse lisa 2 ja 3). Vastavalt on tegemist õige faktiväitega ning kohase väärtushinnanguga. Kuna nimetatud väite avaldamine hageja õigusi ei rikkunud, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldus täidetud. Edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamiseks olevaid eeldusi.
(2)Väide „Hageja 1 rammis Odini sõdalasi lapsevankriga, kasutas lapsevankrit inimeste provotseerimiseks ja last kilbina“. Hageja 1 avaldas „Q. siis rammib neid Odini sõdalasi, provotseerib inimesi ja kasutab siis seda väikest poissi lapsevankriga koos endale justkui kilbina“ (11.12.2018 artikkel, video alates 03:10), „ta sõitis tõepoolest 25 neile lapsekäruga vastu jalgu. See on rammimine, nii“ (07.08.2019 artikkel, video alates 18:20). Tegemist on liitväitega, mis koosneb kolmest osaväitest: (
  1. i)osaväide „Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“; (
  2. ii)osaväide „Hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid lapsevankriga“; (iii) osaväide „Hageja 1 kasutas väikest last kilbina“. Osaväide „Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“ on faktiväide, kuna Odini sõdalaste rammimist on võimalik kontrollida. Seletava sõnaraamatu kohaselt on rammima tähenduseks midagi takistavat kõrvale lükkama, liikuva sõidukiga teisele sõidukile (hrl. sihilikult) pihta või otsa sõitma. Seega saab kontrollida kas hageja 1 sõitis sihilikult vankriga Odini sõdalastele vastu jalgu. Inimeste provotseerimine ja lapse kilbina kasutamine on eesti kultuuriruumis halvustav ja vastavalt on tegemist au teotavate väärtushinnangutega. Kohus tuvastas kohtuotsuse punktis 33.1, et kostja 1 on tõendanud enda väidet, et hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi. Seega on tegemist õige faktiväitega. Samuti on tõendamist leidnud, et hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid. Nimetatud on tõendatud tunnistajate S., M.u, Z.i ja E. ütlustega. S. ütluste kohaselt käitus hageja 1 agressiivselt korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). M. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle väljaku või rahva seast läbi edasi-tagasi kaks korda (III kd, tl 96). Z.i ütluste kohaselt ütles hageja 1 Odini sõdalaste või meeleavaldajate kohta „fašist“ (III kd, tl 92). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga inimeste viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). Seega on kostjad tõendanud asjaolusid, mis annavad aluse hinnanguks, et hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid. Lapse kilbina kasutamine on negatiivne hinnang ja on au teotav, kuna kutsub esile avalikkuse negatiivse suhtumise hagejasse. Tunnistaja S. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 tahtis lapsekäruga hakata inimesi ära ajama. Hageja 1 sõitis lapsekäruga meeleavaldusest osavõtjate eest läbi ja kordas fraasi „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). Tunnistaja Z. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 tõukas teda lapsevankriga (III kd, tl 91 pöördel). Tunnistaja M. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 läks rahva sekka lapse ja lapsevankriga teed tegema. Kui hageja sõitis rahva seas käruga, siis ta tegi endale jõuliselt teed (III kd, tl 96). Tunnistaja P. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 kihutas Odini sõdalastele tagant jalgadesse (III kd, tl 97 pöördel). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga. Kui sõidetakse tagant, tahetakse inimgrupist läbi sõita ja teha seda lapse kilbiga või kasutades lapsevankrit nagu mingisugust tanki, see ei olnud tore. Ümberringi oli ruumi küll (III kd, tl 137 pöördel). Samuti nähtub videorekonstruktsioonist hageja 1 käitumine lapsevankriga. Seega saab asuda tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hinnang lapse kilbina kasutamisest, on kohane. Vastavalt ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.
(3)Väide „Hageja 1 kasutas last organiseeritud provokatsiooni läbiviimise instrumendina“, on väärtushinnang. Tegemist on kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele, kuna avaldatu tõelevastavust ei ole üheselt võimalik kontrollida. „Provotseerimine“ tähendus on ÕS 2018 kohaselt sihilikult esile kutsuma ja reetlikult mingile tegevusele ässitama. Lapse poliitilise provokatsiooni instrumendina kasutamist ei ole võimalik tõendada. Nimetatud tegevust on võimalik üksnes hinnata. Tegemist on kostja 1 subjektiivsete hinnangutega hageja 1 käitumisele. Kohtu hinnangul on tegemist negatiivse hinnanguga. Seega on avaldatu hageja au teotav. Kohus tuvastab, kas kostjatel oli põhjus nimetatud hinnangu avaldamiseks. Kohus leiab, et kui hageja 1 oleks olnud ilma lapseta, siis ei oleks ta sellist tähelepanu 26 saanud. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja 1 soov ei olnud koju minna ja ta tiirutas lapsevankriga meeleavaldajate hulgas ringi. Samuti on tõendatud, et hageja 1 hüüdis mitmel korral „fašist“. Tunnistaja S. ütluste kohaselt käitus hageja 1 agressiivselt korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). Tunnistaja F. andis ütlusi selle kohta, et ta läks lapsele appi. Ta arvab, et ükski lapsekäru ei peaks olema suurte meeste vahel. Käru ei peaks käima vasakult paremale ja käima ühe inimese käest teise (III kd, tl 87). Seega saab nõustuda kostjate seisukohaga, et last ei koheldud sobilikult ning laps ei oleks pidanud meeleavaldusel olema. Seega saab asuda seisukohale, et last kasutati provokatsiooni läbiviimise instrumendina. Vastavalt on tegu kohase hinnanguga. Kuna nimetatud väite avaldamine hageja 1 õigusi ei rikkunud, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldus täidetud ja teisi kahju hüvitamiseks olevaid eeldusi ei ole vaja analüüsida.
(4)Väide „Hageja on masendavalt madal“. Tegemist on subjektiivse hinnanguga. Seega on avaldatu väärtushinnang. Nimetatud väljend on negatiivne ja halvustav. Kohus leiab aga, et väidet ei saa lugeda au teotavaks üksnes põhjusel, et see on negatiivse tähendusega. Au teotamise ründe raskusastme hindamisel tuleb arvesse võtta avaldatu konteksti, ulatust ja ühiskondlikku tähtsust. Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“ Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usus tehtud kriitikat. Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad. Kohtu hinnangul ei ole tegemist au teotava hinnanguga, kuna väide ei ole vulgaarne, inimväärikust alandav ega mõnitava tähendusega. Kostja avaldas nimetatud hinnangu lähtuvalt hageja 1 lapsevankriga käitumisest meeleavaldusel. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja 1 soov ei olnud koju minna, vaid soov oli olla meeleavaldusel (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja 1 tiirutas lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma. Samuti on tõendatud lapsevankriga rammimine ja kostja 1 ning ka teiste isikute fašistiks nimetamine. Seega andis hageja 1 ise põhjust nimetatud hinnangu andmiseks. Vastavalt ei ole tegemist ebakohase hinnanguga. Vastavalt ei tule edasi analüüsida kahju hüvitamise teisi eeldusi.
(5)Väide „Hageja 1 viis läbi provokatsiooni“. Kohtu hinnangul on väide, hageja 1 viis läbi provokatsiooni, väärtushinnang. Provokatsiooni läbiviimist ei ole võimalik tõendada. Seda on võimalik üksnes hinnata. Seega on tegemist kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Väide on negatiivne ja seega hageja au teotav. Kohus on seisukohal, et kostjad on tõendanud enda hinnangut, et hageja viis läbi provokatsiooni. Nimetatu on tõendatud asjaoluga, et hageja 1 soov ei olnud koju minna, vaid soov oli olla meeleavaldusel (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja 2 tiirutas lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis ning fotod I kd, tl 160, 161, 163 ja 164). Kohtule ei ole usutav hageja 1 väide, et hageja 1 sattus konflikti täiesti juhuslikult olles lapsega teel koju. Kui hageja oleks soovinud koju minna, siis oleks ta koju läinud. Väljakul lapsevankriga ringi jalutamist ei saa pidada koju mineku sooviks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja ja lapsevankri suund oli Vabaduse väljaku jalakäijate tunneli poole. Kohus nõustub kostjate seiskohaga, et hageja 1 tegevus meeleavaldusel oli teadlik ja tahtlik. Provokatsiooni läbiviimist tõendab hageja 2 filmimine ning seltskonna tulek meeleavaldusele. Seega on tegemist kohase väärtushinnanguga. Vastavalt ei ole nimetatut hinnangut vaja edasi analüüsida. 27
(6)Väide „Hageja 1 on piiramatult ülbe“. Tegemist on negatiivse väärtushinnanguga. Kohtu hinnangul ei ole tegemist au teotava väitega, kuna kostjad andsid nimetatud hinnangu vastavalt hageja 1 käitumisele. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud hageja 1 käitumise meeleavaldusel. Kohtule esitatud videorekonstruktsioonilt nähtuvalt käitus hageja 1 üleolevalt meeleavaldajate ja teda korrale kutsuma tulnud isikute suhtes. Hinnang ei ole vulgaarne ega iniväärikust alandav. Hageja andis 1 ise põhjust nimetatud hinnangu andmiseks. Vastavalt ei ole tegemist ebakohase hinnanguga ja hinnang ei ole õigusvastane. Edasi ei tule analüüsida kahju hüvitamise teisi eeldusi.
(7)Väide „Hageja 1 sõimab kõiki, kes ei nõustu tema vaadetega“. Kohus leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Objektiivselt ei ole võimalik kontrollida, kes need kõik olid keda hageja 1 sõimas. Samuti ei ole võimalik kontrollida vaateid millega hageja 1 ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kostja 1 ei ole tõendanud, et tal oli õigustatud nimetatud hinnangut anda. Kostja on seisukohal, et kõigi all on mõeldud kõiki kohalviibijaid, kellega hageja 1 suhtles. Mõned tunnistajad kuulsid hagejat 1 rahva hulgast läbi sõites andmas negatiivseid hinnanguid. Kohus on seisukohal, et fašistiks ja natsiks sõimamine ei tõenda seda, et hageja 1 sõimas kõiki kes tema vaadetega ei nõustu. Sõimamisena tuleb mõista sündsusetut ja roppu kõneviisi. Hageja 1 ei kasutanud ebatsensuurseid sõnu. Hageja 1 ei andnud nimetatud hinnangu andmiseks põhjust. Vastavalt on tegemist au teotava ja ebakohase väitega.
(8)Väide „Hageja 1 on nahaalne, ebaadekvaatne ja matsliku käitumisega“. Tegemist on negatiivse hinnanguga hageja kohta. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Käesoleval juhul tuleneb hinnangu kohasus sellest, et hageja 1 andis ise põhjust (alust) selliseks hinnanguks. Kohus leiab kostja 1 avaldatud väljendit arvestades ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja 1 avaldatud hinnang oli kohane. Kohtu hinnangul andis hageja 1 ise põhjust nimetatud hinnangu andmiseks. Hageja 1 käis lapsevankriga meeleavaldusel ringi ja provotseeris. Hageja 1 hüüdis korduvalt sõna fašist, minu laps. Rammis ja tõukas lapsevankriga. Hageja 1 tõukas ka fotograaf Õ.. Nimetatud on tõendatud videorekonstruktsiooniga). Videorekonstruktsioonilt nähtuvalt olid lapsevankri rattad õhus. Kostja 1 andis nimetatud hinnangu hageja 1 käitumisele tulenevalt hageja 1 enda käitumisest. Kostja 1 ei hinnanud hagejat lihtsalt niisama. Vastavalt ei ole tegemist ebakohase hinnanguga ja hinnang ei ole õigusvastane. Sellest tulenevalt ei tule edasi analüüsida kahju hüvitamise teisi eeldusi.
(9)Väide „Hageja 1 viibis Vabaduse väljakul seoses Eesti 200 valimiskampaania osana“. Kohtu hinnangul on tegemist on faktiväitega, kuna selle õigsus on kontrollitav. Kohus leiab, et kostja 1 ei ole tõendanud, et hageja 1 viibis Vabaduse väljakul seoses Eesti 200 valimiskampaania osana. Seega on tegemist ebaõige väitega. Kohtu hinnangul ei ole aga faktiväide hageja 1 au teotav, kuna see väide ei kutsu tavapäraselt esile avalikkuse negatiivset suhtumist isikusse. 45.2 Kostja 2 avaldas hageja 1 kohta järgnevaid ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid:
(10)Väide „Hageja 1 rammis ja provotseeris“ koosneb kahest osaväitest: (
  1. i)rammis ja (
  2. ii)provotseeris. Esimene osaväide „rammis“ on faktiväide, kuna rammimist on võimalik kontrollida. Seletava sõnaraamatu kohaselt annab rammima tähenduseks midagi takistavat kõrvale lükkama, liikuva sõidukiga teisele sõidukile (hrl. sihilikult) pihta või otsa sõitma. Seega saab kontrollida kas hageja 1 sõitis sihilikult kellelegi vastu jalgu. 28 Osaväide (
  3. ii)„Hageja 1 provotseeris“ on hinnang hageja 1 käitumisele, kuna meeleavaldajate provotseerimist ei ole võimalik tõendada. Seda on võimalik üksnes hinnata. Tegemist on seega kostja 2 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Kohus tuvastas kohtuotsuse punktis 33.1, et tõendatud on väide, et hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi. Seega on tegemist õige faktiväitega. Samuti on tõendamist leidnud, et hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid. Nimetatud on tõendatud tunnistajate S., M.u, Z.i ja E. ütlustega. S. ütluste kohaselt käitus hageja 1 agressiivselt korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). M. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle väljaku või rahva seast läbi (III kd, tl 96). Z.i ütluste kohaselt ütles hageja 1 Odini sõdalaste või meeleavaldajate kohta „fašist“ (III kd, tl 92). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). Seega on kostjad tõendanud, et hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi ja põhistanud enda hinnangut, et hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid. Vastavalt ei ole tegemist ebaõige faktiväitega ega ebakohase hinnanguga. Avaldatud väited ei ole seega õigusvastased. Sellest tulenevalt ei tule edasi analüüsida kahju hüvitamise teisi eeldusi.
(11)Väide „Hageja 1 käitus väljakutsuvalt, rammis Odini sõdalasi ja tema laps oli vankrist välja kukkumas“ on liitväide. Kohus analüüsis nimetatud väidet kohtuotsuse p-is
  1. Kohus leidis, et arvestades väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on kohtu hinnangul tegemist väärtushinnanguga, kuna see väljendab kostja 2 subjektiivset hinnangut hageja 1 tegevusele meeleavaldusel. Väljakutsuvalt käitumine on hinnang hageja 1 tegevusele. Väite hinnangulisus väljendub eelkõige sõnades „väljakutsuvalt“ ja „peaaegu“. Rammimist on võimalik kontrollida. Seega on nimetatu faktiväide. Võimalik on hinnata kostja 2 hinnangu põhjendatust, st kas hageja 1 tegevus andis alust hinnanguks, et hageja 1 käitub väljakutsuvalt ja laps on peaaegu kukkumas, või mitte. Odini sõdalaste rammimine lapsevankriga on tõendamist leidnud kohtuotsuse p-is 33.
  2. Vastavalt on tegemist tõese väitega. Väljakutsuvalt käitumine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Nimetatu on tõendatud rammimisega, korduvalt fašistiks hüüdmisega, samuti korduvalt „minu laps“ ütlemisega ning fotograafi tõukamisega. Videokonstruktsioonist nähtuvalt lapsevanker kaldus vahepeal ja üks ratas oli õhus. Tunnistaja F. ütlustega on tõendatud, et laps oli rihmadega kärus kinni (III kd, tl 85). Kostjale 2 ei olnud hinnangut andes nimetatud asjaolu teada. Videokonstruktsioonilt nähtuvalt oli tegemist olukorraga, kus lapsevanker oli ohtlikult kaldu. Seda ei põhjustanud Odini sõdalased, vaid hageja 1 ise. Videolt on näha kuidas hageja 1 lapsevankriga käitub. Videot vaadates jääb tõesti mulje, et laps on peaaegu kukkumas. Vastavalt on tegemist kohase hinnanguga ja tegemist ei ole au teotava ega õigusvastase hinnanguga.
(12)Väide „Hageja 1 käitumine oli ettekavatsetud provokatsioon“. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega, kuna ettekavatsetud provokatsiooni on võimalik kontrollida. Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-is 39, et ettekavatsetud provokatsioon on tõendamist leidnud. Seega on tegemist õige väitega.
(13)Väide „Hageja 1 on seotud Eesti 200-ga“ on kontrollitav väide. Vastavalt on tegemist faktiväitega. Tegemist ei ole halvustava väitega, seega tuli hagejal tõele mittevastavust tõendada. Kohtu hinnangul hageja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kostjad on tõendanud, et hageja 1 astus Eesti 200 liikmeks 19.11.2018 ja liikmelisus lõppes 09.11.2019 (I kd, tl 176). Hageja 2 astus Eesti 200 liikmeks 19.11.2018 ja liikmelisus lõppes 09.11.2019 (I kd, tl 177). Meeleavaldus toimus 09.12.2018. Seega on kostjad 29 tõendanud, et hagejad olid meeleavalduse ajal seotud Eesti 200-ga. Hagejad vastupidist tõendanud ei ole. Vastavalt on tegemist õige faktiväitega.
(14)Väide „Hageja 1 on peaprovokaator, kelle eesmärk on teistes isikutes viha tekitamine ja ta kasutas selleks lapsevankrit“. Kohtu hinnangul on nimetatud väide väärtushinnang, kuna viha tekitamist ei ole võimalik objektiivselt skaalal jah/ei kontrollida. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik üheselt kontrollida peaprovokaatoriks olemist. Provokaator on seletava sõnaraamatu kohaselt reetlik ässitaja, salaagent. Seega ei ole võimalik kontrollida üheselt, kas hageja 1 oli peaässitaja. Kohus on seisukohal, et tegemist on negatiivse hinnanguga. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et provokatsioonilise tegevuse peamine täideviija oli hageja 1. Kõiki tõendeid kogumis hinnates (rammimine, üle jalgade sõitmine, fašistiks nimetamine, „minu laps“ hüüdmine, tõukamine) saab asuda seisukohale, et hagejat 1 saab pidada peaprovokaatoriks. Hageja 1 käitumise eesmärgiks võis olla viha tekitamine teistes. Kuna hageja käis ringi lapsevankriga ja hageja käitumist ei saa pidada sobilikuks avalikus kohas, saab asuda seisukohale, et hageja eesmärk oli viha tekitamine. Samuti tuleb arvestada sellega, et kostja 2 hinnang oli tingitud hageja 1 enda käitumisest meeleavaldusel. Vastavalt ei ole tegemist õigusvastase hinnanguga.
(15)Väide „Hageja provotseeris meeleavaldust ja mängis märtrit“ on väärtushinnang. Provotseerimine ja märtri mängimine on hinnanguline, seda ei ole võimalik kontrollida. Tegemist on kostja 2 subjektiivse hinnanguga hagejale 1. Kohus on seisukohal, et meeleavalduse provotseerimine hageja 1 poolt on tõendamist leidnud. „Märtri mängimine“ tähendab oma veendumuste pärast kannataja mängimist. Tegemist ei ole ebakohase hinnanguga. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saab asuda seisukohale, et hageja 1 provotseeris meeleavaldust. Provotseerimine on tõendatud tunnistaja S. ütlustega, mille kohaselt käitus hageja 1 agressiivselt korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). M. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle väljaku või rahva seast läbi edasi-tagasi (III kd, tl 96). Z.i ütluste kohaselt ütles hageja 1 Odini sõdalaste või meeleavaldajate kohta „fašist“ (III kd, tl 92). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). Videokonstruktsioonilt nähtuvalt tõukas hageja 1 fotograaf Õ.. Kõiki neid tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et hageja 1 provotseeris meeleavaldust. Kui meeleavaldusel olnud inimesed provokatsiooniga kaasa ei läinud, käitus hageja 1 nagu teised meeleavaldusel viibijad oleksid hoopis teda rünnanud korrates vajadust kutsuda politsei (video alates 00:00:46), astudes seega kannatanu rolli. Vastavalt on tegemist kohase hinnanguga. „Märtri mängimine“ on negatiivne hinnang. Kohus on seisukohal, et mõistlik inimene mõistab avaldatust, et hageja 1 mängis kannatanut. Tegemist ei ole au teotava väitega, kuna kostja 2 andis hinnangu tulenevalt hageja 1 enda käitumisest.
(16)Väide „Hageja 1 rammis oma lapsega inimesi ja tegi margi täis“. Rammimine on faktiväide, kuna nimetatud tegevust on võimalik kontrollida. Margi täis tegemine on hinnanguline. Inimeste rammimine on tõendatud tunnistaja M.u ütlustega selle kohta, et hageja läks rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle väljaku või rahva seast läbi edasi-tagasi kaks korda (III kd, tl 96). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). „Marki täis tegema“ tähenduseks saab pidada enda häbistamist või enda piinlikku olukorda panemist. 30 Kohus on tuvastanud, et hageja 1 käitumisest saab järeldada, et ta soovis provotseerida meeleavaldusel osalejaid teatud reaktsiooniks. Hagejal 1 provokatsioon ei õnnestunud ning nii meeleavaldajad kui meeleavaldusel korda pidanud Odini sõdalased jäid hageja 1 käitumise juures rahulikuks ja viisakaks. Eeltoodut arvesse võttes ei suutnud hageja 1 soovitud eesmärki saavutada ning sellises olukorras võis kostja 2 leida, et hageja 1 pani ennast provotseerimise plaani ja selle ebaõnnestumisega piinlikku olukorda või olukorda, kus kostja 2 arvates oleks hageja 1 pidanud tundma häbi. Seetõttu leiab kohus, et hinnang „tegi margi täis“ on kohane hinnang ja väide inimeste rammimisest tõene väide.
(17)Väide, et „Eesti 200 korraldas provokatsiooni, millest võttis osa hageja 1“ on kohtu hinnangul väärtushinnang. Hageja 1 kohta käib väide selles osas, et hageja 1 võttis osa provokatsioonist. Provokatsiooni tähendus on provotseeriv tegu, väljakutse. Kohus on seisukohal, et nimetatut ei ole võimalik üheselt kontrollida. Mõistlik inimene saab avaldatust aru, et kostja 2 andis hageja 1 käitumisele meeleavaldusel hinnangu. Tegemist on negatiivse hinnanguga, et hageja 1 võttis osa provokatsioonist. Kohus on seisukohal, et tõendeid kogumis vaadates võttis hageja 1 osa provokatsioonist. Provotseerimine on tõendatud tunnistaja S. ütlustega, mille kohaselt käitus hageja 1 agressiivselt korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). M. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. (III kd, tl 96). Z.i ütluste kohaselt ütles hageja 1 Odini sõdalaste või meeleavaldajate kohta „fašist“ (III kd, tl 92). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). Videokonstruktsioonilt nähtuvalt tõukas hageja 1 fotograaf Õ.. Kõiki neid tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et hagejat 1 provotseeris meeleavaldust. Vastavalt on tegemist kohase hinnanguga.
(18)Väite „Hageja 1 seadis lapse ohtu“ puhul on tegemist hinnanguga hageja 1 käitumisele. Lapse ohtu seadmist ei ole võimalik objektiivselt kontrollida. Hinnang on negatiivne. Tunnistaja F. ütlustega on tõendatud, et käru käis vasakult paremale ja käru kõikus (III kd, tl 84 ja 84 pöördel). Tunnistaja nägi, et see ei ole õige olukord lapse jaoks olla. Ta mäletab paanikat enda sees (III kd, tl 84 pöördel). Tunnistaja S. ütluste kohaselt oli laps nagu kaltsunukk. Hageja 1 ründas lapsega (III kd, tl 85). Videorekonstruktsioonist nähtuvalt saab asuda seisukohale, et lapse jaoks oli olukord ohtlik. Hageja 1 ründas fotograafi, lapsevankri ratas oli õhus ja lapsevanker kõikus. Videorekonstruktsioonilt nähtuvalt oli olukord väga pingeline ja terav. Seega on tegemist kohase hinnanguga.
(19)Väide „Hageja 1 ei oska käituda rahulikult ja väärikalt“ on väärtushinnang, kuna skaalal jah/ei ole võimalik kontrollida kas hageja 1 oskab või ei oska rahulikult või väärikalt käituda. Mõistliku inimese arusaama kohaselt on tegu kostja 2 hinnanguga hageja 1 käitumisele. Tegemist on negatiivse hinnanguga. Kohtu hinnangul on tegemist negatiivse väitega. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebakohase väitega, kuna hageja 1 andis ise oma käitumisega põhjuse nimetatud hinnangu avaldamiseks. Hageja 1 käitumine meeleavaldusel ei olnud rahulik ega väärikas. Kohus on juba tuvastanud, et hageja tiirutas meeleavaldusel lapsekäruga ringi, rammis Odini sõdalasi ja meeleavaldajaid, hüüdis kõvasti ja korduvalt „fašist“, „minu laps“. Tõukas fotograaf Õ.. Seega on tegemist kohase hinnanguga hagejale 1. Avaldatu ei ole seega õigusvastane. Sellest tulenevalt ei tule edasi analüüsida kahju hüvitamise teisi eeldusi. 31
(20)Kostjate väide, et „Nad esitasid 09.12.2018 tõeseid fakte toimunu kohta“ ei käi kummagi hageja kohta. Mõistlik inimene ei saa nimetatud väitest aru, et hageja 1 käitus Vabaduse väljakul kohatult ja et ta otsis konflikti. Seega kohus nimetatud väidet edasi ei analüüsi. 45.3 Kostja 3 avaldas hageja 1 kohta järgnevaid ebakohaseid hinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid:
(21)Väide „Hageja 1 ründas meeleavaldajaid vankriga“ on faktiväide, kuna lapsevankriga meeleavaldajate ründamist on võimalik kontrollida. Kohtu hinnangul on võimalik kontrollida jah/ei skaalal lapsevankriga ründamist. Seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab ründamine kellelegi või millelegi kallale tungima, peale tungima. Meeleavaldajate vankriga ründamine on tõendatud. M. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega fašist ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle väljaku või rahva seast läbi edasi-tagasi kaks korda (III kd, tl 96). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136). Seega on tegemist õige faktiväitega.
(22)Väide „Hageja osales provokatsioonis kasutades väikest last“ on väärtushinnang. Tegemist on kostja 1 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele, kuna avaldatu tõelevastavust ei ole üheselt võimalik jah/ei skaalal kontrollida. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et hageja 1 osales provokatsioonis. Nimetatu on tõendatud asjaoluga, et hageja 1 soov ei olnud koju minna, vaid soov oli olla meeleavaldusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja 2 tiirutas lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma (kostjate poolt kohtule 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis ning fotod I kd, tl 160, 161, 163 ja 164). Kohus on juba eelnevalt märkinud, et ei ole usutav hageja 1 väide, et hageja 1 sattus konflikti täiesti juhuslikult olles lapsega teel koju. Kui hageja oleks soovinud koju minna, siis oleks ta koju läinud. Väljakul lapsevankriga ringi jalutamist ei saa pidada koju mineku sooviks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja ja lapsevankri suund oli Vabaduse väljaku jalakäijate tunneli poole. Kohus on juba tuvastanud, et hageja rammis lapsevankriga Odini sõdalasi ja meeleavaldajaid, hüüdis kõvasti ja korduvalt „fašist“, „minu laps, minu laps“. Seetõttu on hinnang, et hageja osales provokatsioonis ja kasutas mh provotseerimiseks last, kes oli kärus, põhjendatud ega riku hageja 1 õiguseid.
(23)Väide „Hageja on küüniline“ on väärtushinnang, mis ei põhine faktilistel asjaoludel. Kostja 1 avaldas: „No tõepoolest, kui see ei ole küünilisus, kui üks ema on rohkem mures selle pärast, et ta saaks poliitilise provokatsiooni videolindile, kui selle pärast, et oma pisikine laps saada kätte väga teravaks minevast kähmlusest, siis ma ei tea, mida küünilisus tähendab“. Seletava sõnaraamatu kohaselt on küüniline kõige üle irvitav, kõike madaldav, häbematu; jõhkralt avameelne. Tegemist on negatiivse hinnanguga hageja 2 käitumisele meelevaldusel. Kohtule esitatud videokonstruktsioonist nähtuvalt oli konflikt läinud väga teravaks. Hageja 2 last konflikti keskelt ära ei toonud, vaid filmis. Kostja 1 andis nimetatud hinnangu seetõttu, et hageja 2 pidas antud olukorras kõige tähtsamaks olukorra filmimist. Vaadates kogu avaldatud väidet eelnimetatud kontekstis, võis kostja 1 temale teadaolevate asjaolude pinnalt pidada hageja 2 käitumist häbematuks või häbituks. Samale järeldusel ei pruugi jõuda kõik inimesed, kes olukorda näevad, kuid kohus ei saa panna inimest õiguslikult vastutama üksnes seetõttu, et tema arvamus on negatiivne ja mõni teine inimene sellega ei nõustu. Väide ei ole vulgaarne ega inimväärikust alandav. Seetõttu ei ole kõnealune hinnang põhjendamatu 32
(24)Väide „Hageja 1 oli peaprovokaator“ on väärtushinnang. Kohtu hinnangul ei ole võimalik üheselt kontrollida peaprovokaatoriks olemist. Provokaator on seletava sõnaraamatu kohaselt reetlik ässitaja, salaagent. Seega ei ole võimalik kontrollida üheselt, kas hageja 1 oli peaässitaja. Kohus analüüsis peaprovokaatoriks olemist väite 14 juures ja leidis, et tegemist on kohase hinnanguga.
(25)Väide, et „Hageja 1 kasutas last poliitilise vahendina“ on väärtushinnang. See on subjektiivne kostja 3 arusaam. Kohtu hinnangul ei saa tõendada lapse kasutamist poliitilise vahendina. Seda on võimalik üksnes põhjendada erinevate asjaoludega ning neid põhjendavaid asjaolusid tõendada. Kohtu hinnangul on tuleb nimetatud hinnang lugeda põhjendatuks, kuna seda ei saa pidada pelgalt spekulatiivseks. Tegemist on au teotava väitega, kuna toob kaasa avalikkuse negatiivse suhtumise hagejasse 1. Kohtu hinnangul on tegemist kohase hinnanguga. Tunnistaja S. ütluste kohaselt käitus hageja 1 agressiivselt korrates „minu laps, minu laps“ (III kd, tl 88 pöördel). M. andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. (III kd, tl 96). Z.i ütluste kohaselt ütles hageja 1 Odini sõdalaste või meeleavaldajate kohta „fašist“ (III kd, tl 92). Tunnistaja E. ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136).
(26)Väide „Eesti 200 korraldas provokatsiooni, millest võttis osa hageja“ on väärtushinnang. Kohus analüüsis nimetatud hinnangut väite 17 juures. Kohus leidis, et tegemist on kohase hinnanguga.
(27)Väide „Hageja 1 rammis lapsevankriga inimesi ja pani lapse ohtu“ koosneb kahest väitest. Lapsevankriga inimeste rammimine on faktiväide, kuna nimetatud tegevust on võimalik kontrollida. Rammimist käsitles kohus väite 16 juures ja leidis, et rammimine on tõendamist leidnud. Lapse ohtu seadmist ei ole võimalik objektiivselt kontrollida. Lapse ohtu seadmise tuvastas kohus väite 18 juures ja leidis, et tegemist on kohase hinnanguga.
(28)Väide „Hageja ei oska käituda rahu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.