← Eesti

2-22-145089/6

Obsah (7)§ 661§ 150§ 428§ 430§ 431§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-145089 Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2023.a. Rakvere Tsviilasja menetlev kohtunik Maido Roots Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus võlgnevu

) § 430 lõikes 2 sätestatud asjaoludest ja

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-22-145089 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Samuti välistavad pooled tulenevalt

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

Avaldaja palub ka vastavalt

§ 150lõike 2 punktile 1 tagastada pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud kompromissiga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.

§ 428

lõike 1 punkti 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lõige 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

  1. Pooled esitasid
  2. märtsil
  3. a kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Kuna poolte esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kinnitab kohus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja A.P. vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 8.

§ 430

lõike 1 kohaselt kohus kinnitab kompromissi määrusega.

§ 430

lõike 1 kolmanda lause kohaselt kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kinnitab kompromissi tingimustena punktid 2.1-2.

  1. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi tingimustena kinnitada punkte 1, 3-7, kuna tegemist ei ole poolte kokkuleppega vaid kinnituste ja taotlustega. Seoses resolutsiooni numeratsiooniga kohus muutis kompromissis viiteid punktile lähtuvalt resolutsiooni numeratsioonist.
  2. Kooskõlas

§ 431

lõikega 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

§ 430

lõikes 2 sätestatud asjaoludest ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled ka nõustusid sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 10. Kohus ka selgitab, et täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 11.

§ 661

lõike 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku poolte õigusi, poolte taotlus tuleb rahuldada. Seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. MENETLUSKULUD 12.

§ 168

lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

  1. Kompromissis kokkulepitu põhjal tasub võlgnik avaldajale kohustuse täitmisena pool riigilõivust summas 32,50 eurot, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
  2. Avaldaja palub vastavalt

§ 150lõike 2 punktile 1 tagastada pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot. Avaldaja palub tagastada talle pool tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot.

§ 150

lõige 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on käsitletav eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivuna. Pärnu Maakohus andis asja maksekäsu menetlusest üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Sellega menetlus maksekäsuosakonnas lõppes. Maakohtu menetluses ei ole avaldaja riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes

§ 150

lõikele 3 jätab kohus avaldaja taotluse pool tasutud riigilõivust tagastamiseks rahuldamata. / allkirjastatud digitaalselt / Maido Roots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.