Obsah (4)

§ 121§ 44§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-18-1124 Määruse kuupäev 14.06.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu seoses tema koht

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Kaebaja on esitanud kaebuse tema suhtes koostatud riskihindamise peale. Kaebaja ei nõustu Tartu Vangla hinnanguga, et ta on põgenemisohtlik. Kohus märgib, et kuigi kaebaja ei ole oma kaebusega esitatavat nõuet nõuete kohaselt formuleerinud, ei pea kohus antud juhul vajalikuks jätta kaebust sel põhjusel käiguta, kuna kaebuse puuduse kõrvaldamine ei muudaks kaebust menetletavaks. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus enda kohta koostatud riskihindamise vaidlustamiseks. 6.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus selgitab, et kaebuse esitamise aluseks on seega kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus.

1. Kinnipeetava riskihindamine on justiitsministri
2. mai
3. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 1 kohaselt tema kriminogeensete riskide vähendamise abinõusid ning nende rakendamise ajagraafikut käsitleva individuaalse täitmiskava koostamise aluseks. Eelnimetatud määruse § 3 lg-s 4 on loetletud kõik need valdkonnad, mida tuleb uue kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude ja kinnipeetavaga seotud ohtude määratlemiseks analüüsida. Muuhulgas analüüsib riski hindav ametnik kinnipeetava kuritegelikku käitumist ja ohtlikkust.
4. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et riskihindamine ei oma kinnipeetava õigustele iseseisvat tähendust, kuivõrd selles sisalduvad hinnangud kajastuvad lõppkokkuvõttes kinnipeetava individuaalses täitmiskavas, mis omakorda koostatakse kriminogeensete riskide ankeedis välja toodud riskide maandamiseks. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, ning vastavat analüüsi, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi ehk ei oma regulatiivset toimet. Ka ei tulene ühestki õigusaktist kinnipeetava õigust nõuda, et riskihinnangut muudetaks tema arusaamisele vastavaks või et selle kohta koostatud dokumendist kõrvaldataks hinnangud, mida ta õigeks ei pea või mis talle ei meeldi. Järelikult ei saa kohtu hinnangul riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava subjektiivseid õigusi rikkuda ning riskihinnangu näol ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks vaidlustada halduskohtumenetluses.
5. Kuna materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud vangla poole sisuliselt taotlusega riskihinnangus olevate andmete muutmiseks selliselt, et muudetakse kaebaja staatust seoses tema põgenemisohtlikkusega, piisab kohtu seisukohast käesoleval juhul kaebaja õiguste kaitseks sellest, et eelnimetatud taotlus lisatakse kaebaja isiklikku toimikusse. Tartu Ringkonnakohus on
6. jaanuari
7. a määruse nr 3-16-1256 p-s 13 selgitanud, et kui vangla kasutab kriminogeensete riskide ankeeti tulevikus alusdokumendina kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamisel või iseloomustuste koostamisel kohtule esitamiseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, siis saab vangla arvestada ka kaebuse esitaja vastulausega ja vajadusel selgitada välja, millised andmed on õiged. Seega saab kaebaja riskihindamise põhjal koostatud täitmiskavas esitatu 2 ekslikkusele viidata tulevikus juhul, kui vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
8. juuni
9. a otsus nr 3-3-1-95-09).
10. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Seonduvalt kaebaja võimaliku sooviga algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, märgib kohus, et kuna kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotluse sel põhjusel tähelepanuta.
2. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3